Elustiilikonverents. Tervisepööre - kes vastutab? (24.05.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
Mai 2018

Mai 2018

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Uudised

Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Selts: kanname hoolt, et meie spetsialistid oleksid kõrgel tasemel koolitatud

2003. aastal loodud Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Selts peab oma olulisimaks eesmärgiks sporditraumatoloogiale spetsialiseerunud tohtritele koolituste korraldamist ja nende kursis hoidmist eriala arenguga.    

Rahutute jalgade sündroom psühhiaatrilisel patsiendil

Rahutute jalgade sündroomi (RLS) tagajärjeks võib olla krooniline unepuudus, nagu märkis dr Anne Perli oma ülevaateartiklis RLSi kohta aprilli Lege Artises (1). Siinse artikli eesmärk on vaadelda RLSi psühhiaatrilistel patsientidel.    

Onkoloogiliste patsientide taastusravi

Nii vähki haigestumise kasvu kui ka suurema vähi­elulemuse tõttu on järjest enam onkoloogilisi patsiente, kes vajavad taastusravi. Taastusravivajadus võib olla eluaegne, kuid taastusravi olemus ja näidustused võivad periooditi varieeruda.    

Kroonilise väsimuse sündroom

Kroonilise väsimuse sündroom on patsientide elukvaliteeti halvendav probleem, kuna tekitab olulisel määral väsimust, mis ei leevendu puhkusega, ning lisaks mitmeid muid erinevaid organsüsteeme haaravaid sümptomeid. Efektiivseid ravimeid selle probleemi leevendamiseks veel leitud ei ole, aga selles vallas käivad uuringud.    

Ravijärgimus on ravi tulemuslikkust silmas pidades kriitilise tähtsusega

Ebapiisav ravijärgimus on peamine põhjus, miks patsiendid ei saavuta krooniliste haiguste raviga niisuguseid tulemusi, nagu on näidatud kliinilistes uurin­gutes (1). Siinne artikkel käsitleb ravijärgimust Eestis osteoporoosiravimite näitel. Osteoporoos on krooniline haigus, mida iseloomustab luukoe metabolismi tasakaalu kaldumine luukoe lammutamise poole võrreldes luukoe moodustumisega. Sellest tulenevalt muutuvad inimese luud hapraks ning võivad kergesti murduda.

Tähelepanuta diabeet – kelle asi?

Diabeet on viimasel aastakümnel hakanud märgatavalt levima ning sarnaselt muu maailmaga võib ka Eestis eeldada, et diabeedi levik rahvastikus on aladiagnoosimise tõttu suurem, kui siiani arvatud. IDFi analüüsi kohaselt oli diabeedi levimus Eesti täiskasvanud rahvastiku seas 2015. aastal 5,7% ning prognoositavalt kasvab see näitaja 2030. aastaks 10,3%-ni. Nimetatud tendents on oluline meditsiiniline probleem, mis seab lähiaastatel tervisesüsteemile tõsise väljakutse.     

Hematoloogile suunamise juhend – kellele ja milleks?

Eesti Hematoloogide Seltsi eestvõttel on valmis saanud „Hematoloogilisele erialakonsultatsioonile suunamise juhend“, mida saavad kõikide teiste erialade arstid kasutada abivahendina mõningate veremuutuste hindamisel ja hematoloogiliste haigusjuhtude käsitlemisel.    

Koormust piiravad tegurid ja kehaline treening KOKi põdevate patsientide taastusravis

Aastaid tagasi oldi arvamusel, et kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidele on treening vastunäidustatud, selle asemel soovitati patsientidel puhata ning kehalist koormust vältida. 1964. aastal tõid Pierce jt aga välja, et kehalise treeningu mõjul tekivad KOKiga patsientide organismis mitmed positiivsed muutused, ning leiti, et kopsuhaigusega patsientide häirunud funktsioone on võimalik taastada. Tänaseks on kroonilise kopsuhaigusega patsientide taastusravi maailmas hästi välja kujunenud ja laialdaselt tunnustatud.    

Viirushepatiidi levimusest, levikuteedest ja riskirühmadest Eestis

Viirushepatiidi levimusest, levikuteedest ja riskirühmadest Eestis andsid ülevaate terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialistid Jevgenia Epštein ja Irina Filippova.    

Hüpertooniatõbi ja südamepuudulikkus eakatel

Südame-veresoonkonnahaigused, sealhulgas arteriaalse hüpertensiooni tüsistused, on nii Euroopas kui ka Eestis haigestumuse ja surma põhjuste hulgas esikohal. Südamepuudulikkuse levimus varieerub vastavalt haiguse definitsioonile, kuid Euroopas esineb keskmiselt 1-2 protsendil elanikest südamepuudulikkus. Üle 70aastaste inimeste puhul esineb haigust rohkem kui 10 protsendil.    

Arteriaalne hüpertensioon ja rasedus

Kirjanduse andmetel esineb vererõhu kõrgenemist 12–15 protsendil rasedatest. Hüpertensiooni on järjest rohkem seoses rasedate vanuse kasvuga, ülekaalulisuse ning kaasuvate haiguste sagenemise ning kunstliku viljastamise laialdase levikuga (1).    

Diabeetik on suure kardiovaskulaarse riskiga haige

Sellest, kuidas kaitsta kõrgvererõhktõvega diabeetikut ning milline roll on seejuures statiinravil, rääkis märtsis toimunud Eesti Hüpertensiooni Ühingu (EHÜ) aastakonverentsil kardioloog dr Tiina Uuetoa.    

Kristo Kask: käekirurgia peaks olema ametlik ortopeedia lisaeriala

Käekirurg-ortopeed dr Kristo Kask on esimene Eestis praktiseeriv arst, kes on sooritanud Euroopa Käekirurgide Seltside Assotsiatsiooni erialaeksami. Kask, kelle eestvõttel tehakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglas keerulisi käe funktsioone taastavaid lõikusi, ütleb, et käekirurgiale spetsialiseerunud arste oleks juurde vaja. Paraku pidurdab spetsialistide juurdekasvu asjaolu, et Eestis ei ole käekirurgiat ametliku lisaerialana olemas.     

Arteriaalne hüpertensioon aastal 2018

Veel paarkümmend aastat tagasi kehtis seisukoht: mida madalamale ravides vererõhu viime, seda parem. Praegune põhimõte on, et mida varem kõrgenenud rõhku alandama hakkame, seda parem.