Alguses oli plaan

  • Agne Annist
  • PDF
Nii enamasti suuri muutusi alustatakse: alguses oli selge plaan ja eesmärk.    

Anne Minka: meie töö on panna patsient jagama vastutust võrdse osapoolena

  • Eeva-Liisa Piibeman
  • PDF
Perearst Anne Minka sõnul on patsientide ootused arstiabile sageli suured ning seejuures ei soovita alati omaosalusele ja -vastutusele panustada. Ta tõdes, et liiga paljudele patsientidele jäädaksegi lõputult selgitama, neid motiveerima ning vastutusele kaasama.

Kroonilise haigusega seotud kommunikatsioon – mida arvestada ja kuidas soodustada vajalike muutuste sisseviimist

Faktid, et ühiskond vananeb ja inimesed kasutavad info hankimiseks erinevaid kanaleid, ei ole enam uudis. Vananev ühiskond ja meditsiiniteaduse areng on toonud kaasa olukorra, kus meie seas elab praegu rohkem krooniliste haigustega inimesi kui ühelgi varasemal ajajärgul. See omakorda on toonud aga kaasa vajaduse muutusteks tervise- ja meditsiinikommunikatsioonis. 

Jaanuarist muutus täiendav ravimihüvitis

Riigikogus kiideti 6. detsembril heaks ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis kindlustab alates jaanuarist kümnetele tuhandetele inimestele täiendava ravimihüvitise alates 100 eurost.

Tervisekeskuste projekti rahaga ehitatakse Viljandisse haiglat

Kui esmatasandi tervisekeskuste projektide taotluse tingimusi kokku pandi, kartsid paljud perearstid, et suur osa rahast läheb haiglatele – nüüd saabki Viljandi haigla väga suure tüki.

Olulisimad muudatused kvaliteedisüsteemis puudutavad krooniliste haiguste jälgimist

Perearstide kvaliteedisüsteemis tehtud muudatusest rääkides tõi Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja professor Ruth Kalda välja, et tulevikus võiks kaduda koefitsiendid 0,8 ja 1,0 ning selle asemel tasustataks saavutatut. See aitaks tõsta arstide ja õdede motivatsiooni ning väärtustaks enam ka juba tehtut.

Naha seenhaigus

Hinnanguliselt 20–25% inimestest puutub kokku naha pindmise seenhaigusega, seega on tegemist ühe levinuima infektsiooniga maailmas (1). Artiklis on käsitletud sagedasemaid pindmisi seeninfektsioone, mis haaravad eelkõige silenahka ning peopesasid ja jalataldu: silenaha ning käte ja jalgade dermatofüütiat, voltide kandidiaasi ja mitmevärvilist kliiketendustõbe.

Krooniline kõhukinnisus täiskasvanul

Krooniline kõhukinnisus on täiskasvanueas väga sage probleem. Enamik kõhukinnisusega hädas olijaist peaks saama abi perearstipraksisest saadavatest nõuannetest. Muutused elustiilis, sealhulgas kiudainerikka toidu ja joodava vedelikukoguse suurendamine ning liikumisharjumuse tekitamine peaks kuuluma iga patsiendi raviskeemi. Ravimeid peaks soovitama vaid neile, kellel eelmainitud võtted tulemust ei anna. Vajadusel on näidustatud täpsustavad uuringud.

Urotrakti infektsioonid rasedatel

UTI tuleneb ingliskeelsest terminist urinary trakt infections, mida kasutatakse lühendina ka eestkeelses kirjanduses. UTI jaguneb alumiseks urotrakti infektsiooniks (äge tsüstiit) ja ülemiseks urotrakti infektsiooniks (äge püelonefriit). Bakteriuuriat esineb naistel võrreldes meestega rohkem, see on tingitud eelkõige anatoomilisest omapärast. Bakteritel on naiste lühikese kusiti tõttu lühem tee põide ja sealt edasi neerude piirkonda, et seal põletikku põhjustada. 

Elustiilimuutused raseduse ja imetamise ajal – toitumine ja füüsiline koormus

Rasedus on sotsiaalsete, psühholoogiliste, käitumuslike ja bioloogiliste muutuste periood ehk emaks saamiseks valmistumise aeg. See on aeg, kui lapseootel perekond soovib teha oma elus märkimisväärseid muutusi, et vähendada kõikvõimalikke terviseriske ning saada uusi positiivseid kogemusi rasedusest, sünnitusest ja lapse kasvamisest (8). Seetõttu on see aeg ka tervishoiutöötajatele parim võimalus toetada või parandada perekonna tervisekäitumist, kuna perekond ise on motiveeritud ning samuti on sellel ajal kontakt tervishoiutöötajatega tihedam (7).

Testosteroon – vananemisega seotud muutused mehe organismis

Olenemata vanusest ja maailmavaatest on meie tervise oluline nurgakivi organismi hormonaalse tasakaalu säilitamine. Mehe tervise vaatevinklist on üks tähtsam hormoon meessuguhormoon testosteroon, mis mõjutab väikevaagna organite, sealhulgas peenise normaalset toimimist, luukoe kasvu, mälu ja muid kognitiivseid funktsioone ning palju teisigi mehe üldist heaolu tagavaid näitajaid (1). 

Düsfaagia kui multidistsiplinaarne probleem

Düsfaagia on tõsine igapäevane probleem paljudele erinevaid haigusi põdevatele inimestele. Kergemate häirete korral on tegemist elukvaliteedi halvenemisega, raskemate häirete korral võivad välja kujuneda eluohtlikud tüsistused (aspiratsioonipneumoonia). Artikli eesmärk on anda lühike ülevaade sagedasematest düsfaagia põhjustest, nende tänapäevastest uurimismeetoditest ja ravivõimalustest.

Diabeetiline polüneuropaatia

Kardiovaskulaarsed (KV) tüsistused on ilmselt esimene suur terviseprobleem, mis mõttes diabeediga seostub, eriti arvestades suurt hulka äsja lõppenud uuringuid, mis hindavad diabeediravimite KV-riske. Kuigi KV-haigused on kindlasti diabeedi korral esmane eluaastate kaotuse põhjus (1), on ka hulk teisi, nn mikrovaskulaarseid tüsistusi, mis võivad oluliselt mõjutada patsiendi elukvaliteeti. Ning mis peamine, need tüsistused ilmselt ongi diabeedi ravi esmaeesmärk, sest erinevalt KV-tüsistustest võimaldab parem glükeemiline kontroll vähendada mikrovaskulaarsete tüsistuse riski juba mõne aasta jooksul (2). 

Äge müeloidleukeemia

Maailmas on leukeemiasse haigestumine umbes 3–5/100 000 elaniku kohta aastas. Enamasti haigestuvad täiskasvanud ning haigestumissagedus suureneb vanusega. Keskmine haigestumisiga on Rootsi ägeda müeloidleukeemia registri andmetel 72 aastat. Üle 60-aastastel on haigestumissagedus 10/100 000 elaniku kohta aastas.

Turses jalad – mida kahtlustada ja kas on head ravi?

Iga päev külastab ühe või mõlema jala turse tõttu erinevaid spetsialiste väga palju inimesi. Samas tuleb tunnistada, et mitte alati ei õnnestu saada mõlemaid pooli rahuldavat ravitulemust. Probleem, eriti vanemate inimeste seas, on sedavõrd sage, et tihtipeale ei planeerita täiendavaid uuringuid ning määratakse rutiinne ravi diureetikumiga.

Diureetikumid

Diureetikumid on ravimid, mis suurendavad diureesi ja ühes sellega elektrolüütide eritumist organismist. Diureetikume kasutatakse südamepuudulikkusest, neerupuudulikkusest või maksatsirroosist tingitud tursete ravis, samuti on diureetikumid väga pikka aega olnud kasutusel hüpertensiooni ravis neil patsientidel, kellel reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) aktiivsus on väiksem, näiteks eakatel patsientidel.

Müokardiidi tänapäevane käsitlus

Müokardiit (südamelihase põletik) on oma heterogeense kliinilise pildi tõttu väljakutseid esitav haigus (1). Müokardiidi tõeline esinemissagedus on ebaselge, sest diagnoosimise kuldset standardit, endomüokardiaalset biopsiat (EMB) kasutatakse kliinilises praktikas harva. Kui veel eelmisel sajandil diagnoositi müokardiiti väga kergekäeliselt, siis tänapäeva diagnostiliste kriteeriumite järgi on haiguse diagnoosimine kardioloogi pädevuses ja müokardiidiga patsienti näeme kliinilises praktikas suhteliselt harva. 

Olulisemad muudatused kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravis

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on maailmas laialt levinud, olles surma põhjusena neljandal kohal. Prognooside kohaselt tõuseb KOK surma põhjusena 2020. aastaks kolmandale kohale. 

Allergiakahtlusega patsient

Viimastel aastakümnetel on allergiahaigused kogu maailmas sagenenud. Kõiki põhjuseid ei ole siiani suudetud välja selgitada, kuid samas on teada, et olulisel kohal on eluviis ning välis- ja sisekeskkonna tegurid. Allergilise haiguse kahtluse korral on tähtsaim anamnees. Allergiat kinnitavad diagnostikavõimalused arenevad kiiresti ja seetõttu on allergia korral mõistlik patsient suunata allergoloogile. Allergiakahtlusega patsient vajab süstemaatilist lähenemist, mistõttu on käesolevas artiklis toodud välja mitmeid jooniseid, mis võiksid abistada esmatasandi arste. 

Kopsuarteri trombemboolia

Kopsuarteri trombemboolia (KATE) on enamasti raske kuluga seisund, mida põhjustab kopsuarteri ühe või mitme haru verevoolu takistus. Kliiniliselt on seda seisundit mainitud juba 19. sajandil, mil Rudolf Virchow kirjeldas seost süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri tromboosi vahel. Alles 1922. aastal kirjeldati (Wharton ja Pierson) KATE röntgenoloogilist leidu (4). 

Kroonilise venoosse haavandi käsitluse ravijuhend rõhutab kompressioonravi olulisust

Septembris kinnitati ravijuhend, mille eesmärk on saavutada ühtne kroonilise venoosse haavandi ennetus ja käsitlus Eestis esmatasandil ja õendusabis ning kroonilise venoosse haavandiga patsientide parem toimetulek ja elukvaliteet.    

Uudised

Vähipatsiendi teekond läbi erinevate etappide

Detsembri alguses toimus vähiteemaline konverents, kus arutati vähipatsiendi teekonda läbi erinevate etappide. Artikkel toob lugejateni olulisema konverentsi teises ja kolmandas sessioonis ettekantud teemadest.