Ravijuhend: lamatiste käsitlus - ennetamine ja konservatiivne ravi

Lamatis on lokaalne naha ja/või nahaaluskoe kahjustus, mis tekib tavaliselt luueendite piirkonnas surve või nihkumise, hõõrdumise ja surve koosmõjul. Lamatise tekkimisel halveneb pikaks ajaks inimese elukvaliteet, suurenevad hooldus- ja abivahendite vajadus, tervishoiuteenuste kulud ning hooldajate koormus. Samas on lamatise tekkimist võimalik ennetada või vähendada.

Õnnetused juhtuvad väsimusest ja tähelepanematusest

Mürgistuste ohvriteks on peamiselt lapsed vanuses 1–3 eluaastat (33%). Valdavalt on mürgistuste põhjuseks kemikaalid (34%) ja ravimid (25%).

Uriinipidamatus naistel

Inkontinentsuse ehk uriinipidamatuse all mõistetakse tahtmatut uriinileket, mis põhjustab sotsiaalseid või hügieenilisi probleeme ning on objektiivselt demonstreeritav. 

Infarktijärgne jälgimine võib päästa patsiendi elu

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogi ja müokardiinfarktiregistri teadusnõukogu esimehe Tiia Ainla sõnul on infarktihaige kõrge suremusriskiga haige just esimese aasta jooksul, seega võib patsiendi jälgimine ja ravijuhendites soovitatud meetmete õigeaegne rakendamine päästa tema elu.

Kontratseptsioonist pereõdedele

Tõhusate rasestumisvastaste meetodite (RVM) valik on Eestis aasta-aastalt paranenud ning sobiva kontratseptiivi peaks nende seast leidma igaüks. 

Nahk tahab hella kohtlemist

Kroonilised nahahaigused psoriaas ja atoopiline dermatiit on haigused, mida iseloomustab ägenemiste vaheldumine remissiooniperioodidega.

Toiduga seotud soovimatud reaktsioonid: seedeprobleemid ning toidutalumatus

Seedeprobleemid on sage põhjus nii gastroenteroloogide, perearstide kui ka sisearstide poole pöördumiseks. Seedeprobleemidele otsitakse tihti abi ka toitumisnõustamisest. Samas tekitab toidu või söömisega seostuvate soovimatute kehaliste reaktsioonide põhjuste kindlakstegemine omajagu segadust – kõikide protsessi aspektide tundmiseks ja läbimõtlemiseks puudub tihti aeg ja teinekord ka teadmised ning kuna diagnoosikriteeriumid on pigem välistavad, nõuab see omajagu raha ja inimressurssi.

Parodontiit - krooniline suuõõne haavand

Parodontiit ja gingiviit on mikrobioota põhjustatud igemete põletikulised haigused, mis ravimata jätmisel võivad lõppeda terve hamba väljalangemisega. Parodontiidi ja südame-veresoonkonnahaiguste koosesinemisel peaksid hambaarst ja perearst (üldmeditsiin) toimima ühtse meeskonnana.

Kuidas nõustada pulmonoloogilist patsienti?

Kõrgvererõhktõvest, ülekaalust ja ka diabeedist teavad inimesed suhteliselt palju, kuid kroonilistest kopsuhaigustest teatakse ja räägitakse vähem.

Haavaravist pereõdedele

Haavade ravi on paljude pereõdede igapäevane töörutiin. Kuulen sageli patsientidelt tunnustavaid sõnu oma pereõe kohta, kes on pikka aega oskuslikult toime tulnud kroonilise haavandi raviga. Kahjuks on aga ka juhuseid, kui haige suunatakse erakorralise meditsiini osakonda või eriarsti vastuvõtule, kuna perearstikeskuses ei ole haavaravivahendeid või ei tulda sellega toime. Kindlasti peaks haava ja haavandi ravi olema esmatasandi ülesanne ning ainult tüsistunud juhud vajavad konsultatsiooni eriarsti juures.

Kilpnäärmehaiguste diagnoosimine ja eriarstile saatmine

Kilpnääre on inimese suurim endokriinorgan, mis asub kaelal hingetoru ees ning külgedel, paiknedes umbes kilpkõhre (kõrisõlm e aadamaõun) ja rinnaku lohu vahelise ala keskel. Kilpnääre meenutab kujult liblikat, koosnedes kahest sagarast ja neid ühendavast sillast.

Ulvi Tammer-Jäätes: diabeetiku õige süstimistehnika tagab haige kõrgema elukvaliteedi

Umbes 10% Eesti 80 000 diabeetikust põeb I tüübi diabeeti. See tähendab, et nemad ilma insuliini süstimata elada ei saa. II tüübi diabeetikutest vajab 15–20% igapäevast insuliini süstimist. Kuidas õpetada diabeetikule õiget süstimistehnikat nii, et tüsistuste oht oleks võimalikult väike? 

Kuidas ennetada 2. tüüpi diabeeti?

Kui teist tüüpi diabeet oleks nakkushaigus, mis leviks inimeselt inimesele, siis oleks rahvaterviseorganisatsioonid juba välja kuulutanud epideemia. See keeruline haigus, mida kunagi esines vaid täiskasvanutel, avaldub nüüd ka noorukitel ja lastel.    

Katrin Poom: pereõdede õigused võiksid tulevikus suureneda

Pereõe roll võiks suureneda väga mitmes valdkonnas – näiteks patsiendi suunamisel, tõendite väljastamisel, laieneda võiks ka retseptiõigus, leiab Merekivi perearstikeskuse pereõde ja Eesti Pereõdede Ühingu aktiivgrupi liige Katrin Poom. "Spetsialiseerumine on kindlasti väga vajalik," lisab ta.

Vastutuse ja õiguse tasakaal

Aasta algusest kuni siiani on pereõenduse valdkonda lisandunud mitu olulist uut seika. Usun, et sel kevadel saab olulisimaks pidada pereõdede vastutusala suurenemist märtsist kehtima hakanud piiratud retseptiõiguse laienemisega pereõdedele. Kliinilise farmakoloogia teine täienduskursus on poole peal ja järgmised kursused planeerimisel. Sellised muutused ja arengud on väga positiivsed, kuid toovad kaasa ka mitmeid probleeme ja igapäevast töökorraldust puudutavaid küsimusi. Samuti väljenduvad taoliste muutustega seoses ka praeguse tervishoiukorralduse kitsaskohad.