Elustiilikonverents. Tervisepööre - kes vastutab? (24.05.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Oktoober 2020

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Vähivaldkonda tuleks käsitleda tervikuna ja muuta raviteekond patsiendikesksemaks

Lisaks COVID-19 teisele lainele on sel sügisel Eestis ja Euroopas palju tähelepanu pööratud ka vähihaigusele. Eestis lõppes viimane riiklik vähistrateegia viis aastat tagasi. Praegu panustavad paljud eriala­spetsialistid uue riikliku vähitõrje tegevuskava loomisesse. Euroopa Liidus (EL) koordineerib vähivastast võitlust Euroopa Komisjon ning aasta lõpus valmib EL vähiplaan ning vähimissioon.

Krista Ress: arenguruumi on Eesti meditsiini korralduses palju, vaatamata poliitilistele sõnumitele pööratakse siiski vähe tähelepanu sisulistele muutustele

Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja ning Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi president dr Krista Ress ütles intervjuus Lege Artisele, et arenguruumi on Eesti meditsiini korralduses veel palju. Vaatamata poliitilistele sõnumitele pööratakse siiski väga vähe tähelepanu sisulistele muutustele ja pikaajaliselt jätkusuutlike plaanide rakendamisele. Personali praeguse koormuse ja vananeva elanikkonnaga ei ole meie meditsiinisüsteem pikalt suuteline enam toimima.

Lapseea ägeda lümfoblastleukeemia uued ravivõimalused

Äge lümfoblastleukeemia (ÄLL) on kõige sagedasem lapseeas esinev pahaloomuline kasvaja. Maailmas on haiguse esinemissagedus keskmiselt 2–4 juhtu 100 000 alla 20aastase inimese kohta aastas. Eestis diagnoositakse ÄLL 1–18aastastest lastest keskmiselt 6,5 lapsel aastas. ÄLL-i ravitulemused on alates 1960. aastatest kuni tänapäevani märkimisväärselt paranenud – 1960. aastatel oli ÄLL-i 10 aasta elulemus maailmas 10%, tänapäeval ulatub see üle 85%. Eestis oli aastatel 2008–2018 ägeda lümfoblastleukeemia 5 aasta üldine elulemus 1–18aastastel lastel 87,5% (1).

Erakorralised olukorrad onkoloogias

Kuigi onkoloogiliste patsientide erakorralise meditsiini osakondadesse (EMO) pöördumine on ägedate terviseprobleemide korral kohane, võiksid paljud pöördumised olla välditavad, kui ravikorraldus oleks hästi koordineeritud, meditsiinitöötajad tunneksid kiiret käsitlust vajavate olukordade sümptomeid ning oskaksid neid hallata. Sel moel saaks parandada ka ravikvaliteeti ning suurendada patsientide rahulolu. Artiklis on kirjeldatud sagedamini ettetulevaid olukordi, mil on näidustatud vähktõvega haige kohene pöördumine või suunamine EMO-sse.

Rindkerekasvajatega COVID-19 positiivsete patsientide rahvusvaheline register TERAVOLT

Oleme silmitsi ülemaailmse pandeemiaga COVID-19 nakkuse näol, kus pahaloomulise kasvajaga patsientidel võib olla suurem risk tõsiste tagajärgede tekkeks, võrreldes tavapopulatsiooniga. Praegu on käimas üksikuid uuringuid, mille eesmärgiks on kirjeldada COVID-19 nakkuse kulgu patsientidel, kellel esineb samaaegselt pahaloomuline kasvaja. Üks suurimaid ja globaalsema haaratusega on uuring TERAVOLT.

Kasvajavastase immuunravi peidetud pool – kõrvaltoimed

Teada on, et igal ravimil on oma toime ning ka kõrval­toimed. Mida paremini tunneme ravimite potentsiaalseid kõrvaltoimeid, seda ohutum ja tõhusam on raviprotsess.

Pahaloomulise kasvajaga patsientide elulõpuravi analüüs Põhja-Eesti Regionaalhaigla andmetel

  • Kersti Oselin
  • Heti Pisarev
  • Keit Ilau
  • Raul-Allan Kiivet
  • Telli ajakiri
Sageli võrdsustatakse aktiivravi jätkamist levinud pahaloomulise kasvajaga patsientidel lootusega paranemisele või elu jätkumisele ja seetõttu on nii ravi­arstid, patsiendid kui ka nende lähedased psühholoogiliselt keerulises olukorras. See võib selgitada kasvajavastase ravi rohkemat kasutamist elu lõpus viimastel kümnenditel. Rahvusvaheliselt tunnustatud elulõpuravi kvaliteediindikaatorid on kasvajavastane ravi, visiitide arv erakorralise meditsiini osakonda, hospitaliseerimiste arv ja hospitaliseerimine intensiivravi osakonda viimasel 30 elupäeval ning vähene hospiitsteenuste kasutus ja suremine aktiivravihaiglas (1–4). 2019.–2020. aastal läbi viidud retrospektiivne uurimistöö analüüsis elulõpuravi intensiivsust levinud kopsuvähiga patsientidel, võttes aluseks eespool nimetatud indikaatorid.

Haigusjuht: MSI-H metastaatiline pärasoolevähk noorel naisel

Kolorektaalvähk on Euroopas teine kõige sagedamini diagnoositav vähitüüp esinemissagedusega umbes 0,5 miljonit juhtu aastas. Ligi 25%-l patsientidest esinevad diagnoosimise faasis kaugmetastaasid (1).

Ülevaade: bioloogilise ravi seminar

17. septembril toimus Tallinnas seminar „Bioloogiline ravi kliinilises praktikas“, kus anti ülevaade reumaatiliste ja pulmonoloogiliste haiguste bioloogilisest ravist. Kõneldi ka bioloogilise ravi ja vaktsineerimise seostest ning muutustest bioloogilise ravi praktikas ja koostööst erinevate erialade vahel.

Südamepuudulikkusega insuldihaige

Südamepuudulikkus on keeruline ja kompleksne kliiniline sündroom, mis hõlmab kõiki organsüsteeme. Kliinilises praktikas tuleb sageli ette olukord, kus patsiendil esineb nii südame- kui ka ajukahjustus, ning nende haigete ravi on keerukas ja aeganõudev. Samas puuduvad väga selged ravijuhendid patsientide käsitlemiseks, kel esinevad koos need kaks komplitseeritud ja teineteist mõjutavat haigusseisundit.

Mittealkohoolne maksarasvtõbi ja selle käsitlus

Mittealkohoolne maksarasvtõbi ehk inglise keeles non-alcoholic fatty liver disease (NAFLD) on maksahaigus, mille korral tekib liigne rasva kogunemine maksa. NAFLD hõlmab maksahaiguste spektrit vähese alkoholitarbimisega patsientidel, ulatudes rasvmaksast kuni steatohepatiidi ja maksatsirroosini. Steatohepatiit võib areneda maksatsirroosiks ja harva maksavähiks.

Krooniline rinosinusiit

Rinosinusiiti defineeritakse kui põletikulist protsessi, mis haarab nii ninakõrval­koopaid ehk paranasaale kui ka ninaõõnt. Praegu ei soovitata eristada eraldi riniite ja sinusiite, vaid soovitatakse kasutada üldterminit rinosinusiit. Termin rinosinusiit näitab, et riniit ja sinusiit eksisteerivad koos ja füsioloogiliselt ning patofüsioloogiliselt on raske neid omavahel eristada, kuigi haigestumise korral võib üks olla rohkem haaratud kui teine. Seega kutsutakse tavalist külmetusnohu ka ägedaks rinosinusiidiks.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse diagnoosimine ja patsiendikäsitlus

KOK on sageli esinev, ennetatav ja ravitav haigus, mille korral esinevad püsivalt hingamisteede sümptomid ja õhuvoolutakistus (ehk obstruktsioon) hingamisteedes. Haigus on krooniline ja progresseeruv ning vajab regulaarset jälgimist ja ravi, nagu ka teised kroonilised haigused.

Viimatine gripihooaeg oli üks leebemaid viie aasta jooksul

Gripihooaeg kestab Eestis üldjuhul oktoobrist kuni maini. Hooajal 2019/2020 püsis haigestumuse intensiivsus väga madalal tasemel ning see osutus üheks leebemaks hooajaks viimase viie aasta jooksul.

Söömis- ja toitumishäired lastel ja noorukitel

Söömishäired on psühhiaatrilised häired (1), millega kaasnevad mitmed negatiivsed tagajärjed, sealhulgas tõsised meditsiinilised komplikatsioonid, kuid ka märkimisväärne häiritus kognitiivses, emotsionaalses ja sotsiaalses funktsioneerimises (2). Seejuures on anorexia nervosa (AN) psühhiaatriliste häirete seas suurima suremusega (3). Eristada tuleks söömis- ja toitumishäireid, mille termineid tihti segi aetakse, kuid mille kese ja sümptomaatika on olulisel määral teineteisest eristuv.

Konverentsiülevaade: diabeedikonverents 2020

Oktoobri alguses toimus Tallinnas diabeedikonverents, kus endokrinoloogid Anu Ambos ja Ülle Jakovlev jagasid uusimaid teadmisi COVID-19 ja diabeedi koospõdemisest. Arutleti, kuidas peaks toimuma endokrinoloogide, kardioloogide, nefroloogide ja perearstide koostöö diabeediravimite kasutamisel. Anti ülevaade, mis läheb maksma diabeediravi. Lisaks olid kavas ettekanded diabeetilisest neerukahjustusest: mikro­albuminuuriast siirdamiseni, diabeetilisest maksakahjustusest, diabeedi ja reumatoloogia puutepunktidest.

Uudised