Elustiilikonverents. Tervisepööre - kes vastutab? (24.05.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

September 2023

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Uudised

Avalik kiri meditsiinivaldkonna dekaani valimiskomisjonile

  • Eesti Nooremarstide Ühendus
  • Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
  • Telli ajakiri
Austatud meditsiinivaldkonna dekaani valimiskomisjoni liikmed! Oktoobri alguses valite meditsiinivaldkonnale uue dekaani ja sellega panete paika valdkonna õppe ja kultuuri kursi vähemalt järgnevaks neljaks aastaks.

Konstantin Rebrov: meie lapsed saavad maailmatasemel ravi

Tallinna Lastehaigla juhatuse esimehel Konstantin Rebrovil on seljataga viis kuud ametiaega ning sisseelamine on olnud sujuv. Juhatuse esimehena on Rebrov võtnud eesmärgiks arendada kõiki lastehaiglas olevaid erialasid, et Tallinna Lastehaigla jääks Eesti juhtivaks pediaatriliseks kliinikuks. Kõige põletavamad mureküsimused, mis vajavad lahendamist, on tema hinnangul aga personali- ja ruumiprobleem.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaaniks kandideerivad Ruth Kalda ja Külli Kingo

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaaniks kandideerivad peremeditsiini professor Ruth Kalda ning meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaan, dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo.

Esmatasandi probleemkohad seoses laste ja noorte vaimse tervise muredega

Vaimse tervise probleeme, millega lapsed ja noored perearstile jõuavad, on erinevaid, näiteks meeleoluhäired, liigne ärevus, sotsiaalse suhtluse probleemid, keskendumishäired, õpiraskused, käitumishäired, söömishäired, riskikäitumine.

Urmas Lepner: üldiselt võib tänavuse residentuurikonkursiga rahule jääda

Tartu Ülikooli residentuuris alustas tänavu õpinguid 165 inimest. Suurim konkurss oli dermatoveneroloogia erialale ning enim avaldusi esitati peremeditsiini, radioloogia ning anestesioloogia ja intensiivravi erialale.

Katrin Metstak: praegu kehtiv hambaravihüvitis on ebaõnnestunud

Eesti Hambaarstide Liidu presidendi Katrin Metstaki sõnul vajaks hambaravihüvitise jagamine muutmist, sest seda ei ole mõistlik anda automaatselt ja ühtemoodi kõigile – madalapalgalised ei kipu suure omaosaluse tõttu siiski õigeaegselt hambaarstile jõudma. Samas aga vajab eestlaste suutervis spetsialisti jälgimist ja tähelepanu.

Tee vertiigost taastumiseni

Kokkupuude vertiigopatsiendiga on tõenäoliselt olnud pea igal arstil. Tegemist on levinud sümptomiga, mille põhjuseid on palju. Vertiigo diagnoosimine ja õigeaegne ravi (ning taastumine) võib Eestis olla kohati pigem raskesti kättesaadav.

Kuulmislangus – varjatud, kuid sage kaebus

Kuulmislangus on väga sagedasti esinev terviseprobleem, puudutades suurt hulka inimesi kõikjal maailmas. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul mõjutavad märkimisväärsed ja sekkumist vajavad kuulmisraskused rohkem kui 5% maailma elanikkonnast ehk üle 400 miljoni inimese (1).

Väliskõrvahaiguste käsitlus

Kõrva ja kõrvahaigused saab jaotada kolmeks vastavalt asukohale: välis-, kesk- ja sisekõrv. Väliskõrva funktsioon on väljastpoolt tulevate helide kinnipüüdmine ja koondamine kuulmekäiku kuulmekile ja muude keskkõrva struktuuride suunas.

Obstruktiivset tüüpi uneaegne hingamishäire ehk obstruktiivne uneapnoe

Obstruktiivne uneapnoe sündroom on mitmest tegurist põhjustatud krooniline haigus. Rahvusvahelise unehäirete klassifikatsiooni alusel esineb erinevat tüüpi uneaegseid hingamishäireid (1). Neist kõige sagedam on obstruktiivset tüüpi uneaegne hingamishäire ehk obstruktiivne uneapnoe.

Diabeetilise sensomotoorse polüneuropaatia sõelumine, diagnoosimine ja ravi kliinilises praktikas: rahvusvaheliste ekspertide konsensussoovitused

Kodade virvendusarütmia, insult ning nende ravi- ja ennetusvõimalused

Täiskasvanute kõige levinum südame rütmihäire on kodade virvendusarütmia. Seda esineb umbes 2%-l rahvastikust. 2018. aastal avaldatud ravijuhendi hinnangul kannatab kõnealuse häire all Eestis kuni 26 000 inimest. (1)

Äge maksaporfüüria – mitmepalgeline harvikhaigus

Lühikese ülevaateartikli eesmärk on värskendada teadlikkust eriilmelisest haigusgrupist ägedad maksaporfüüriad (ingl acute hepatic porphyria, AHP), keskendudes eeskätt sagedasimale vormile, ägedale intermiteeruvale porfüüriale (ingl acute intermittent porphyria, AIP).

2. tüüpi diabeet, perifeersete arterite haigus, amputatsiooni risk ning selle mõjutamine

2021. aastal hinnati diabeedi ülemaailmset esinemissagedust 20–79-aastaste seas 10,5%-le. Eeldatavalt tõuseb see 2045. aastaks 12,2%-ni – eelkõige 2. tüüpi diabeedihaigete arvelt, mis praegu moodustab 90% kogu diabeetikute hulgast. Suuremat haigestumust fikseeriti 75–79-aastaste seas, linnastunud aladel ning kõrge elatustasemega riikides. Suuremat diabeetikute arvukuse kasvu on aga oodata keskmise elatustasemega riikides. (1)

Kaalukaotuse bioloogia – kuidas kaalu langetada ja seda hoida?

Rasvumisest on saanud ülemaailmne oht rahvatervisele, kuid õnneks on olemas abinõud: kehakaalu langetamine kas toiduvalikute muutmise, suurema kehalise aktiivsuse või farmakoloogilise ja/või kirurgilise ravi abil. Sekkumised võivad olla edukad, kuid nendele järgneb raske aeg, mil tuleks kehakaalu hoida saavutatud tasemel, ja see tundub tihtilugu keeruline.

HFrEF-iga patsientide optimaalne ravi

Südamepuudulikkuse ravi on viimaste aastakümnete jooksul oluliselt arenenud ning lisandunud on mitmeid ravimiklasse, mis parandavad patsiendi prognoosi ja elukvaliteeti. Viimane Euroopa Kardioloogide Seltsi südamepuudulikkuse ravijuhend anti välja 2021. aastal ja võrreldes varasemaga on seal mitmeid muutusi.

Düslipideemia ravi pärast ägedat müokardiinfarkti

Tänapäevaste seisukohtade järgi tuleb ägeda müokardiinfarktiga (ÄMI) patsientidel düslipideemia saada kontrolli alla võimalikult kiiresti juba esimeste nädalatega ja ravi tuleb jätkata kogu elu (1).

Karvrakuline leukeemia

Septembris, rahvusvahelisel verevähi teadlikkuse suurendamise kuul, on asjakohane tutvustada ühte verevähi alavormidest – karvrakulist leukeemiat.

Pisarateede haigused ja ravi

Pisarateed on näo anatoomia küllaltki märkamatu osa, millest on ainsana näha pisarapunktid silmalaugude sisemistes nurkades. Kuigi pisarateed on peidus, annavad probleemid pisarateedega endast tugevalt märku ning sümptomid võivad märgatavalt halvendada elukvaliteeti. Seetõttu on oluline pisarateede patoloogia õige diagnostika ja käsitlus.

Empaatiline suhtlemine meditsiinis – kuidas seda arendada?

Artiklis antakse ülevaade empaatia tüüpidest (kognitiivne, emotsionaalne ja kaastundlik empaatia) ning erinevatest strateegiatest empaatia arendamiseks tervishoiuasutustes. Empaatia mõistmine ja tõhus rakendamine võib parandada patsientide hooldust ja rahulolu, tagades samal ajal ka tervishoiutöötajate heaolu. Tööga seotud liialdatud empaatia võib aga viia tervishoiutöötaja emotsionaalse väsimuseni ja läbipõlemiseni.

Suitsiidid – kuidas hinnata riski, kuidas ennetada?

Igal aastal sureb Eestis suitsiidi tõttu keskmiselt 200 inimest (1). Uuringute järgi mõjutab iga suitsiid omakorda keskmiselt 135 lahkunu lähikondlast (2). See tähendab, et kokku kannatab igal aastal umbes 27 000 inimest. Suitsiidide ennetust peavad prioriteediks nii rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 kui ka vaimse tervise roheline raamat, seega on asjakohane kirjutada riski hindamisest natuke lähemalt (3).

Haigusjuht: Leberi päriliku optikusneuropaatia uus pärandumismuster*

Leberi pärilik optikusneuropaatia (LHON) on noores täiskasvanueas algav ja enamasti kahepoolse sügava nägemispuudega kulmineeruv haigus, mida kirjeldas Saksa oftalmoloog Theodor Leber juba 1871. aastal (1). Sadakond aastat pärast esmast kirjeldamist leiti, et see on emapoolselt ehk mitokondriaalselt päritav. See on kõige sagedamini esinev mitokondriaalne haigus, millesse haigestuvad peamiselt noored mehed.

Uudised

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.