Pahaloomulise kasvajaga patsientide elulõpuravi analüüs Põhja-Eesti Regionaalhaigla andmetel

Kersti Oselin

Kersti Oselin

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliinik

Heti Pisarev

Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Keit Ilau

Põhja-Eesti Regionaalhaigla, haiglaapteek
Raul-Allan Kiivet

Raul-Allan Kiivet

Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Sageli võrdsustatakse aktiivravi jätkamist levinud pahaloomulise kasvajaga patsientidel lootusega paranemisele või elu jätkumisele ja seetõttu on nii ravi­arstid, patsiendid kui ka nende lähedased psühholoogiliselt keerulises olukorras. See võib selgitada kasvajavastase ravi rohkemat kasutamist elu lõpus viimastel kümnenditel. Rahvusvaheliselt tunnustatud elulõpuravi kvaliteediindikaatorid on kasvajavastane ravi, visiitide arv erakorralise meditsiini osakonda, hospitaliseerimiste arv ja hospitaliseerimine intensiivravi osakonda viimasel 30 elupäeval ning vähene hospiitsteenuste kasutus ja suremine aktiivravihaiglas (1–4). 2019.–2020. aastal läbi viidud retrospektiivne uurimistöö analüüsis elulõpuravi intensiivsust levinud kopsuvähiga patsientidel, võttes aluseks eespool nimetatud indikaatorid.

Artikli täismahus lugemiseks peate Med24.ee sisse logima:

Registreeru kasutajaks