Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

September 2018

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Uudised

Balti Nefroloogiakonverentsil saab ülevaate neerusiirdamisega seotud probleemidest

4.–5. oktoobril 2018 toimub Tallinnas XIV Balti Nefroloogiakonverents, mille põhiteemaks on neerusiirdamine ning sellele eelnevad ja järgnevad probleemid. Eesti Nefroloogide Seltsi juhatuse liige dr Kadri Lilienthal on veendunud, et neerusiirdamisega seotud probleemidega peaksid lisaks nefroloogidele kindlasti kursis olema ka teiste erialade arstid.

Südamepuudulikkus: üha sagedasem kardiovaskulaarhaigus

Südamepuudulikkuse sagenemine on tekitanud olukorra, kus tuleb mõelda sellele, et tegu pole enam pelgalt kardioloogilise haigusega. Üha enam tuleb mõista ennetuse olulisust, et haigus ei progresseeruks – see töö jääb paljuski esmatasandile. Oktoobri alguses toimuvast Balti südamepuudulikkuse kongressist ning käsitlusele tulevatest teemadest rääkisid lähemalt kongressi korraldustoimkonna liikmed dr Tiina Uuetoa Ida-Tallinna Keskhaiglast ning dr Pentti Põder Põhja-Eesti Regionaalhaiglast.

Skisofreenia esmased sümptomid jäävad sageli märkamata

Skisofreenia ennetuses on oluline eelkõige suure riskiga ja prodromaalfaasis isikute leidmine, jälgimine ning nende toimetuleku toetamine. Paraku jäävad prodromaalfaasi sümptomid sageli märkamata ja psühhoosiga jõutakse ravile viivitusega. Hilinenud ravi omakorda seostub aeglasema või vähesema paranemisega, suurema relapsiriskiga ja halvemate tulemustega tulevikus.

Haigusjuht: maliigne melanoom

Levinud on arusaam, et perearst peab hoidma melanoomist hästi kaugele. Kuid haige käsitluse algfaasis pole veel diagnoos teada ning perearsti sisuline tegevus, protseduurid, materjali saatmine histoloogiliseks uuringuks, kollegiaalne suhtlemine ja kohene edasisuunamine võimaldab oluliselt kiirendada raske haiguse varasemat diagnostikat ja nii saada patsiendil kiiremat ravi, mis parandab ka prognoosi.

Põletuste ravist Eestis läbi nelja aastakümne

Põletushaigete ravi on kogu maailmas koondunud suurematesse traumakeskustesse, mis tagavad põletushaigetele asjatundliku ravi. Nii on olnud ka Eestis juba neli aastakümmet.

Urtikaariat põeb elu jooksul umbes viiendik inimestest

Urtikaaria on nuumrakkude vahendatud nahahaigus, mida iseloomustab sügelevate kuplade, angioödeemi või mõlema teke. Selle põhjuseks on immunoloogilised, mitteimmunoloogilised või kombineeritud mehhanismid. Esmavaliku raviks on antihistamiinikumid, kolmanda rea preparaatidena on kasutusel montelukast, tsüklosporiin A ja omalizumab.

Rasket astmat tuleb eristada halvasti kontrollitud astmast

Rahvusvahelise ravijuhendi Global Initiative for Asthma alusel hinnatakse astma raskusastet vastavalt sellele, millist ravi vajab patsient haigussümptomite kontrolli alla saamiseks, ning arvestatakse ka astma ägenemiste esinemist (1). Rasket astmat tuleb aga eristada halvasti kontrollitud astmast.

Haigusjuht: kodade virvendusarütmia

Kodade virvendusarütmia (AF) on kõige sagedamini esinev arütmiavorm. AF-i korral tekivad südame kodades elektriimpulsside ringid ehk pöörislained. Erutuslaine ei liigu enam oma tavalist teed mööda, vaid jääb vatsakestest kõrgemal paiknevatesse südameosadesse ringlema. AF-i eriomadus on mitme säärase ringi väljakujunemine. Euroopas on arvatavasti 4,5 miljonit ja USA-s 5,6 miljonit AF-iga patsienti ning see arv on pideva kasvutendentsiga. Eestis on tõenäoline haigete arv umbes 33 000. AF võib tekkida nii meestel – küll poolteist korda sagedamini – kui ka naistel ning selle sagedus suureneb koos vanusega.

Põletikulise liigesehaiguse õigeaegne ravi võib ennetada liigeste funktsioonihäireid

Põletikulise liigesehaiguse diferentsiaaldiagnoos võib arstile olla parajaks proovikiviks. Samas ei tohiks diagnoos kaua viibida, kuna õigeaegne ravi võib aidata ennetada olulisi liigeste funktsioonihäireid.

Diabeetikute kardiovaskulaarsete tüsistuste riske on oluline vähendada

Agressiivne farmakoloogiline ning mittefarmakoloogiline sekkumine on diabeedist tulenevate südame- ja veresoonkonnatüsistuste ennetamisel suure kliinilise mõjuga ja vähendab nii üldsuremust kui ka suremust kardiovaskulaarsetesse tüsistustesse. Artikkel annab ülevaate diabeediga kaasnevatest kardiovaskulaarsetest tüsistustest lähtuvalt sisearsti vaatenurgast.

Kuulmishäirete esinemine 2. tüüpi suhkurtõvega inimestel

Neuropaatia, retinopaatia ja nefropaatia on pikka aega teada olnud diabeedi tüsistused. Diabeedi ja kuulmishäirete vahelise seose üle on vähe diskuteeritud, kuigi vastavateemalised tähelepanekud pärinevad juba aastast 1857 Jordão poolt (25). Ameerika Diabeediassotsiatsiooni iga-aastases väljaandes Standards of medical care in diabetes – 2018 on välja toodud kuulmislangus kui üks mitmetest diabeedi võimalikest komplikatsioonidest (ADA). Antud ülevaateartikli ülesanne on laiendada võimalike diabeedi tüsistuste nimekirja kuulmishäirete näol.

Märt Põlluveer: samal moel jätkates süsteem lihtsalt lämbub iseendasse

Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juht Märt Põlluveer tunneb muret, et Eesti riik ei ole meditsiinilisteks kriisiolukordadeks paraku sugugi valmis. Eesti erakorralise meditsiini olukorrast kõneldes ütles ta, et eriala vaevleb suurte probleemide käes ning samal moel jätkates süsteem lihtsalt lämbub lõpuks iseendasse.

2. tüüpi diabeediga patsientide käsitlust on võimalik parandada

Aastatel 2015 ja 2016 Eesti Haigekassa eestvedamisel Eesti Endokrinoloogia Seltsi esindajate tehtud kliinilise auditi „2. tüüpi diabeedi käsitlus esmatasandil“ põhjal võib öelda, et auditeeritud perearstikeskustes vastab 2. tüüpi diabeediga patsientide ravi üldjoontes kehtivatele ravijuhenditele. Siiski oleks mitmes aspektis võimalik patsientide käsitlust parandada.