Kirurgia

10. ja 11. jaanuaril toimub Tartus Eesti esimene rahvusvahelise õppeprogrammi alusel korraldatud simulatsioonikursus, kus Ameerika nimekad traumakirurgid aitavad surnukehasid kasutades treenida Eesti arstide oskusi.

20.–22. novembril kogunesid Tartus Eesti regionaalhaiglate kirurgid ja anestesioloogid, et osaleda uuel traumakirurgia (DSTC) ja traumaanesteesia (DATC) ühiskoolitusel.

2016. aastal opereeriti haiglaravil ligikaudu 75 000 ja päevaravil ligikaudu 56 000 patsienti.

Kliinikumi ja Scandiatransplandi üle kuue aasta kestnud läbirääkimised tipnesid 10. mail, mil Scandiatransplant nimetas kliinikumi oma ühingu assotsieerunud liikmeks.

Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi esimees ning teenekas lastekirurg Ann Paal külastas märtsis spina bifida ja hüdrotsefaalia III maailmakongressi San Diegos. Pärast kongressi leidis dr Paal, et on aspekte, kus meil on vaja õppida maailmalt, aga ka aspekte, kus oleme maailmas plaanitavast ette jõudnud.

Kuus viimast aastat on Tartu Ülikooli Kliinikum pidanud läbirääkimisi Scandiatransplant organisatsiooni liikmeks astumise üle, liitumine saab Mart Einasto sõnul tõenäoliselt teoks sellel aastal.

Kui seni on lülisambakirurgid keskendunud rahvusvahelisele koostööle, siis nüüd võiks hakata koostööd parandama perearstidega, rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuse juhataja Taavi Toomela.

Ravijuhend „Bariaatrilise patsiendi käsitlus enne ja pärast kirurgilist sekkumist” aitab mitmeid erinevaid spetsialiste hõlmavat bariaatrilist ravi korraldada terviklikkuse printsiibist lähtudes, rääkis juhendi koostanud töörühma juht, Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg ja osakonna juhataja - ülemarst Ilmar Kaur.

Veresoontekirurg Andrus Loog on uurimisrühmaga jõudnud loomkatsetes järeldusele, et rakuraviga on võimalik kiirendada jalgadel uute veresoonte kasvamise protsessi. Kliiniliste uuringutega plaanitakse edasi minna koostöös Eesti Ravimiametiga.

Lülisamba patoloogiat esineb kogu maailmas järjest rohkem, õigeaegse ravi olulisus suureneb.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeed-käekirurg Kristo Kask leiab, et Eestis oleks vaja käekirurgia lisaeriala õpet, kuna nende spetsialistide järgi on puudus.