Astmadiagnoosiga laste puude ja rehabilitatsioonivajaduse hindamine

  • Kersti Veidrik
  • PDF
Novembri alguses kohtusin perearstide seltsi esindajana sotsiaalkindlustusameti (SKA) töötajatega, teemaks astma diagnoosimine lastel ning astma diagnoosiga lastel puude tuvastamine ja rehabilitatsioonivajaduse hindamine. 

Le Vallikivi: perearstiabi ei tohi keskenduda ainult haritud ja heal järjel inimestele

  • Eeva-Liisa Piibeman
  • PDF
Eesti Perearstide Seltsi värske juht Le Vallkivi tunnistab, et kuigi selle eest makstud hind on olnud kallis – perede arvelt tööle pühendatud tunnid ja kärssama läinud sünapsid –, võivad perearstid tunda uhkust oma 25 aasta saavutuste ja selle üle, et nad on auga välja teeninud tervishoiusüsteemi vundamendi nimetuse.

Riskipatsientide ravi juhtimise pilootprojektist peaks välja kasvama kestlik patsiendikäsitlus esmatasandil

Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostööprojekt „Riskipatsientide ravi juhtimine esmatasandil“ oli meile edukas ja näitas tegelike tulemuste põhjal, et tegu on kasuliku ja vajaliku süsteemiga. 

Perearstid ja erakorralise meditsiini arstid arutasid koostööd

Oktoobri lõpus Tallinnas toimunud perearstide ning erakorralise meditsiini arstide ühiskonverentsil oli kõne all patsiendi pöördumine erakorralise meditsiini osakonda ning perearstile. Artikkel annab ülevaate konverentsipäeva teisest poolest, kus arutati patsiendi liikumist süsteemis – näiteks otsiti vastuseid küsimustele, miks patsient pöördub erakorralise meditsiini osakonda ning millised probleemid peaksid perearsti juures lahenduse saama. 

Täistaimne toitumine – enesepiiratud või tervislik?

Inimeste hulk, kes on otsustanud loomsed toiduained oma menüüst välja jätta, on maailmas viimaste aastatega kiiresti kasvanud, nii ka Eestis, ning praegu tundub, et kasv ei rauge nii pea. Artikli eesmärk on tutvustada lähemalt vegantoitumist ehk täistaimetoitlust täiskasvanud inimese tervise seisukohast. Käesolevas artiklis ei käsitleta laste veganlust.

Seborroiline dermatiit – rohkem kui lihtsalt kõõm

Seborroiline dermatiit on sage nahahaigus, mida esineb nii imikutel, teismelistel kui ka täiskasvanutel. Tüüpiline nahapunetus, rasused ketud ja sügelus võivad põhjustada nii kosmeetilisi kui psühholoogilisi probleeme. Dermatiiti välja ravida ei saa, kuid kontrolli all hoidmine võib patsientide elukvaliteedis kaasa tuua suure erinevuse. 

Perifeerse lümfadenopaatiaga patsiendi käsitlus

Suurenenud lümfisõlme leidmine põhjustab sageli hirmu raske haiguse ees, kuid perearstipraksises on siiski enamasti tegemist healoomulise põhjusega, kõige sagedamini infektsiooniga. Enamusel patsientidest on lümfadenopaatia põhjuse väljaselgitamine võimalik juba ainuüksi korraliku anamneesi ja kliinilise leiu alusel. Lokaalse lümfadenopaatia korral tuleb otsida lähipiirkonna infektsiooni või nahakahjustust ning lülitada välja generaliseerunud lümfadenopaatia. Generaliseerunud lümfadenopaatia korral on näidustatud täiendavad uuringud raskema haiguse väljalülitamiseks.    

Kroonilise ninakõrvalkoobaste põletiku tänapäevane käsitlus

Krooniline rinosinusiit (KRS) on oluline ja sagenev terviseprobleem, mis põhjustab suurt sotsiaalmajanduslikku koormust. 

Krooniline südamepuudulikkus ja ravimid

Arvestades elanikkonna vananemist on krooniline südamepuudulikkus järjest sagenev haiguslik 
seisund perearstide igapäevases praktikas ning aina enam on patsiente, kellel on lisaks kaasuvad kroonilised haigused, mis teevad ravimite koostoimete ja ravimite kardiaalsete kõrvaltoimete tõttu nende käsitlemise üha keerukamaks. 

Olulist kilpnäärmehaigusega patsiendi käsitlusest esmatasandil

Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloog Ülle Jakovlev tõi välja olulised ning selgitust vajavad tegurid, mida perearstid peaksid pidama silmas kilpnäärmehaigust põdevate patsientide käsitlusel.

Astmast ja selle ravist

Astma on laialtlevinud krooniline hingamisteede haigus, mis võib välja kujuneda igas elueas. Astma raskus võib ulatuda väga kergest väheste vaevumärgatavate sümptomitega kulgevast protsessist raske igapäevast elu ja toimetulekut piirava haiguseni, mida iseloomustavad pidevad sümptomid, koormustaluvuse vähenemine, sagedased ägenemised. Eestis põeb astmat hinnanguliselt 5–8% täiskasvanud rahvastikust (7). Kuna tegemist on kroonilise haigusega, siis on oluline selle ravi ja kontrolli all hoidmine. Käesoleva artikli eesmärk on eelkõige käsitleda astma ravivõimalusi.

Kuidas perearstid saaksid panustada HIV-nakkuse massilise leviku lõpetamisse Eestis?

Erinevatel põhjustel on perearstide roll Eestis HIV-nakkusega tegelemisel olnud pigem tagasihoidlik. HIV-iga seotud stigma ning HIV-i keeruka ja kiirelt muutuva kliinilise käsitluse tõttu on ajalooliselt kogu maailmas selle valdkonnaga tegelenud eelkõige kitsalt spetsialiseerunud erialad. On riike, kus ka HIV-i testi-mine on olnud väga tsentraliseeritud. Eestis õnneks mitte, meil on kõik erialad kogu aeg võinud patsiente HIV-i suhtes uurida.    

Enneaegse vastsündinu ravijuhend ühtlustab perinataalabi kvaliteeti

Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi kliinilise käsitluse ravijuhendi eesmärk on parandada ravikvaliteeti ja tagada tõenduspõhine tervishoiukorraldus, rääkis ravijuhendi töörühma juht, Ida-Tallinna Keskhaigla perinataalkeskuse neonatoloogiaosakonna juhataja Pille Andresson.

Rasedus ja allergia

Raseduse ajal võivad selle kulgu häirida nii varem diagnoositud kui ka raseduse ajal esmaselt avalduvad allergilised haigused, nagu allergiline riniit, astma, urtikaaria või atoopiline dermatiit. Rasedus võib mõjutada haiguse loomulikku kulgu nii füsioloogilistest, hormonaalsetest kui ka immunoloogilistest muutustest tingituna. 

Menstruaaltsüklihäired on sagedamad fertiilse ea alguses ja lõpus

Fertiilises eas naisel on menstruatsioonitsükkel hästi reguleeritud süsteem. Aeg-ajalt võib süsteemis esineda rikkeid, mis on sagedasemad tekkima fertiilse ea alguses ja lõpus. Menstruaaltsükli häired ja abnormne veritsus emakast (AUB, abnormal uterine beelding) on kõige sagedasemad günekoloogilised kaebused naiste seas. Mõistmaks kõrvalekallet, on vaja mõista normi.

Taas kord rinnavähist

Perearstidel on oluline roll oma kontingendi „karjatamisel ja kasvatamisel“. Muidugi saavad eriarstid aru, et perearstide õlule on laotud kogu meditsiini raskus olulisi materiaalseid vahendeid eraldamata, kuid siiski on ka mõningad abivahendid ja võimalused rinnavähi kahtlusega patsiendi käsitlemisele esmatasandil.

ÜLEKAAL JA RASVUMINE ERI: Uudised


ÜLEKAAL JA RASVUMINE ERI: Ravi

Konverentsi kolmandas sessioonis keskenduti rasvumise ja ülekaalu ravile. Sessiooni avaloengus rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuse arst ja toitumisterapeut Kristel Ehala-Aleksejev ülekaalu ja elustiili seostest. Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloog Mari Verrev tutvustas rasvumise medikamentoosse ravi võimalusi. Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg-vanemarst Ilmar Kaur andis ülevaate bariaatrilisest kirurgiast Eestis.     

ÜLEKAAL JA RASVUMINE ERI: Kuidas käsitleda ülekaalulist ja rasvunud patsienti?

Teise sessiooni ettekanded keskendusid ülekaalulise ja rasvunud patsiendi käsitlusele. Rasvumisest endokrinoloogi praktikas kõneles Põhja-Eesti Regionaalhaigla endokrinoloog-ülemarst Anu Ambos. Tallinna Lastehaigla endokrinoloog Mare Paal rääkis oma ettekandes „Paks laps – ilus laps!“ sellest, millised on rasvumise põhjused lastel ja kuidas nende tüsedust käsitleda. Rasvumise mõjudest naise fertiilsusele tegi ülevaate Tartu Ülikooli Kliinikumi sisehaiguste arst Anne Kirss. Tüseduse ja diabeedi seoseid analüüsis Tartu Ülikooli Kliinikumi endokrinoloog Ingrid Reppo. Sessiooni viimane ettekanne keskendus tüseduse tüsistustele ning sellest rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste vanemarst Ljudmilla Kalinina.     

ÜLEKAAL JA RASVUMINE ERI: Rasvumine rahva tervise aspektist

Konverentsi „Ülekaal ja rasvumine“ esimesel sessioonil räägiti rasvumisest rahva tervise aspektist. Eha Nurk Tervise Arengu Instituudist andis ülevaate laste ja täiskasvanute ülekaalu ja rasvumist käsitlenud värskematest uuringutest. Haigekassa ravikvaliteedi talituse juht Sirje Kree rääkis tulemuspõhistest kvaliteediindikaatoritest ja nende seostest rahva tervise näitajatega. Perearst Anneli Talvik arutles oma ettekandes selle üle, kas perearst saab mõjutada rahva tervise näitajaid. Sessiooni lõpetas diskussioon, kus arutati, kuidas saaks tagajärgedega tegelemise asemel ülekaalu ja rasvumist ennetada.


ÜLEKAAL JA RASVUMINE ERI: Ülekaalu ja rasvumisega tegelemiseks puudub meditsiinisüsteemis praegu n-ö teema peremees

Ülekaalust ja rasvumisest räägitakse kui kasvavast probleemist, kuid ometi on nende seosest haiguste tekkega elanikkonnal veel raske aru saada. Oktoobris toimunud samateemalise konverentsi eesmärk oli analüüsida praegust olukorda ja otsida erinevate erialade vaates vastuseid, kuidas üha suurenevat tendentsi pidurdada.    

Sageli on krooniline urogenitaaltrakti infektsioon mõne põhihaiguse tagajärg

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloog dr Toomas Tamm toob välja olulisemad aspektid krooniliste 
urogenitaaltrakti infektsioonide käsitluses meestel, millega perearst võib kokku puutuda.

Inkontinents meestel: patsientide üldine käsitlus esmatasandil

Uriiniinkontinentsi defineeritakse kui tahtmatut uriinileket ning see on alumise urotrakti sümptomite (urineerimishäired) osa. Uriinilekke põhjused võivad olla väga erinevad, seetõttu on oluline mõista etioloogilisi põhjuseid ja hinnata selle probleemiga meeste seisundit asjakohaselt ning käsitleda vastavalt, arvestades inkontinentsist tingitud sotsiaalseid ja hügieenilisi probleeme. Inkontinentsi teatakse rohkem olevat naiste probleem, kuid vanuse tõusuga (eesnäärmeprobleemide tekkimisel) suureneb ka meeste osakaal.

Meeste reproduktiivtrakti kaebused ja nende käsitlemine esmatasandi arstiabis

Artikkel annab ülevaate olulisematest üle 40-aastaste meeste kuse- ja reproduktiivtrakti patoloogiate põhjustest ja seostest, samuti antakse soovitused selliste patsientide diagnostikaks esmatasandi arstiabis.

Viljatusraviarst Andrei Sõritsa: kõige olulisem on vähendada riski

Naiste- ja viljatusraviarst Andrei Sõritsa rääkis lastetuse põhjustest, diagnostikast ja käsitlusest, rõhutades, et ennetustegevus on pereplaneerimisel esmatähtis samm, millele peaksid mõtlema nii paarid kui arstid.

Venekeelne resümee


Uudised


Sisuturundus: Psoriaas – krooniline nahahaigus, mida välja ravida ei saa

Psoriaas on krooniline süsteemne immuunpõletikuline haigus, mille all kannatab Euroopas ja Põhja-Ameerikas umbes 2–4% täiskasvanutest ning 0,1–1% lastest – seega Eestis keskeltläbi 40 000 inimest.     

Sisuturundus: Metformiinil täitus 60 aastat

2. tüübi diabeedi (DM2) ravijuhistes juhtpositsiooni hoidev metformiin tähistab sel aastal väärikat 60. juubelit. Vaatamata pikaajalisele kasutamisele on ravim endiselt mõnevõrra saladuslik – kuigi igal aastal leiame mainekatest teadusajakirjadest metformiini uusi tahke avavaid uuringuid, ei ole veel lõpuni selge, kuidas see ravim ikkagi töötab ja milline on metformiini potentsiaal.     

Eesti Kardioloogide Seltsi Preventsiooni töögrupi ja Eesti Nefroloogide Seltsi sügiskonverents

Oktoobris toimus Eesti Kardioloogide Seltsi Preventsiooni töögrupi ja Eesti Nefroloogide Seltsi interdistsiplinaarne konverents, kus osalesid rahvusvahelised esinejad mõlemast valdkonnast. Artikkel annab ülevaate konverentsil räägitud, perearstide jaoks olulistest teemadest. Kokkuvõte ei kajasta dialüüsil olevate haigete käsitlust, mis tuli konverentsil samuti jutuks, kuid mis on juba selgelt spetsialistide pärusmaa. Ühe mõttena sellest valdkonnast tasub mainimist, et dialüüsi saavatel haigetel võib käsitluse võtmeks olla «vähem on rohkem» ehk mõned ravimid (näiteks antikoagulandid), mis harilikult on preventsiooniga seotud, ei pruugi dialüüsipatsientidel kasu anda.