Bronhiaalastma ja unehäirete seosed

Uneapnoe ja astma mõjutavad teineteist mitmete hingamisteede interaktiivsete patoloogiliste mehhanismide kaudu. Nii uneapnoe kui ka astma levimus järjest kasvab. On leitud, et uneapnoe levimus astmahaigete hulgas on üsna suur (38–70%).

Veriköha harvem esinevad põhjused

Veriköha ehk hemoptüüs on sümptom, mis iseloomustab vereeritust kõrist allpool olevatest hingamisteede struktuuridest. Veriköha on tingitud veresoonte rebenemisest bronhides või kopsudes ning viitab sageli hingamisteede või kopsuparenüümi rasketele haigusseisunditele. Veriköha võivad põhjustada väga erinevad haigused ja selle põhjus tuleb alati kindlaks teha.

Sagedasemate hingamis- ja kuseteede infektsioonide ambulatoorne diagnostika ja ravi

Praeguse juhendi eelkäija „Sagedasemate haiglaväliste infektsioonhaiguste diagnostika ja ravi algoritmid perearstidele“ valmis ligi 20 aastat tagasi, 2005. aastal. Sellest ajast on toimunud olulisi muutusi nii diagnostikavõimalustes kui ka raviseisukohtades. Järjest suurenevaks globaalseks probleemiks on saanud haigustekitajate kasvav antibiootikumiresistentsus (1). Resistentsuse ohjamise meetmed hõlmavad nii diagnostika kui ka antibiootikumide kasutamise optimeerimist. Seetõttu tegid Eesti Laborimeditsiini Selts, Eesti Perearstide Selts ja Eesti Infektsioonhaiguste Selts taotluse Tervisekassale sagedasemate infektsioonhaiguste diagnostika ja ravi juhendi uuendamiseks.

Väikelaste suutervis

Varajane lapseea kaaries (ingl early childhood caries, ECC), mida varem nimetati lutipudelikaarieseks, on üle maailma üks levinuim krooniline haigus, mille käes kannatab umbes 1,76 miljardit piimahammastega last. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel esineb see sõltuvalt riigist 25–43%-l kolmeaastastest ja noorematest lastest.

Esmaabi hambatraumade korral

Traumaatilised hambavigastused võib laias laastus jagada kolmeks: avulsioon – kui hammas tuleb välja koos juurega –, kroonimurd – kui eemaldub osa hambakroonist – ja luksatsioon – kui esineb traumajärgne hamba asendi muutus. (1)

Veritsushäire kahtlusega patsiendi käsitlus esmatasandil

Veritsushäired on grupp harvikhaigusi, mille korral on häiritud hemostaasi erinevad etapid ning mille tulemuseks on spontaansed või traumajärgsed ebaproportsionaalsed verejooksud. Veritsushäire võib olla pärilik või omandatud. Artikkel annab ülevaate veritsushäire kahtlusega patsiendi käsitlusest esmatasandil.

D-vitamiini tarbimise harjumuste mõju seerumi 25(OH)D-vitamiini tasemele

Läti arstide ja teadlaste rühm1 viis 2022. aasta novembrist kuni 2023. aasta juunini läbi uuringu2, mille raames koguti ja analüüsiti teavet Läti täiskasvanud elanike D-vitamiini3 tarbimise harjumuste kohta ning määrati kindlaks D-vitamiini eri vormide ja annuste mõju seerumi 25(OH)D-vitamiini (edaspidi seerumi D-vitamiin) tasemele. Uuringu vahe- ja lõpptulemused avaldati Läti arstide liidu meditsiiniajakirja Latvijas Ārsts 2023. aasta märtsi- ja septembri- kuni detsembrinumbrites.

Terapeutiline ultraheli: miks ja millal kasutada?

Ultraheli on helilaine, mis on kõrgema sagedusega kui need helid, mida inimene kõrvaga kuulda suudab. Ultraheliravi ei ole elektriravi, kuigi ultraheliaparaatides tekitatakse helilaine, mõjutades kindlate omadustega materjali (kristalli, kvartsi või keraamikat) kõrgsagedusliku vahelduvvooluga.

Täiskasvanute ATH diagnoosimine ja ravi jätkamine perearsti juures

Kuigi viimasel ajal on jäänud mulje, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) näol on tegemist uue häirega, mida aeg-ajalt ka kerge negatiivse varjundiga „moehaiguseks“ nimetatakse, pole tegemist kaugeltki uue, moodsa aja probleemiga, vaid pika ajalooga häirega, mille sümptomite kliinilist olulisust on täheldatud juba enam kui kahe sajandi vältel. Esmased sellekohased kliinilised teated pärinevad Euroopast.

Vaimse tervise õe olulisus ja roll esmatasandil

Vaimsele tervisele on viimastel aastatel hakatud aina rohkem tähelepanu pöörama. Inimeste teadlikkus erinevatest vaimse tervise häiretest on suurenenud ning julgetakse rohkem ka abi otsida.

Uudised