Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Juuni 2020

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Kriisiaeg õpetas kiiresti muutuma ja näitas ette nõrgad kohad

Kaks kuud kestnud eriolukord tõi meile kõigile rea suuri väljakutseid ning õppetunde, mida on mõistlik tuleviku tarbeks endaga kaasa võtta, aga ka palju häid kontakte ning edukaid lahendusi.

Persoon

Evelin Raie: vahel on see, mille inimesed meile rääkimata jätavad, kõige olulisem asi

Perearst Evelin Raie ütleb, et patsiente ravides mõtleb ta aeg-ajalt sellele, mis on see, mille inimene oma tervisemurest rääkides mainimata jätab: „Kui tundub, et midagi patsiendi jutus ei klapi, siis nii see ka enamasti on, sest mingi oluline asi on jäänud välja ütlemata.“

Aktuaalne teema

Perearstid said võimaluse tänapäevase tarkvaraprogrammi ideelahenduse väljatöötamiseks

Eesti Perearstide Selts asub koos tarkvaraettevõttega Iglu töötama välja perearstide ideaaltarkvara lahendust. Projektiga, mis kannab nime „Kaasaegse peremeditsiini tarkvara tuumfunktsionaalsuse kaardistamine ja eskiiside arendamine“, analüüsitakse koos perearstide ja pereõdedega, milline peaks olema perearstikeskustes kasutatav peamine töövahend, perearstiprogramm. Tarkvaralahenduse eesmärk on tagada sujuv töövoog ja hea ravikvaliteet. Projekti rahastab sotsiaalministeerium.

Teadustöö ja koolitus

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps ja teismeline

Kuigi termin aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) võeti kasutusele alles 1980. aastal, siis häiret ennast on Hippokrates kirjeldanud aastal 493 e.m.a. (1). Lastearst G. F. Still kirjeldas laste ATH sümptomaatikat 1902. aastal ajakirjas Lancet, viidates probleemidele kognitiivsetes funktsioonides, nimetas seda moraalse kontrolli haiguslikuks defektiks ja rõhutas, et selline moraalidefekt ei sõltu lapse vaimsest võimekusest (2). Tänapäeval käsitletakse ATH-d kui närviarengu häiret, mis tüüpiliselt avaldub varases lapseeas ja on elukestev.

Kuidas kulgeb lapse kõne areng ning millal vajab laps logopeedi abi?

Perearsti ja pediaatri ülesanne on jälgida lapse arengut tervikuna ning märgata terviseprobleemide kõrval ka võimalikke kõne arengu kõrvalekaldeid. Viimastel aastatel on perearstidel olnud võimalus teraapiafondi rahastusega suunata logopeedi konsultatsioonile oma nimistu patsiente. Kuna ressursid on piiratud, tekib sageli küsimus, keda logopeedi vastuvõtule suunata, kes, kas ja millal konsultatsiooni vajab.

Professor Margus Viigimaa: meie eesmärk on jõuda selleni, et Eestis oleks perekondliku hüperkolesteroleemia register

Kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul on suurem osa perekondliku hüperkolesteroleemiaga haigeid identifitseerimata ning seetõttu ei saa enamus haigeid mingisugust ravi või kui saavadki, siis väga väikses doosis statiiniga. Tähtis on aga need patsiendid õigeaegselt üles leida, kuna lipiidide taset langetava raviga varakult alustamine aitab selle raske haiguse prognoosi oluliselt parandada.

Krooniline neeruhaigus, patsiendiga seotud sagedasemad mured ning nõustamine nende osas

Krooniline neeruhaigus (KNH) on muutunud ülemaailmseks tervishoiuprobleemiks, kuid on sageli aladiagnoositud ja alaravitud, sest on nn vaikne haigus, mis ei pruugi põhjustada kaebusi kuni raske kahjustuse ja neerupuudulikkuseni. Erinevas astmes neeruhaigus esineb 8,5–15,6%-l elanikkonnast ning selle esinemissagedus on viimastel aastatel kasvanud seoses diabeedi leviku suurenemise ja elanikkonna vananemisega (1).

Uriinipidamatuse sagedasemad põhjused naistel

Uriinipidamatuse ehk uriiniinkontinentsi all mõistetakse tahtmatut uriinileket, mis põhjustab nii hügieeni- kui ka sotsiaalseid probleeme. Tegemist on laialt levinud probleemiga (Maailma Terviseorganisatsiooni uuringute andmetel kannatab selle häire all kuni 8–10% elanikkonnast), mille esinemine sageneb vanusega. Uriinipidamatust esineb naistel kaks korda enam kui meestel.

Gestatsioonidiabeedi käsitlus raseduse ajal ning pärast sünnitust

Gestatsioon- ehk rasedusdiabeet (GDM) on süsivesikute ainevahetushäire, mis tekib raseduse ajal (1, 2, 3). Tavaliselt avaldub GDM raseduse teisel poolel ning on enamasti seotud ülekaalulisusega ja insuliiniresistentsusega. Artikkel ei käsitle COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu tehtud ajutisi muudatusi gestatsioondiabeedi juhendis.

Mittealkohoolne maksasteatoos ja steatohepatiit 2. tüüpi diabeediga haigetel

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on diabeedi esinemissagedus Euroopas umbes 10% (4), mittealkohoolse rasvmaksa esinemissagedus 23%. Diabeediga patsientidel esineb mittealkohoolne rasvmaks oluliselt sagedamini ja puudutab kuni 80% indiviididest (5). Koos esinedes mõjutavad mõlemad haigused teineteist ja halvendavad oluliselt patsiendi prognoosi (6). Käesolev ülevaateartikkel keskendub mittealkohoolse rasvmaksa mõjule 2. tüüpi diabeediga haigete prognoosis ja sellele, milline mõju on diabeediravimitel mittealkohoolsele maksasteatoosile.

Krooniline B- ja C-viirushepatiit

Hepatiidi ehk maksapõletiku põhjused võivad olla infektsioossed või mitteinfektsioossed. Infektsioonidest võivad hepatiiti põhjustada nii viirused, bakterid kui ka parasiidid; mitteinfektsioossetest põhjustest sagedasim on toksiline kahjustus (alkohol, ravimid), aga põhjus võib olla ka autoimmuunhaigus või metaboolne häire. Artikkel käsitleb peamisi kroonilise viirushepatiidi põhjustajaid: B- ja C-hepatiidi viirust.

Katarakt on sagedasim ravitav pimeduse põhjus maailmas

Katarakt ehk hallakae on ühes või mõlemas silmas esinev silmaläätse hägustumine, mis viib nägemisteravuse halvenemiseni. Katarakt on üks peamisi pimeduse põhjustajaid maailmas, eeskätt arengumaades, kus ravi ei ole kõigile patsientidele kättesaadav. Esinedes kõigis vanusegruppides, on see siiski kõige sagedasem eakate hulgas, esinemissagedus suureneb järsult üle 50–60-aastaste seas. Kataraktioperatsioon on silmakirurgias kõige sagedasem operatsioon. Teiste silmahaiguste puudumisel on hallkae operatsioon hea tulemusega.

Kas kehaline aktiivsus parandab kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi elukvaliteeti?

Regulaarne mõõdukas kehaline aktiivsus (kõndimine, jalgrattasõit) on igas vanuses tervisele kasulik. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) korral on kasutusel mitmeid toimivaid treeningmudeleid. Ülevaade keskendub KOK-iga haige kehalisele aktiivsusele ning erinevatele treeninguvormidele, et igapäevaeluga toime tulla.

Raskesti paranevate haavandite käsitlus

Raskesti paranevate haavade ravi on sageli pikk ja kulukas protsess. Haav võib tekkida väliste tegurite tõttu, aga ka mõne kroonilise haiguse tagajärjel. Haava põhjuse väljaselgitamine on ülioluline, kuna sellest sõltub patsiendi edasine ravi ning haava paranemise eeldatav prognoos. Mõistlikum ja odavam on haavandite teket ennetada, kui neid hiljem ravida. Kui haav on juba tekkinud ning komplitseerunud, siis on oluline selle professionaalne käsitlus koos õigete haavahooldusvahenditega.

Uudised ja teated

Uudised

Haigusjuht

Haigusjuht: kõrva- ja kaelavaluga eakas patsient

92-aastane naisterahvas pöördus perearsti vastuvõtule, probleemiks ligikaudu kuus kuud kestnud valu vasaku kõrva taga ja vasakul pool kaelas.

Haigusjuht: köha ja kurguvaluga patsient

Naispatsient pöördub pereõe poole köha tõttu, mis on kestnud kolm nädalat, mureks on ka kurguvalu.