Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Mai 2019

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Tudengid valivad üha tihemini perearsti eriala

Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuriõpe on alates 2019/2020. õppeaastast vastuvõetavatele arst-residentidele praeguse kolme aasta asemel neli aastat.

Persoon

Tiina Saks: väga sageli veeretab patsient oma tervisevastutuse arsti peale

Perearst Tiina Saksa sõnul puudub sageli inimestel arusaam tervisevastutuse olemusest. Harvad ei ole olukorrad, kui arstikabineti uksest astub sisse patsient, kes on oma eluviisidega jõudnud sinnamaani, et nüüd peaks hakkama arst teda terveks ravima, aga selliselt, et ta ise ei peaks eriti midagi tegema.

Aktuaalne teema

Perearstide päev: perearstid hoiavad kogu pere tervist

Pühapäeval, 19. mail tähistati ülemaailmset perearstide päeva, mille tunnuslause oli tänavu „Family doctors – caring for you for the whole of your life”.

Kvaliteet ei teki iseenesest, seda peab juhtima

Kvaliteet on suhteline mõiste ning inimesed võivad sellest sõnast väga erinevalt aru saada. Seetõttu on oluline, et oleksid seatud kvaliteedikriteeriumid ja metoodika, kuidas kvaliteeti kontrollida.

Haigekassa toob perearstideni kliiniliste otsuste tugisüsteemi

Eesti Haigekassa sõlmis avaliku hanke tulemusena lepingu tervisetehnoloogia ettevõttega OÜ Celsius Data, eesmärgiga tuua järgmisel aastal perearstideni tervishoiu otsustustoe infolahendus.

Surma dokumenteerimine ja andmevahetus muutuvad digitaalseks

  • Annike Sims
  • Monika Soosaar
  • Andres Lasn
  • Taavi Annus
  • Telli ajakiri
Alates 1. juulist 2019 muutub surma registreerimine lähedasele kiiremaks ja mugavamaks. Edaspidi ei pea lahkunu lähedane enam minema kohalikku omavalitsusse lähedase surma registreerima, vaid saab matmiseks vajaliku dokumendi (surmatõendi) tervishoiuasutusest. Selleks parandame andmevahetust ning loome arstidele digitaalsed tööriistad. Seni on toimunud surma põhjuse tuvastamise dokumenteerimine paberil, kuid alates juulist saavad arstid seda teha digitaalselt.

Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuur pikeneb aasta võrra

Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuriõpe on alates 2019/2020. õppeaastast vastu võetavatele arst-residentidele praeguse kolme aasta asemel neli aastat. Ühe aasta lisandumisel vastab erialane väljaõpe paremini tervishoiukorralduslikele põhimõtetele, aga ka peremeditsiini residentide ootustele.

Teadustöö ja koolitus

Alajäseme amputatsiooniga patsiendi taastusravi

Amputeerimine on tõsine sekkumine nii patsiendile, tema lähedastele kui ka patsiendiga seotud meedikutele. Kõigile on selge, et amputatsioon on vältimatu siis, kui teised ravivõimalused on ammendunud. Millegipärast ei tundu amputatsioonile järgnev taastusravi olevat vältimatu ravimeede. Nii juhtubki, et patsiendid jõuavad taastusravile 2–3 aastat hiljem ravimatute kontaktuuridega või on neile väljastatud arsti saatekiri üksnes proteesimeistrile proteesi valmistamiseks, kuid patsient ei hakka proteesi kasutama kas selle ebasobivuse või nõrga lihaskonna tõttu.

Haigusjuht: kontaktallergia mitme konservandi ja metallide suhtes

Jõgevamaal elav ja töötav 53-aastane naine pöördus Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliinikusse epikutaantestideks 2017. aasta märtsikuus. Testimiseks saatis ta elukohajärgne dermatoloog, sest patsiendil oli olnud juba aastaid aeg-ajalt korduv nahalööve peamiselt kaelal ja kaenlaalustes.

Haigusjuht: multimorbiidne patsient

Alates detsembrist 2016 ei saanud minu nimistu patsiendi ema enam üksinda elamisega hakkama, seetõttu kolis oma korterist Sindist tütre juurde Rae valda. Alates 01.01.2017 on minu nimistus multimorbiidne 85-aastane naispatsient.

Muudatused kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravijuhendis

2001. aastal publitseeriti esimene GOLD-raport (Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease – GOLD), mille eesmärk oli kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) patogeneesi, ennetamise ja ravi käsitlus ekspertide poolt. Artiklist saab ülevaate viimastest, 2019. aastal avaldatud muudatustest.

Astmaravimid lapseeas

Astmadiagnoosi saanud lapse korral on oluline lähtuda sellest, milliseid ravimeid kasutades saaks optimaalse tulemuse ehk siis oleks vähe astma ägenemisi, säiliks hea kopsufunktsioon, lapse füüsiline aktiivsus ei oleks piiratud ning ravil oleks minimaalselt kõrvaltoimeid.

Larüngofarüngeaalne refluks – sage erinevate ülemiste hingamisteede kaebuste põhjus

Larüngofarüngeaalne refluks (LPR) on sage probleem kõrva-nina-kurguhaiguste arstide igapäevatöös. Kuna haigusnähud tekivad ülemistes hingamisteedes, siis nimetatakse seda haigust vahel ka atüüpiliseks refluksiks, ekstraösofageaalseks refluksiks, reflukslarüngiidiks, „vaikseks“ refluksiks, vahel ka posterioorseks larüngiidiks.

Perearsti ja kardioloogi vaade südamepuudulikkusega ja kodade virvendusarütmiaga patsiendi käsitlusele

Viimase kümne aasta jooksul on Euroopas suremus südame-veresoonkonnahaigustesse (SVH) vähenenud 30%, aga selgelt tõusutrendis on südamepuudulikkus (SP) ja kodade virvendusarütmia (KVA). Nendest kahest haigusest räägiti 3. mail toimunud seminaril.

Kusihape kui ainevahetuse normaalne produkt ja hüperurikeemia kui riskifaktor haiguste kujunemisel

Kusihape on puriinide katabolismi normaalne lõpp-produkt. Puriinide allikas on toit, endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja resüntees (1). Kusihapet toodetakse organismis peamiselt maksas, aga ka sooltes, lihastes, neerudes ja veresoonte endoteelis ning selle ekskretsioon toimub peamiselt neerude kaudu (~2/3), osa kusihappest eritub ka seedetrakti vahendusel (~1/3) (2).

Prediabeet

1. tüüpi diabeeti ei ole kahjuks võimalik ennetada, kuna see on autoimmuunne kõhunäärme kahjustus, mis kulgeb insuliinidefitsiidiga ja vajab insuliinasendusravi. Seega käsitleb artikkel 2. tüüpi suhkruhaigust alates prediabeedist.

Viljatuse hormonaalsed põhjused naistel

Viljatusravi on praeguseks pika sammu edasi liikunud. Paremad teadmised organismis toimuvast, parem viljatuse ja kaasnevate haiguste diagnostika ja ravi ning paremad tehnilised võimalused lubavad viljatusravi arstidel aidata järjest rohkem ja keerulisema patoloogiaga naisi. Tavapäraseks on muutunud kehavälise viljastamise protseduurid ja ka doonormunaraku kasutamine ei ole enam mingi ime. Samas peame pidama meeles, et neid kulukaid, omade riskidega ja patsiendile vahel ka raskesti talutavaid protseduure saame kasutada ainult sellisel juhul, kui muud võimalused on proovitud.

Südamepuudulikkuse käsitlusest diabeedihaigel

2. tüüpi diabeet (T2DM) on krooniline ainevahetushaigus, mille korral kujuneb insuliiniresistentsus ja insuliini sekretsiooni progresseeruv häirumine. Need omakorda põhjustavad pideva hüperglükeemia. 2. tüüpi diabeedi esinemissagedus on jätkuvalt maailmas tõusutendentsiga ja selle peatumist ei ole loota. Kuna hüperglükeemia ja hüperinsulineemia on olulised riskifaktorid kardiovaskulaarhaiguste kujunemiseks, siis kasvab järjest patsientide hulk, kellel lisaks suhkruhaigusele esineb ka südamepuudulikkus (SP).

Migreeni farmakoloogiline ravi

Migreen on üks sagedasemaid arstiabi otsimise põhjuseid esmatasandil, ambulatoorses neuroloogilises ja erakorralises töös. Tegemist on kõige sagedasema neuroloogilise haigusega. Hiljutine Eestis esmakordselt läbiviidud epidemioloogiline rahvastiku-uuring näitas, et Eestis on migreeni levimus 17,7% (1). Migreeni nii hoo- kui profülaktiline farmakoloogiline ravi peab ühelt poolt lähtuma (rahvusvahelistest) ravijuhistest, kuid on teisalt ka piisavalt individualiseeritud, võttes arvesse patsiendil esineda võivaid kaasuvaid haigusi ja tervisehäireid. Vaatamata sellele pole ka korrektselt diagnoositud juhtudel alati ravi adekvaatne ega aita migreeni all kannatava inimese elukvaliteeti parimal võimalikul moel parandada.

Psoriaas ja kaasuvad haigused

Viimase 25 aasta jooksul on uuringumeetodid kiirelt arenenud ning psoriaasi patogeneesis ja ravis on tehtud mitmeid märkimisväärseid avastusi. Kui palju meie sellest polüsüsteemset haigusest siiski teame? Mida ütlevad viimased uuringud ning kui palju on tegelikult nendest teadmistest kasu psoriaasihaigete ravis? Nendele küsimustele proovime käesolevas artiklis vastata.

Tõhus veresuhkru taset langetav toime ühe süstiga päevas: GLP-1 retseptori agonisti ja basaalinsuliini fikseeritud kombinatsioon-preparaadid 2. tüüpi diabeedi ravis

2. tüüpi diabeet on progresseeruv haigus ja enamus patsiente jõuavad haiguse kulus ühel hetkel punkti, kus tablettravist hea glükeemilise kontrolli tagamiseks ei piisa. Juba üle kümne aasta ei võrdu diabeedi süsteravi insuliini kasutamisega. Praegusel ajal on arstil tablettravi võimaluste ammendumisel valida erineva toimeajaga GLP-1 (glükagooni-sarnase peptiid-1) retseptori agonistide (RA), basaalinsuliinide, lühitoime-liste insuliinide, seguinsuliinide ning GLP-1 RA ja basaalinsuliini fikseeritud kombinatsioonpreparaadi vahel. Kuidas selles kõiges orienteeruda ja leida konkreetsele patsiendile parim ravivõimalus?

Resistentne hüpertensioon

Hüpertensioon on kõige tavalisem kardiovaskulaarsüsteemi haigus, mis mõjutab 20–50% täiskasvanutest. Esinemissagedus vanusega suureneb.

Erakorraline südamehaige perearsti vastuvõtul

Üsna tihti puutub perearst kokku erakorralist abi vajavate südamehaigustega ja -haigetega, seda kinnitab ka haigekassa statistika. Erakorralise kardioloogilise patsiendi sümptomaatika on sama nii perearsti juures kui ka EMO-s, aga selle vahega, et perearstikeskuses puudub meil kiire diagnostika võimalus. Haigekassa statistika järgi moodustasid 2017. aastal vereringeelundite haigused 16,7% (kolmandal kohal) kogu visiitide arvust perearstikeskustesse.

Südamesiirdamine on meeskonnatöö

Eestis on praeguseks saanud siiratud südame endale üheksa patsienti. See on võimalik tänu koostööle Helsingi Ülikooli Keskhaiglaga. Aastal 2009 alustas Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kardiovaskulaarkirurg dr Günter Taal töötamist Helsingis eesmärgiga, et ka Eesti inimestel tekiks selline ravivõimalus, 2010. aastal see realiseeruski.

Uudised ja teated

Uudised

Konverents

Mida ootab perearst radioloogilt ja mida ootab radioloog perearstilt

Tallinna Perearstide Seltsi kevadkonverents toimus tänavu koostöös Eesti Radioloogia Ühinguga. Konverentsil räägiti sellest, mida ootab perearst radioloogilt ja vastupidi. Samuti arutati, kas perearstile võimaldatavad radioloogilised uuringud on asjakohased või vajaks see muutusi.

Hambaarstide Liidu konverentsilt sai kaasa palju vajalikku igapäevasesse praktikasse

Märtsi alguses toimus Eesti Hambaarstide Liidu seminar koostöös Eesti Perearstide Seltsiga, kus käsitleti mitmeid huvitavaid ja olulisi teemasid. Hambaarstid oskasid oma teemasid esitada nii, et igapäevasesse praktikasse sai kaasa palju vajalikku. Olin üllatunud, kui palju teevad Eesti hambaarstid teadust – väga paljude teemade kohta oli neil tuua andmeid oma uuringutest. Kõik perearstid, kellega konverentsil vestlema juhtusin, nõustusid, et meil on veel päris palju, millest hambaarstidega rääkida.