Tegude aeg

Tervishoiu osapooled – arstid, korraldajad, patsiendid – räägivad üha enam arstiabi defitsiidist. Kõigil on justkui sõnades üks eesmärk, kuid meedias ilmuvate patsiendilugude põhjal ei jõua ometi teenus õigel ajal abivajajani, arsti vaates pole inimene sageli õigel ajal õiges kohas ja korraldajal jääb arstide sõnul vajaka tegeliku olukorra mõistmisest. Kõik unistavad toimivast süsteemist, kus teenused oleksid tagatud, arstid motiveeritud ja patsient ei tunneks, et ta on üksi jäetud.

Kadri Ilves: perearst võiks ise otsustada nimistu suuruse üle

Kadri Ilves on juba aastaid üld- ja abiarstina perearstitööd teinud, kuid peremeditsiini eriala residentuuri lõpetas alles sellel aastal. Ta tõi välja, et tundis õpingute ajal suurt puudust traumatoloogia ja ortopeedia tsükli puudumisest, kuna nende erialade teadmisi läheb perearstitöös tegelikult palju vaja. Esmatasandi tulevikule mõeldes võiks dr Ilvese arvates anda noortele perearstidele pikema sisseelamise aja ning kõikidel perearstidel võiks olla otsustusõigus oma nimistu suuruse üle.

Meenutusi neuroloogia suvekoolist

Tänavu juunis toimus Esmatasandi Koolitus-Arenduskeskuse korraldatud neuroloogia suvekool. Uudse ülesehitusega kahepäevane koolitus pakkus kuulajatele rohkelt vajalikke teadmisi ja ka võimalust veidikeseks igapäevarutiinist välja astuda.

Perearstiabi maal – kuidas tagada kvaliteeti ja kättesaadavust?

Ajakiri Perearst võttis fookusesse perearstiabi kättesaadavuse ja kvaliteediga seotud kitsaskohad maapiirkondades ning küsis nii terviseametilt, sotsiaalministeeriumilt kui ka perearstidelt, missugused võiksid olla võimalikud lahendused ning millise suuna peaks praeguste probleemide kontekstis tulevikus valima.

Perearstid: auditeerimissüsteem võiks olla paindlikum

Eesti Perearstide Selts tegi äsja teatavaks selleaastased parimad praksised. Kuna auditeerimine on teema, mis tekitab alati diskussiooni, siis küsisime perearstidelt nende arvamust auditeerimist puudutavate teemade kohta.

Tunnustuse pälvisid 77 parimat perearstipraksist

20. septembril jagati Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil tunnustust 77 perearstipraksisele üle Eesti.

Perearstide karikas sai täis ja nad avaldasid terviseameti peadirektorile umbusaldust

Suve lõpus, 27. augustil saatis Eesti Perearstide Selts sotsiaalministrile kirja, millega teavitati perearstiabi korraldusega seotud tõsistest probleemidest, mis nõuavad kohe lahendusi. Perearstid juhtisid tähelepanu terviseameti süstemaatilisele tegeliku olukorra eiramisele, mis on viimas tõsiste tagajärgedeni tervishoiukorralduses, ohustades otseselt perearstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust. Kirjale kirjutasid alla Eesti Perearstide Seltsi kõikide piirkondade esindajad. Umbusaldusavaldust silmas pidades panid oma mõtted kirja professor Ruth Kalda ja perearst Külvi Peterson.

Inhalaatori ebaõige kasutamine mõjutab ravitulemust

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK on progresseeruv kopsuhaigus, mida iseloomustab väikeste hingamisteede ahenemine. KOK-i ravis on kesksel kohal inhaleeritavad bronhilõõgastid. Regulaarse tarvitamise korral vähendavad need KOK-i ägenemiste hulka ja hospitaliseerimiste arvu, sümptomeid ning hüperinflatsiooni, parandavad koormustaluvust, suurendavad kopsumahtu ja suurendavad pulmonaalse rehabilitatsiooni efektiivsust. Lisaks kergeneb röga väljutamine ja väheneb rögaproduktsioon.

Viimane gripihooaeg oli haigestunute arvult viimase viie aasta leebeim

Eestis haigestus 2018/2019. hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi 45 000 – 55 000 inimest. Terviseameti andmeil hospitaliseeriti raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 1662 inimest (1946 inimest 2017/2018. hooajal). Intensiivravi vajas 130 inimest (212 inimest 2017/2018. hooajal). Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 57 haigestunut (94 inimest 2017/2018. hooajal).

Laste ja noorukite ärevushäiretest

Ärevushäired on kõige levinumad laste ja noorte vaimse tervise häired. Uuringute põhjal on leitud, et 13–18-aastaste hulgas esineb elu jooksul ärevushäireid kuni 31%-l (1). Tegemist on suhteliselt heade ravitulemustega psüühikahäiretega, mis sageli jäävad märkamata ja vajaliku ravita (2, 3). Uuringutele tuginedes arvatakse, et ravita jäämisel kahjustab ärevushäire oluliselt lapse ja noore arengut ning võib soodustada teiste psüühikahäirete tekkimist (4, 5, 6). Oluline on mõelda, kuidas toetada lapsi ja noori ning parandada ärevushäirete märkamist ja abi.

Rinnahaigused meestel

Rinnahaigustest on esiplaanil naiste rinnavähk ning meeste rinnaprobleemid saavad oluliselt vähem tähelepanu. Sageli ei ole ka meestel endil selget arusaama oma rinna olemusest, võib tekkida õigustatud küsimus, kas meestel üldse on rinnad? Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib rinda kui 3. ja 6. roide vahel rinnanäärmest moodustuvat poolkerajat paarilist elundit, mis ilmselgelt ei kehti mehe rinna kohta. Vahel pöörduvad mehed mammoloogi poole probleemidega, mis asuvad anatoomiliselt naise rinnaga kattuvas piirkonnas, kuid millel puudub seos rinnanäärmega – enamasti on sel juhul tegemist ateroomi või lipoomiga.

Krooniline alakõhu-vaagnavalu naistearsti vaates

Alakõhu- ja vaagnapiirkonna valu on veritsusega seotud kaebuste kõrval üks sagedasemaid muresid, millega patsiendid naistearsti poole pöörduvad. On hinnatud, et reproduktiivses eas naistest ligi 15% võib kannatada kroonilise alakõhuvalu käes. Tavaliselt peetakse krooniliseks valu, mis on mittetsüklilise iseloomuga ning on kestnud üle kuue kuu (1, 2).

Vanemaealiste patsientide 2. tüüpi diabeedi üleravimise osakaal Eesti perearstipraksistes

Dr Kadri Ilves Telliskivi perearstikeskusest uuris oma peremeditsiini residentuuri lõputöös 2. tüüpi diabeediga eakate patsientide ravi perearstikeskustes. Palju räägitakse 2. tüüpi diabeedi ravi eesmärkidest ja ravi intensiivistamise vajadusest, et hoida ära mikro- ja makrovaskulaarseid tüsistusi. Eakad on varem diabeedikäsitlusjuhendites üsna vähe tähelepanu saanud, kuna nende oodatav eluiga on olnud limiteeritud. Praegused 65–70-aastased võivad aga vabalt elada 85–90 aasta vanuseks, seega muutub ka sellel patsientide grupil järjest olulisemaks kaugtüsistuste ennetamine. Samal ajal on nii USA-s kui Euroopas tehtud uuringutes leitud viiteid diabeedi üleravimisele vanemaealistel inimestel.

Kodade virvendusarütmia ravijuhend aitab ühtlustada selle haiguse käsitlust

Kodade virvendusarütmia (KVA) on sagedasim südamerütmihäire, mille levimusmäär maailmas on 2%. Selle haiguse esinemissagedus sõltub vanusest, üle 80-aastaste inimeste hulgas on esinemismäär 7–9%. KVA suurendab arteriaalse trombemboolia riski, sellega seotud raskeim tüsistus on ajuinfarkt. KVA suurendab ka südamepuudulikkuse riski ning patsientide suremust. Seega on neid haigeid palju, nende haigete käsitlus erinevates ravietappides on varieeruv ning vajab ühtlustamist. Käesolev artikkel annab ülevaate KVA ravijuhendist.

Urtikaaria käsitluse algoritm


Uudised

ADA kongressil pakkusid kõneainet uued uuringud diabeedi kohta

Ameerika Diabeedi Assotsiatsiooni (ADA) aastakoosolek toimus 7.–11. juunil, tänavu juba 79. korda. Konverents oli suuremahuline, pakkudes nüüdisajastatud teavet diabeedi kohta rohkem kui 15 000 osalejale 115 riigist. Esitleti mitmete oodatud kliiniliste uuringute, nagu näiteks DECLARE-TIMI 58, PIONEER 6, D2d, TODAY2, PREVIEW ja RISE tulemusi. Artiklis on toodud välja ülevaade nendest uuringutest.

Põhjamaade ja Baltimaade kardioloogiakongress

Tänavu 10.–12. juunil toimus Soomes Helsingis juba 27. Põhjamaade ja Baltimaade kardioloogiakongress (Nordic-Baltic Congress of Cardiology), millest võttis osa ligikaudu 700 inimest, sealhulgas 80 osaleja ringis Eestist. Kongressil käsitletud teemadest andis ülevaate Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa, kes juhatas kongressil ka preventsioonisessiooni.

Pulmonoloogiakonverents Nordic Lung 2019

Tänavu 12.–14. juunil toimus Tallinnas Põhja-Euroopa olulisim pulmonoloogiakonverents Nordic Lung. Põhiteemad olid hingamisteede epidemioloogia ja kopsuhaigused, tuberkuloos (eriti multiresistentne tuberkuloos); krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ning astma; interstitsiaalsed kopsuhaigused; uneaegsed hingamishäired ja kopsuvähk. Kõneldi ka harva esinevatest kopsuhaigustest ning hingamisteede füsioteraapiast ja põetamisest. Artikkel toob lugejateni konverentsi käsitlusi KOK-ist ja astmast.

Arenevate hammaste autotransplantatsioon: ravivõimalus lapseeas kaotatud või sünnipäraselt puuduvate jäävhammaste asendamiseks ravijuhtumi näitel

Lapseea tormakusele iseloomulikud esihammaste traumad, mille tulemusena hammas on kaotatud, võivad pakkuda lapse esteetilise välimuse ning enesekindluse taastamisel tõsist ravikatsumust. Sama keerukas ülesanne võib olla sünnipäraselt puuduvate jäävhammaste asendamine. Üks ravivõimalus kasvueas kaotatud või puuduva esihamba korral on areneva hamba autotransplantatsioon, mille käigus paigutatakse sobiv doonorhammas vajalikku asukohta puuduva hamba asemele.