Vaktsineerimine

SA Tallinna Koolitervishoid nõukogu võttis kokku möödunud aasta statistika, millest selgub, et vaktsineerimisest keeldumiste arv püsib kõrgel tasemel.

Üldpopulatsioonis on gripp tavaliselt kahe nädala jooksul iselimiteeruv haigus, kuid teatud riskigruppides võib see kulgeda raskete komplikatsioonidega ning lõppeda surmaga, mistõttu tuleb kõigile riskirühmadesse kuuluvatele patsientidele pakkuda antiviraalset ravi ning soovitada iga-aastast vaktsineerimist.

Munaallergiaga inimestel ei pea gripi vastu vaktsineerimisel kasutama mingeid spetsiaalseid ohutusabinõusid. Vaktsiiniga kaasnev risk on nii väike, et juhendi järgi ei pea patsiente isegi küsitlema munaallergia suhtes.

Mitmes Euroopa riigis jätkus 2017. aastal leetritesse haigestumise epideemiline levik. Haigestumise püsimisega kõrgel tasemel seisid silmitsi Rumeenia, Itaalia ja Belgia, haigestumise tõusust andsid teada Kreeka, Poola, Saksamaa ja Suurbritannia.

Riik on seisukohal, et vaktsineerimist tuleks jätkata senisel põhimõttel, kuid rohkem on vaja panustada, et inimestel tekiks parem arusaamine vaktsiinide olemusest ja vaktsineerimisest.

Oktoobris Tallinnas kogunenud Euroopa Ravimiameti uudsete ravimeetodite komitee (CAT) esindajate kohtumisel tuli ühe teemana juttu sellest, kuidas kiirendada uute vaktsiinide kasutuselevõttu. Tartu ülikooli professor Andres Meritsa sõnul on vaktsiinide kliiniliste katsetuste organiseerimine erakordselt keeruline ja kulukas.

HPV-vaktsiin muutub uuest aastast sihtgrupile tasuta kättesaadavaks, kuid vaktsiini immuniseerimiskavasse lisamine ei tohi tähendada skriiningprogrammidest loobumist, rääkis Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Kogu elanikkonna vaktsineerimine gripi vastu ei ole riigile kulutõhus, leiavad sotsiaalministeerium, ravimiamet ja terviseamet.

Ravimiameti sõnul on gripivaktsiini saadavus piiratud ning selle juurdehankimine ei pruugi enam sõltuda neist.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt edastatud tunnustuse aluseks on gripikeskuses läbiviidud laboratoorsete uuringute tulemused, mis tähendab, et meie gripikeskuse poolt teostatud uuringud vastavad kõikidele WHO esitatud kriteeriumitele.

Mitmes Euroopa riigis suurenes 2016. aastal leetritesse haigestumine, uusi haigusjuhte on hulgaliselt lisandunud ka 2017. aastal. Eesti registreeriti 2016. aastal kaks haigusjuhtu, 2017. aasta kuue kuuga on registreeritud üks haigusjuht.