Eesti Onkoloogilise Taastusravi Konverents 2019

Sihtrühm: Arstid (k.a. arst-residendid, perearstid, taastusarstid, kirurgid, onkoloogid jne), õed (k.a pereõed, koduõed), füsioterapeudid, joogainstruktorid, personaaltreenerid ning kõik teised teemast huvitatud.

Onkoloogiliste patsientide arv Eestis tõuseb pidevalt. Diagnostika ja ravivõimaluste arengu ning sõeluuringutest osavõtu kasvu tõttu pikeneb onkoloogilise patsiendi eluiga märgatavalt. Seega on patsientide elukvaliteet aktiivravi ajal ning selle järgselt üha olulisema tähtsusega – millised võimalused on onkoloogilise patsiendi tõhusamaks taastusraviks?

Eesti Onkoloogilise Taastusravi Konverentsi eesmärk on teadvustada muutusi, mis toimuvad patsientidega aktiivravi ajal ja selle järgselt. Lisaks jagada väärtuslikke nõuandeid, kuidas taastada ja tõsta onkoloogilise patsiendi elukvaliteeti. Samuti tuuakse näiteid parimatest taastusravi praktikatest.

Programm

09:30 - 10:00 Registreerimine ja hommikukohv koos suupistetega

10:00 - 10:05 Konverentsipäeva avamine; Reio Vilipuu, Reio Vilipuu Taastusravikliinik, füsioterapeut ja juhatuse liige

10:05 - 10:30 Onkoloogilised sõeluuringud ja statistika; Margit Marjamäe, Tervise Arengu Instituut, vähi sõeluuringute registri vanemanalüütik/juhataja kt

• Vähi sõeluuringud Eestis
• Vähi sõeluuringute register ja selle eesmärgid
• Sõeluuringute statistika ja 2016. aasta sõeluuringute tulemused

10:30 - 11:30 The role and treatment of the fascial system as a part of edema treatment; Tiina Lahtinen-Suopanki, Helsingin Manuaalinen Terapia OY, PT, OMT, BHSc

The role of fascia in the lymphatic system starts from the beginning in the interstitium. All the lymphatic vessels are supported and connected by connective tissue which is in connection with all the layers of fascial structures. From the deep structures f ex in the muscle, the muscular fascia, that supports and protects the lymphatic vessels also forms the compartments within the muscle and around the muscle and the muscle groups. The muscular fascia in continuous with the aponeurotic fascia surrounding the extremities and also with the periosteum and interosseous membranes.

*Ettekanne toimub inglise keeles eestikeelse sünkroontõlkega.

11:30 - 12:00 Kas ja kui suur mõju on sõnumi edastamisel taastusravis? Signe Valsberg; Aeternum Koolitus ja Konsultatsioonid OÜ, konsultant-koolitaja

Sõnadel on meie psüühikale väga suur mõju. Me tajume sõnade tähendust erinevalt, sest kogemused on inimestel erinevad. Me võime rääkida küll ühte keelt (eesti, vene, inglise, hiina jne) aga psühholoogilises mõttes räägime ikka erinevat keelt. Seega teatud sõnad mõjutavad inimesi erinevalt. Olles meditsiinitöötaja, taastusravi arst või keegi kes puutub kokku haigetega, siis muutub sõnade valik ja nende kasutamine eriti oluliseks. Oma tööd tehes tunduvad meile teatud sõnad „normaalsed“ ja igapäevased. Näiteks sõnad: diganoos, vähk, amputatsioon on meditsiinitöötaja jaoks tavaline töökeel. Samas patsienti, kelle tervisest me räägime, võivad need sõnad puudutada väga emotsionaalselt ja „lõhkuvalt“. Lisaks, sama oluline mida me ütleme, on kuidas me teatud asju ütleme. Antud ettekandes antakse mõtteainet ja nippe, kuidas patsientidega suheldes teha seda nende jaoks võimalikult valutult ja pigem toetavalt, et nende usk ja tahe taastumisse kasvaks.

Ettekande tulemusena:

• mõistab osaleja sõnavaliku olulisust inimese psüühikale
• oskab osaleja paremini valida õigeid sõnu keerulise sõnumi edastamiseks patsiendile
• mõistab osaleja, et sama oluline mida öelda, on kuidas öelda

12:00 - 13:00 Lõunapaus

13:00 - 13:45 Tursete teke onkoloogilise aktiivravi (lõikused, keemia ja kiiritusravi) järgselt; Annika Albert-Aksjonov, Tartu Ülikooli Kliinikum, arst-õppejõud

• Mis on lümfiturse kasvajahaigel?
• Millal ja miks see tekib?
• Kuidas seda ennetada?

13:45 - 14:30 Lümfiteraapia ning kompressioonravi; Reio Vilipuu, Reio Vilipuu Taastusravikliinik, füsioterapeut ja juhatuse liige

Algava lümfiturse korral on kompressioonravi kandmine parim viis säilitada jäseme ümbermõõte ning ennetada komplikatsioone. Lümfiturse esinemisel on vajalik esmalt lümfiteraapia koos kompressioonsidumisega jäseme ümbermõõtude vähendamiseks ja seejärel kanda kompressioonravi igapäevaselt seisundi säilitamiseks.

Vastan ettekande käigus küsimustele:

• Milles seisneb lümfiteraapia ja kompressioonravi toime?
• Mis on surveklassid?
• Mis on tekstiilide elastsus?
• Kuidas patsiendid sellest kõigest enam kasu saavad elukvaliteedi parandamiseks?

14:30 - 14:50 Kohvipaus

14:50 - 15:30 Onkoloogilise patsiendi toitumine; Ly Carlman, Eesti Arstide Dietoloogia Selts MTÜ; Tartu Ülikooli Kliinikum, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, arst-õppejõud

Suurel osal onkoloogilistest patsientidest esineb vähemalt mingis ravietapis alatoitumust. Vähikahheksiat iseloomustab progresseeruv kaalukaotus, mida on toitumise parandamisega võimalik siiski osaliselt korrigeerida. Onkoloogilise haige toitumise planeerimisel peab lähtuma kasvajast, kasutatavast ravist ja haige individuaalsetest eripäradest. Toitumuse parandamisega vähendame patsiendi kaalukaotust ja lihasmassi kadu ning seeläbi paraneb ka ravivastus ja üldine elukvaliteet.

15:30 - 16:00 Onkoloogilise haige ravi kardiaalsed kõrvaltoimed; Riina Vettus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kardioloog-ülemarst-osakonna juhataja

• Kuidas onkoloogilise ravi foonil tekkivat südamekahjustust vältida (preventsioon) ja seda varakult diagnoosida?
• Kuidas juba tekkinud südamekahjusega patsienti ravida?

16:00 - 16:30 Vaagnapiirkonna väline kiiritusravi günekoloogiliste vähkide ja eesnäärmevähi näitel; Kristi Niinepuu, Tartu Ülikooli Kliinikum, onkoloog

• Kiiritusravi põhitõed
• Vaagna piirkonna kiiritusravi näidustused (raskuskeskmega günekoloogilistele kasvajatele)
• Kiiritusravi varased kõrvaltoimed
• Kiiritusravi hilised kõrvaltoimed

16:30 - 17:00 Vaagnapõhjalihaste düsfunktsiooni füsioterapeutiline käsitlus; Triin Jeršov, Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliinik, füsioterapeut

Vaagnapõhjalihaste ülesanne on toetada põie-, soolte- ja seksuaalfunktsioone ning hoida siseorganid õiges anatoomilises asendis. Probleeme vaagnapõhjalihastega võivad põhjustada rasedus, sünnitus, krooniline kõhukinnisus, ülekaalulisus, suitsetamine, menopaus, onkoloogilised ja neuroloogilised haigused. Sümptomiteks võivad olla uriinileke köhimisel või aevastamisel, liiga tihe või öine urineerimisvajadus, vaginaalne valu, valu seksuaalvahekorra ajal. Üle 50% sünnitanud naistel esineb urineerimisprobleeme ja vanemas eas vaagna organi prolaps, mis võib olla tingitud nõrkadest vaagnapõhjalihastest. Vaagnapõhjalihaste harjutused on suure tõenduspõhisusega konservatiivne meetod probleemide ennetamiseks ja ravimiseks.

17:00 - 17:05 Konverentsipäeva lõpetamine; Reio Vilipuu, Reio Vilipuu Taastusravikliinik, füsioterapeut ja juhatuse liige

Hind: 269 € + km

Õppemeetodid: Õppe kestvus 9 AT. Interaktiivne loeng ning auditooriumi kaasatus, juhtumi analüüs.

Loobumistingimused: Kirjalikul teavitamisel 100% maksumusest kuni 19.02.2019; 50% maksumusest ajavahemikul 20.02 – 5.03.2019. Kui loobutakse hiljem kui 5.03.2019 osavõtutasu ei tagastata ning arve kuulub tasumisele. Vaidluste lahendamise kord: Kõik konfliktid ning arusaamatused koolitatava ja koolitaja vahel lahendatakse kirjalike läbirääkimiste teel. Kaebustele reageeritakse seitsme tööpäeva jooksul koolituste ja konverentside projektijuhi ning tegevjuhi poolt. Kui kokkulepet ei saavutata, kuuluvad vaidlused lahendamisele kohtu poolt seadusega sätestatud korras.

Projektijuht: Piret Lauk, koolituste ja konverentside projektijuht

Toitlustus: Jah

Registreeri SIIN