Konverents „Naised ja vähk“ avab meeskonnatööle keskenduva konverentside seeria

Jana Jaal. Foto: Aldo Luud
Med24 toimetaja

Med24 toimetaja

med24@med24.ee
Selle aasta konverentsi „Naised ja vähk“ eesmärgiks on meditsiinitöötajatele teadvustada, millised sagedasemad vähipaikmed Eesti naistel esinevad ning millised aspektid on nende vähipaikmete varajases käsitluses olulised, kirjutab onkoloog Jana Jaal.

Onkoloogiakonverents „Naised ja vähk“ toimub 22. oktoobril Tartus. Rohkem infot leiab siit.

 

Autor: Jana Jaal, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku onkoloogia vanemarst-õppejõud

Sarnaselt muule maailmale kasvab Eestis pidevalt nende inimeste hulk, kes mõnel oma eluetapil saavad pahaloomulise kasvaja diagnoosi. Kui 2000. aastal diagnoosisid arstid pahaloomulised kasvajad 6033 Eesti elanikul, siis 2018. aastal sai sellise diagnoosi juba 8783 inimest. Veelgi enam, hinnanguliselt suureneb vähijuhtude absoluutarv 2030. aastaks eeldatavalt 11000-ni, tingituna ühelt poolt rahvastiku vananemisest, kuid teisalt elustiilist tulenevate riskitegurite (näiteks rasvumise) mõjust. Paraku peab siinjuures ka tõdema, et endiselt diagnoositakse palju uusi vähijuhte hilises staadiumis, mistõttu on kvaliteetne, asjakohane ning õigeaegne vähiravi lähiaastatel kujunemas oluliseks teemaks Eesti tervishoiupoliitikas.

Eelmisel, 2020. aastal valmis „Eesti Vähitõrje tegevuskava 2021-2030“, mille koostamisel osales üle saja eksperdi, kes sõnastasid vähitõrje probleemid, eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused. Vähitõrjes on tähtis osa nii sõeluuringutel kui ka pahaloomuliste kasvajate õigeaegsel diagnoosimisel. Sõeluuringuid viiakse läbi haigustunnusteta ehk asümptomaatilisel elanikkonnal ning nende abil on võimalik diagnoosida vähki varases staadiumis, samuti diagnoosida ja ravida vähieelseid seisundeid. Õigeaegne diagnoosimine erineb sõeluuringutest, sest hõlmab vähi varast avastamist nendel patsientidel, kellel juba on haigusest tingitud sümptomid. Varane diagnoosimine on sellel haigete rühmal äärmiselt tahtis, sest mida varem vähk avastatakse, seda suurem on tõenäosus tervistavaks raviks ja patsientide paremaks elukvaliteediks. Lisaks eeltoodule aitab vähi õigeaegne diagnostika ja ravi kokku hoida kulutusi levinud haiguse raviks, sest iga järgneva vähistaadiumiga suurenevad kulutused vähiravile.

Vähi õigeaegne diagnoosimine hõlmab kolme olulist etappi: (1) inimeste teadlikkus vähi varastest sümptomitest ja pöördumine arstiabi saamiseks; (2) vähi diagnostika, haiguse staadiumi määramine ning (3) vähiravi kättesaadavus.

Eeltoodust lähtudes tuleb vähitõrje programmides lisaks erinevate raviaspektide kõrval tähelepanu pöörata nii meetmetele patsientide teadlikkuse parandamiseks kui ka kiireks vähisümptomitega patsientide käsitluseks tervishoiusüsteemis. Just seetõttu peab Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts (EKOS) koostöös Tartu Ülikooli Hematoloogia-onkoloogia kliinikuga vajalikuks jätkata oma traditsioonilisi vähiteemalisi konverentse, sellel aastal juba kuuendat korda.

Selle aasta konverentsi „Naised ja vähk“ eesmärgiks on meditsiinitöötajatele teadvustada, millised sagedasemad vähipaikmed Eesti naistel esinevad ning millised aspektid on nende vähipaikmete varajases käsitluses olulised. Samuti räägime geneetilistest vähitekke põhjusest ning pahaloomuliste kasvajate riskiteguritest. Uuendusena oleme elanikkonna teavituseks ette valmistanud spetsiaalse populaarteadusliku sessiooni, millest saavad veebi teel osa võtta kõik Eesti inimesed, kes soovivad antud teemaga kursis olla.

Vähihaigete õigeaegne diagnoosimine ja ravi hõlmab meeskonnatööd, milles on võrdväärne osa nii inimeste enda terviseteadlikkusel kui ka meditsiinipersonali kiirel ja asjakohasel tegutsemisel. „Naised ja vähk“ on esimene konverents, mis avab spetsiaalse konverentside seeria, et seda ühist meeskonnatööd rõhutada.

Jaga