Elustiilikonverents. Tervisepööre - kes vastutab? (24.05.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Juuni 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Tulevaste arstide erialavalik sõltub ka meist

Head perearstid, praegused ja tulevased peremeditsiini eriala residentide ja arstiüliõpilaste praktika juhendajad! Igal aastal, suve hakul astub meie eriala residentuuri suur hulk noori arste. Meil on vedanud, et need noored on aktiivsed, sotsiaalselt ja ühiskondlikult tundlikud ning tahavad peremeditsiini üldises korralduses kaasa rääkida.

Persoon

Kahro Tall leidis Vormsil tasakaalu töö- ja eraelu vahel

Maale kolimise järel on minu töö- ja eraelu väga heas tasakaalus, rääkis nelja aasta eest Vormsile elama asunud neurokirurg Kahro Tall, kes teeb saare perearstikeskuses asendusarstina vastuvõtte.

Aktuaalne teema

Eesti Perearstide Seltsi tagasisideküsimustik – kvaliteet ja partnerlussuhted

Selle aasta alguses viidi perearstide seas läbi Eesti Perearstide Seltsi (EPS) tagasisideküsimustik 2018.–2020. aasta kohta. Perearsti märtsinumbris tegime algust uuringu tulemustele tagasiside andmisega. Selles numbris keskendume kvaliteeti ja partnerlussuhteid puudutavatele uuringulõikudele.

Peremeditsiini residentide teaduskonverents

Teist aastat järjest toimus peremeditsiini residentide teaduskonverents vähemalt osaliselt veebipõhisena. Ette kanti 21 teadustööd, lisaks jäi üks esitlemata residendi haigestumise tõttu. Artikkel annab ülevaate valikust teadustöödest.

Eesti perearstid teadvustavad oma töös kõiki olulisi patsiendiohutegureid

Värskest magistritööst selgus, et Eesti perearstid teadvustavad oma igapäevatöös kõiki olulisi patsiendiohutegureid. Selgitati välja, millised neist mõjutavad perearstide arvates patsiendiohutust kõige enam.

Riskipatsiendid tuleb kaasata oma ravi korraldusse

Riskipõhine ravijuhtimine toodi Eesti esmatasandi tervishoidu, et aidata senisest veel enam patsiente, kellel on suur tervise halvenemise risk.

Uuringu- ja tegevusfond perearsti praktikas

Uuringute tegemine on oluline osa diagnoosimise protsessist ja uuringute läbiviimiseks vajalike vahendite olemasolu mõjutab suuresti perearsti igapäevatööd. Peremeditsiini residentuuri käigus tekkis meil küsimusi, kui palju ja milliseid uuringuid saame igapäevapraktikas teha. Suheldes kolleegidega jäi mulje, et paljud ei ole kursis uuringu- ja tegevusfondi muudatustega. Seetõttu otsustasime oma residentuuri uurimistöö raames seda teemat lähemalt käsitleda.

Teadustöö ja koolitus

Soovitused perearstidele seoses tsöliaakia sõeluuringutega lastel

Tsöliaakia on immuunvahendatud haigus, mis tekib geneetilise eelsoodumusega isikutel gluteeni ja teiste prolamiinide toimel. Haigusele on iseloomulik väga varieeruv kliiniline pilt, tsöliaakia spetsiifilised antikehad, HLA-DQ2 ja HLA-DQ8 haplotüüp ning enteropaatia (1). On teada, et heterogeense kliinilise pildi tõttu on tsöliaakia aladiagnoositud ning haigus võib avalduda erinevates vanusegruppides.

Mitraalklapipuudulikkuse kirurgiline ravi

Mitraalklapp on südames kompleksne struktuur, mis lisaks kahele hõlmale koosneb veel kõõluskeelikutest, fibroosrõngast ja papillaarlihastest. Mitraalklapi normaalses funktsioneerimises osaleb ka vasaku vatsakese sein. Enamasti ongi mitraalklapihaiguste põhjus ühe või mitme komponendi muutused selles kompleksis. Saame eristada primaarset ja sekundaarset mitraalklapipuudulikkust.

Lõppstaadiumi südamepuudulikkuse ravivõimalused: südamesiirdamine ja südamevatsakest toetav abiseade (LVAD)

Artikkel käsitleb raske lõppstaadiumi südamepuudulikkuse ravivõimalusi. Eesmärk on tutvustada vasaku vatsakese abiseadme (left ventricular assist device – LVAD) ja südamesiirdamise kasutamist südamepuudulikkuse ravis.

Erakorralise kardioloogilise haige äratundmine esmatasandil

Peremeditsiin on oma olemuselt plaaniline meditsiin ehk lihtsalt öeldes peaks meie tööpäev, vastuvõtule tulevate patsientide arv, neid vaevavad mured ja nendega plaanitavad tegevused olema üsna korrektselt ette planeeritud.

Karotiidstenoos insuldi ennetuses

Karotiidstenoos ehk sisemise unearteri aterosklerootiline ahenemine on üks isheemilise insuldi tekkepõhjustest, mis vajab tähelepanu eelkõige õigeaegseks ateroskleroosi riskifaktorite mõjutamiseks elustiili ja vajadusel medikamentoosse ravi kaudu, vähendades seeläbi esmase või korduva insuldi tekke võimalust. Teatud kindlate näidustuste olemasolul annab ajuinfarkti ennetuseks efekti ka kirurgiline sekkumine.

Kes on narkootikumide tarvitaja ja kuidas teda aidata?

  • Katri Abel-Ollo
  • Svetlana Ovsjannikova
  • Marin Vaher
  • Telli ajakiri

Müofunktsionaalse teraapia võimalused Eestis

Hambumusanomaaliate ja müofunktsionaalsete probleemide varajane märkamine ja sekkumine on multidistsiplinaarne käsitlus ehk erinevate spetsialistide koostöö – nõnda on tulevikus ravi või teraapia märksa lühem või vähem komplitseeritud. Varajasel sekkumisel on tähtsaim roll perearstil, kes jälgib ja hindab lapse arengut tema sünnist alates.

Allergilise astma käsitlus täiskasvanul

Allergilised haigused esindavad gruppi seisundeid, mis on põhjustatud immuunsüsteemi hüpersensitiivsusest keskkonnas leiduvate allergeenide suhtes. Need seisundid/haigused on toiduallergia, astma, atoopiline dermatiit, allergiline riniit, allergiline konjunktiviit ja rinosinusiit ilma nina polüpoosita või koos sellega (1). Allergiline astma on kõige sagedasem astma fenotüüp (vorm) (2).

Idiopaatiline kopsufibroos ja interstitsiaalsed pneumooniad

Juuni alguses toimus veebiseminar idiopaatilisest kopsufibroosist ja interstitsiaalsetest kopsuhaigustest. Teemast andsid ülevaate Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja ja Raplamaa Haigla juht pulmonoloog Pille Mukk ning Kivimäe Perearstikeskuse perearst Lembi Põlder. Rõhku pandi raske kuluga idiopaatilisele kopsufibroosile (IPF). Lisaks räägiti kopsude fibrootilistest muutustest COVID-19 põdemise järel ning COVID-patsientide jälgimisest pärast haiglaravi.

Krooniline pankreatiit – värske pilk hästi tuttavale haigusele

Krooniline pankreatiit (KP) on üsna levinud krooniline haigus, millele on iseloomulik terve rida tüsistusi. Ägedad olukorrad diagnoositakse enamasti kiiresti, kuna tugev valu ja üldseisundi halvenemine sunnivad patsienti meditsiinilist abi otsima. Kahe silma vahele jäävad aga need tüsistused, mis ei hüüa tulles: eksokriinne puudulikkus, diabeet, alatoitumus, pahaloomulisus. Ülemaailmselt jätab KP-haigete ravi ja jälgimine paremat soovida ning seda vähemalt osaliselt kvaliteetsete uuringute ja tõenduspõhiste juhiste vähesuse tõttu. Käesolev artikkel pakub värsket pilku KP-le ning mitme Ameerika ja Euroopa assotsiatsioonide soovitustele selle haiguse käsitlemisel.

Diabeetiku nõustamine diabeediõe vastuvõtul

Diabeediga kaasneb eluaegne katsumus saavutada olukord, kus veresuhkru tase oleks võimalikult lähedal referentsväärtustele, ja seda taset hoida. Diabeet nõuab ööpäevaringset enda jälgimist, pidevat otsuste langetamist ja tegutsemist, kuid teadmiste puudumisel võivad tulemused olla mitterahuldavad. Diabeediõe eesmärk on anda diabeetikule parimad võimalikud teadmised ja oskused diabeediga toimetulekuks, elukvaliteedi säilitamiseks ja diabeediga kaasuvate haiguste ennetamiseks.

Innovatsiooni tugi depressiooni ravile

Kas tehnoloogilisel innovatsioonil võiks olla potentsiaali, et lahendada probleeme, millega nii depressiooniga patsient kui ka tema ravimeeskond tänapäeval silmitsi seisavad? Maikuus Janssen Eesti (Johnson&Johnson Eesti) ning teadus- ja ärilinnakust Tehnopol juhitud Connected Healthi klastri koostöös toimunud töötuba oli oluline samm uuenduse toomise teekonnal vaimse tervise valdkonda.

Isiksusehäirega patsiendi äratundmine ja käsitlus

Isiksusehäirena käsitletakse selliseid püsivaid mustreid iseenda ja oma keskkonna tajumisel, sellega suhtlemisel ja sellest arusaamisel, mis on olulisel määral erinevad inimese kultuurikeskkonnas oodatust ning tekitavad probleeme erinevates sotsiaalsetes ja isiklikes olukordades (1). RHK-11-s defineeritakse neid raskuseid probleemidena mina (identiteet, enesehinnang, eesmärkide püstitamine) ja/või suhete (lähedaste suhete loomine, empaatia, koostöövõime) funktsioneerimises, mis on kestnud pikema perioodi jooksul (2).

Õpiraskustega laste ning noorte aitamise võimalused

On loomulik, et iga laps tahab minna kooli. Koolis saab kõigi õpilaste uueks ja tähtsaks ülesandeks õppimine. Edukust koolis vaadeldakse justkui lapse ja tema pere väärtuse mõõdupuud. Laps tunneb end kompetentse ja teiste sekka sobituvana. Ta pälvib tunnustust ja positiivset tähelepanu. Kui aga laps ei tule koolis eakohaselt toime tavatingimustel õppekava omandamisega, räägime õppimisraskustega õpilastest ehk õpiraskustega õpilastest.

Algoritm: KOK-i ägenemisega patsiendi käsitlus

Algoritm: KOK-i käsitlus esmatasandil

Uudised ja teated

Uudised