Kardioloogia

Madalaima kehamassiindeksiga (KMI) isikute suremus pärast koronarograafiat on kõige kõrgem, selgub üle miljoni patsiendi andmete analüüsist.

Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus, kirjutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Meelis Vainu.

Nädalas 55 tundi või enam töö juures veetvatel inimestel on umbes 40% suurem risk kodade virvendusarütmiasse (FA) haigestumiseks võrreldes nendega, kes töötavad 35–40 tundi nädalas. Sellised tulemused saadi enam kui 85 000 patsiendi andmete uurimisel.

Juulis tehti Helsingi Ülikooli Keskhaiglas ajalugu, kui sealse haigla kardiokirurg prof Karl Lemström ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal siirdasid ühiselt 54-aastasele Eestist pärit mehele uue südame.

23. juunil suri raske haiguse tagajärjel teenekas kardioloog dr Jüri Kaik.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa tõi välja olulisemad aspektid 2016. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi südame-veresoonkonnahaiguste preventsioonijuhendist ning rõhutas muuhulgas seda, et kui seni ei ole liigset suhkrutarbimist otsese südame tervist kahjustava tegurina välja toodud, siis tegelikult on suhkru liigtarbimine suur terviserisk.

Arstide päevade sessioonis „Sisehaiguste meistriklass: hüpertensioon“ andis neeruarterite denervatsiooni kohta ülevaate Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog Anu Hedman.

Kuna 2. tüüpi diabeedi põdejail esinev hüperglükeemia ja hüperinsulineemia on olulised riskifaktorid ka kardiovaskulaarhaiguste kujunemiseks, siis kasvab järjest patsientide hulk, kellel lisaks suhkruhaigusele esineb ka südamepuudulikkus. Kardioloogia arst-õppejõud Priit Pauklin tutvustab südamepuudulikkuse käsitluse põhimõtteid ja eripärasid diabeedihaigel.

Väike randomiseeritud prooviuuring Austraaliast näitab järsku vererõhu langust eelnevalt ravimata kõrgvererõhktõvega haigetel, kui kasutati kombinatsiooni neljast vererõhuravimist, millest igaüks oli vaid veerand tavapärasest annusest.

Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekirurgil Arno Ruusalepal (43) sai hing täis – ta virutas eelmisel nädalal rusika lauale ning sõnastas neli punkti, mis illustreerivad totaalset kaost Eesti tervishoiu rahastamises.

Pärast kateeterablatsiooni on üle poolte kodade virvendusarütmiat (FA) põdevatest patsientidest asümptomaatilised, selgub seni suurimast antud teemal avaldatud uuringust.