Peenike värk ehk pisivirinad, mis annavad kokku suure nurina

  • Külvi Peterson
  • PDF
Virinate järjestus on suvaline ega pretendeeri kuidagi tähtsuse järjekorrale. Oluline on nende summaarne toime ja kindlasti pole loetelu täielik, lihtsalt üks ajahetkes tekkinud loetelu, mida igaüks meist võib täiendada kas kahe-, kolme- või kümnekaupa.

Diana Ingerainen: patsiendi omavastutus tervise eest peaks olema kõikide korralduslike otsuste keskmes

  • Agne Annist
  • PDF
Diana Ingerainen peab ennetust oma igapäevase töö osaks ning selgitab, et see ei ole tema valik, kas ta räägib vastuvõtul näiteks ka alkoholi- või tubakaprobleemist. See on patsiendi valik, kas ta arsti kuulab või mitte. Tähtis on, et inimene jõuaks lõpuks ise selleni, mida on vaja oma tervise parandamiseks teha.

Patsiente üllatab, et nende alkoholitarvitamine on tervist kahjustav

Sageli tuleb patsientidele üllatuseks, et nende alkoholitarvitamine on tervist kahjustav või ohustav, rääkis alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust pakkuva Märjamaa Perearstikeskuse perearst Triin Altmäe.

Kliinikumi preemia pälvis Heidi-Ingrid Maaroos

Tartu Ülikooli Kliinikumi kevadkonverentsil, mis toimus 17. mail Tartus, anti kliinikumi tänavune preemia üle professor Heidi-Ingrid Maaroosile.    

Tervisekeskuste sisuline mudel paigas

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste selgitas, milliseks kujunes tervisekeskuste rahastamismudel ja millised tingimused peavad olema täidetud, et esmatasandi teenuse osutajale tasutakse suurem baasraha.    

Südamepuudulikkus ja kaasuvad haigused

Südamepuudulikkusega patsientidel võivad kaasuvalt esineda nii muud südamehaigused kui teiste organsüsteemide haigused ning nende väljaselgitamine ja ravimine on nende patsientide terviklikus käsitluses võtmetähtsusega.

Küüneseende haigestumus sageneb vanuse kasvades

Küüneseeneks ehk onühhomükoosiks (OM) nimetatakse seenhaigust varba- või sõrmeküüntel. Küüneseen on üldine termin, mille korral pole täpsustatud, kas patogeen on dermatofüüt, pärm või mittedermatofüüt hallitusseen. 

Perioraalse dermatiidi esmaravi on nullravi

Perioraalne (POD) ehk suuümbruse dermatiit on sage krooniline dermatoos. Klassikaliselt esineb haigus noortel naistel suu, nina ja silmade ümbruse peenpapuloosse lööbena. Kuigi haiguse nimi viitab primaarselt ekseemile, on POD-i korral tegemist enamasti akneformse või rosaatsea tüüpi lööbega. Haiguse patogenees on ebaselge, on leitud nii sisemiste kui välimiste faktorite mõju.

Süsteemsetest vaskuliitidest perearstile

Vaskuliit on heterogeense kliinilise pildi ja kuluga põletikuline veresoonte haigus. Vaskuliidid jagunevad primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed vaskuliidid jaotatakse omakorda veresoonte diameetri ja patogeneesi alusel. Sekundaarsed vaskuliidid võivad olla põhjustatud ravimitest, infektsioonidest või kasvajatest. Sageli võivad sekundaarsed vaskuliidid olla seotud ka teiste autoimmuunhaigustega, eriti reumatoid-artriidi, süsteemse luupuse ja Becheti haigusega.

Kaelavaluga patsiendi käsitlus

Umbes kolmandik tööealistest täiskasvanutest kannatab pidevalt kaelavalu käes (1) ning harv pole ka valude algus juba lapse- või teismeliseeas. Kaelavalu on sagedasem naiste hulgas ning seda esineb enam suurema sissetulekuga riikides ja linnapiirkondades (2). Kaelavaluga inimestel on 35% suurem risk jääda pikemaks ajaks ajutisele töövõimetuslehele ning sellega seotud kulutused meditsiiniteenustele ja töövõimetushüvitistele on suured (3).

Depressiooni ravist

2010. aastal ilmus Eestis informatiivne depressiooni ravijuhis perearstidele. Järgnev artikkel aitab tuletada meelde depressiooni ravi üldpõhimõtteid.    

Diabeetiline retinopaatia on sagedasim nägemislanguse põhjus diabeetikutel

Diabeet ehk suhkruhaigus on muuhulgas ohtlik ka silmadele. Diabeetilise silmahaiguse termini alla on koondatud grupp silmaprobleeme, mis ohustavad eeskätt suhkruhaigeid. Nende probleemide hulka loetakse diabeetilist retinopaatiat, diabeetilist maakuli turset, katarakti ja glaukoomi. Seega võib diabeet kahjustada silma väga erinevaid osi: võrkkesta, kollatähni, läätse ja ka nägemisnärvi. Kõige enam kahjustab diabeet silma võrkkesta väikeseid veresooni ja seda haigust nimetatakse diabeetiliseks retinopaatiaks.

Kristel Ehala Aleksejev: tarbige vähem süsivesikuid

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku Tallinna keskuse arst ning toitumisterapeut dr Kristel Ehala-Aleksejev soovitab toidusse ning üldse söömisesse suhtuda kaine mõistuse ja rahuga. „Uued toitumislained ja moedieedid tulevad ja lähevad ning iga paari aasta tagant saabub uus mood,“ nendib ta. Asi, millele aga tasuks tähelepanu pöörata, on lisatava suhkru ehmatavalt suur hulk Eesti inimeste toidus. Patsiente peaks kindlasti manitsema sööma vähem suhkrurikkaid tooteid!

Ravimiülitundlikkusreaktsioonid

Valdav osa reaktsioonidest ravimitele on ennustatavad, seotud ravimi farmakoloogilise toimega ning sageli ka annusest sõltuvad. Enamasti on neil juhtudel tegemist ravimi farmakoloogiliste kõrvaltoimetega, üleannustamise, ravimitoksilisuse või hoopis erinevate ravimite koostoimetega. Vaid 10–15% ravimireaktsioonidest on ennustamatud ega ole seotud ravimi farmakoloogilise toimega. Viimasesse gruppi kuuluvad ka ülitundlikkusreaktsioonid ravimite suhtes. 

Anafülaksia – potentsiaalselt eluohtlik süsteemne allergiline reaktsioon

Anafülaksia on kiire kuluga, sageli minutite, enamasti poole tunni, aga ka kuni kahe tunni jooksul tekkiv potentsiaalselt eluohtlik süsteemne allergiline reaktsioon. Allergia eelsoodumusega inimesel võib kiiresti tekkida reaktsioon toidule, kuid veelgi kiiremini parenteraalselt manustatud ravimitele ja putukamürgile. 

Astma ja füüsiline koormus

Koormusastma diagnoos oli kasutusel aastaid tagasi. Juba mitmeid aastaid ei ole terminid „koormusastma“ või „koormusest indutseeritud astma“ (ingliskeelses kirjanduses exercise induced asthma) leidnud äramärkimist rahvusvahelistes astma ravijuhistes (Global Inititive for Asthma). See, et füüsiline koormus võib kutsuda esile astma sümptomeid, on teada juba väga pika aja vältel. 

Venekeelne resümee


Uudised


Sisuturundus: Kroonilise C-hepatiidi viirusinfektsiooni epideemia Eestis

21. sajandi Eestis on epideemilised mõõtmed omandanud kaks kroonilist nakkushaigust: HIV-infektsioon (inimese immuunpuudulikkuse viirusinfektsioon) ja HCV-infektsioon (C-hepatiidi viirusinfektsioon). Hinnanguliselt on meil HIV-positiivseid isikuid 7000–8000 (1) ja HCV-positiivseid 19 000 (2). 

Sisuturundus: Värsked teadmised GSK Teaduskoolist

Tänavu 30. augustil toimuv GlaxoSmithKline’i (GSK) Teaduskooli VI konverents pakub uusi teadmisi HIV-i, vaktsineerimise ning respiratoorsete haiguste valdkondades. 

Peremeditsiini residentide teaduskonverents

Reedel, 26. mail Tartus toimunud peremeditsiini residentide teaduskonverentsil sai oma töö eest esikoha Helene Alavere.

Sisehaiguste meistriklass: hüpertensioon

Eesti Arstide Päevadel, mis toimusid 4.–5. mail Tartus, keskenduti ühel sessioonil hüpertensioonile. Sessiooni „Sisehaiguste meistriklass: hüpertensioon“ korraldaja oli Eesti Arstide Liit koostöös Eesti Hüpertensiooni Ühinguga. Teemad, millest räägiti, olid hüpertensiooni ravi vähemtuntud küljed: milline beetablokaator on patsiendile sobivaim; kuidas ravida resistentset hüpertensiooni; kas neeruarterite denervatsioon aitab; kas hüpertensiooni ravimid võivad vererõhku tõsta.