Eesti Pereõdede Ühing jätkab koostöö lainel

Armsad kolleegid, ilusat sügist! See aastaaeg on värvikirev nii lehtede kui ka proovikivide poolest. Viiruste hooaeg on kohe ukse ees ning ühiskonna rahulik suhtumine uutesse COVID-i tüvedesse näitab, et viirused kohanevad meiega ning meie nendega. Lõputud loengud õigest nina nuuskamisest ning koduse režiimi olulisusest haiguse ajal on meie viirusnakkuste hooaja tavapärane rutiin, olgem siis kannatlikud ja rõõmsad.

Pereõde Eljo Järva: mulle teeb rõõmu, kui saan patsiente aidata

Vee Perearstikeskuse pereõde Eljo Järva on õetööd teinud juba pool sajandit, sellest üle 25 aasta pereõena. Kuigi meditsiini sattus ta juhuslikult, siis selgus, et sellel erialal töötamist ta naudib ning juba pensioniikka jõudnuna ei ole ta raatsinud oma tööst loobuda.

Kolm ootust tervishoiu valdkonna kriiside leevendamiseks

Valitseb tuntav ja kriitiline tööjõupuudus, kasvanud on töökoormus vananeva elanikkonnaga ühiskonnas, puudu on piisav arv spetsialiste kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamiseks, tööturult lahkub rohkem kui koolitatakse, ees ootab veelgi suurem tervishoiutöötajate põud – need on vaid mõned laused, mis on jäänud meelde viimase aja vestlustest või kirjatükkidest.

Ikka õde, aga teistsugune

Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile on meil kõrgharidusega õdesid ette valmistatud aastast 1996 ning eriõdesid aastast 2006, mil valmis Euroopa rahastusel õde-spetsialisti õppekava.

Kliiniline assistent toetab perearstikeskuste tööd

Alates 1. juulist hakkas tervisekassa rahastama perearstikeskustes registraatori või kliinilise assistendi tööd, et vabastada pereõdede ja -arstide aega tervishoiutöö jaoks.

Pereõde praktikajuhendajana

Pereõde on justkui õpetaja nii oma patsientidele kui ka tulevastele kolleegidele. Vähemalt korra aastas satub perearstikeskusesse praktikante, kellele anname edasi enda teadmisi ning kogemusi. Seoses praktikandi tulemisega võib noorel õel sageli tekkida küsimus, kas ma saan ikka hakkama? Kuidas ma juhendan, kui ma ise veel endas sada protsenti kindel ei ole? Kas pean hakkama igat sammu selgitama?

Aasta õde Eda Mudalomp: pole olnud hetke, kui ma ei taha tööle minna

„Nii uskumatu kui see ka pole, pole olnud kordagi sellist hetke, et ma ei taha minna tööle, teen tööluusi või midagi sellist. Seda lihtsalt pole olnud,“ ütleb Eda Mudalomp, kelle sõnul kuulab hea õde patsiendi mure alati ära, on mõistev ja rahulik.

Õenduses kasutatavad nõustamisviisid enamlevinud krooniliste haiguste korral

  • Kerttu Siffer
  • Seliin-Doris Tšinjakov
  • Maarja Randväli
  • Telli ajakiri
Artikkel on kirjutatud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vilistlaste lõputöö põhjal, mille pealkiri on „Õenduses kasutatavad nõustamisviisid enamlevinud krooniliste haiguste korral“. Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada patsiendi terviseprobleeme enamlevinud krooniliste haiguste korral ning kirjeldada õenduses kasutatavaid nõustamisstiile krooniliste haigetega tegelemisel. Uurimistöö on koostatud kirjanduse ülevaate põhjal.

Pärast plaanilist endoproteesimist – kuidas edasi esmatasandil?

Osteartroos (OA) on kõige levinum liigesehaigus nii Eestis kui ka kogu maailmas. Tegemist on ühe olulisema rahvaterviseprobleemiga, millesse haigestumise sagedus kasvab koos rahvastiku vananemise ja ülekaalulisuse kasvutendentsiga. (1, 2)

Kaalukaotuse bioloogia – kuidas kaalu langetada ja seda hoida?

Rasvumisest on saanud ülemaailmne oht rahvatervisele, kuid õnneks on olemas abinõud: kehakaalu langetamine kas toiduvalikute muutmise, suurema kehalise aktiivsuse või farmakoloogilise ja/või kirurgilise ravi abil. Sekkumised võivad olla edukad, kuid nendele järgneb raske aeg, mil tuleks kehakaalu hoida saavutatud tasemel, ja see tundub tihtilugu keeruline.

Eakate kehaline aktiivsus – kuidas seda säilitada?

Üldistav kuvand kookus käivast, kehvasti nägevast ja selge mõistuse kaotanud vanainimesest hakkab tasapisi kaduma, sest sellised muutused on seotud eeskätt haigustega, mis vanemas eas tõesti sagenevad. Haigusi oleme õppinud küll raviga paremini kontrollima, kuid vananemist pole paraku kellelgi õnnestunud peatada. Samas on teada, et vananemisega kaasnevate muutuste tekke kiirust saame oma eluviisiga oluliselt aeglustada (1).

Jooga mõju rasedusele ja sünnitusele

Sõna jooga tuleneb sanskriti keelsest sõnatüvest „yug“, mis tähendab ühendust või ühinemist. Läänemaailm tutvus nüüdisaegse joogaga 19. sajandi lõpus, kui maailmanäituse raames tutvustas Chicagos joogat Svami Vivekananda (1). Läänemaailmas on enam tuntud jooga füüsiline osa ehk hatha jooga.

Sipelgapuukoor: teadusliku tõenduse ülevaade

Apteekides ja looduspoodides on müügil sipelgapuukoor, mida rahvaravi- ja alternatiivmeditsiinigruppides aktiivselt kõige raviks soovitatakse. Kui palju selle kohta aga tegelikult teada on?

Albuminuuria analüüs – miks me seda teeme?

Albumiini sisaldust uriinis määrame selleks, et hinnata neerukahjustust ja patsiendi riski potentsiaalsete tüsistuste tekkeks (1). Mitme kroonilise haiguse korral, mis kahjustab veresoonte sisekesta, on oht ka neerukahjustuse tekkeks. See aga süvendab põhihaigust ennast (näiteks hüpertensiooni) või põhjustab omakorda lisatüsistusi.

Kuidas diagnoosida toiduallergiat?

Mais toimus perearstidele ja pereõdedele suunatud veebiseminar „Kuidas diagnoosida toiduallergiat?“. Teemat avas Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog dr Krista Ress.

Väikelaste silmade ja nägemisteravuse kontrollimine perearstikeskuses

Lapse silmade ja nägemisteravuse väljaarenemine jätkub pärast sündi ja kestab aktiivselt kooliea alguseni. Kiired muutused toimuvad juba esimesel eluaastal, kui laps õpib järk-järgult koos üldise arenguga järjest enam kasutama oma silmi ja nägemismeelt – paraneb silmade ja silmalihaste koostöö, pikeneb pilgu fikseerimine kaugemale, areneb värvustaju ja nägemisteravus.

Enteroviirused

Enteroviirused on RNA-viirused, mis kuuluvad pikornaviiruste sugukonda (pico tähendab väike ehk väike RNA-viirus). Enteroviiruste nimetus tuleneb sellest, et need levivad peamiselt soolestiku kaudu (enteraalne tähendab soolestikuga seotud).

Psoriaasi ravi eesmärk on hoida haigust kontrolli all

Nahapsoriaasile on iseloomulikud punased ketendavad naastud. Dermatoos võib sügeleda või olla valulik ning on kurnav vaimsele ja füüsilisele tervisele ning mõjub seeläbi negatiivselt elukvaliteedile. Artikli eesmärk on anda ülevaade nahapsoriaasi olemusest, selle kliinilisest pildist, ravivõimalustest ja elustiili tähtsusest haiguse kulus. Artiklis ei käsitleta psoriaatilist artriiti.

Mikroobid – meie sõbrad või vaenlased?

Mais toimunud haavaravikonverents „Mikroobid – meie sõbrad või vaenlased?“ käsitles mitme kandi pealt silmale nähtamatut – mikroobide maailma ja sellega seotud probleeme tervishoius. Konverentsi nimigi küsis osalistelt, kas mikroobid on meie sõbrad või vaenlased.

Uudised