Uudised


Imetamisega kaasnevad mured

Rinnapiima peetakse imiku jaoks parimaks toiduks, mida ükski toidusegu ei suuda asendada. Imetamine on kasulik nii lapsele kui ka emale, suurendades ema-lapse sidet ja aidates vastsündinul kohaneda uue keskkonnaga. Artikkel uurib laktatsiooniga kaasnevaid probleeme ning proovib neile lahendust leida.

Esmane abi puugi- ja sääsehammustuse ning päikesepõletuse korral

Artikkel annab ülevaate sellest, kuidas toimida puugi- ja sääsehammustuse korral, milliseid võtteid kasutada väiksemate haavade hooldamisel ning milline peaks olema päikesest põletada saanud naha hooldus.

Väljendunud soolatüügas allub raskesti ravile

Tüükad on inimkonnaga kaasas käinud aegade algusest, tekitanud frustratsiooni ning ebamugavust inimeste ja arstide hulgas juba vanas Kreekas ja Roomas. Condyloma acuminatum ehk kondüloom oli tuntud naha infektsioosne haigus juba kaks tuhat aastat tagasi, mil seda kirjeldas Hippokrates (460–370 eKr). Tänapäeval kasutusel olev sõna verruca võeti kasutusele alles 17. sajandil.

Peatäitõbi ehk pedikuloos

Inimese peatäi (Pediculus humanus capitus) on väike (seesamiseemne suurune) verd imev parasiit, kes elab inimese peas juustega kaetud alal. Peatäid on probleemiks ka tänapäeval ja on levinumad, kui võiks arvata. Vääralt arvatakse, et peatäid tekivad mustusest. Täid ei tunne aukartust vanuse, rahvuse, soo, sotsiaalse staatuse ega hügieeni ees. 

Õige toitumine parandab juuste, naha ja küünte seisundit

Kaunid juuksed, tugevad küüned ning veatu nahk seostuvad paljudele inimestele ennekõike kosmeetika­tööstuse pakutavate hooldustoodete ning iluprotseduuridega. Nii võib jääda ekslik mulje, et kõik, mida inimene välise ilu saavutamiseks vajab, on kättesaadav poelettidelt kreemi, palsami, tooniku või mõnel muul kujul.

Krooniline kõhukinnisus täiskasvanul

Krooniline kõhukinnisus on täiskasvanueas väga sage probleem. Enamik kõhukinnisusega hädas olijaist peaks saama abi perearsti nõuannetest. Muutused elustiilis, sealhulgas kiudainerikka toidu ja joodava vedeliku­ koguse suurendamine ning liikumisharjumuse tekitamine peaks kuuluma iga patsiendi raviskeemi. Ravimeid peaks soovitama vaid neile, kellel eelmainitud võtted tulemust ei anna. Vajadusel on näidustatud täpsustavad uuringud.

Kontrollimata diabeet võib mõjutada silmakudesid

Diabeeti peetakse üheks peamiseks pimedaks jäämise põhjuseks täiskasvanutel ning diabeetiline retinopaatia on hästi teada olev nägemise kaotuse riskifaktor. Vähem on teada, et kontrollimata diabeet võib mõjutada kõiki silmakudesid. 

Kui menopausist tingitud sümptomeid saab leevendada, siis peaksime seda tegema

Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloog dr Katrin Kask rääkis mõningatest menopausi aspektidest ja tõi välja, et kui meil on võimalik patsientide üleminekuea sümptomeid natukenegi leevendada ja aidata elukvaliteeti parandada, siis peaksime seda tegema.

Hapruse sündroom eakatel

Sõltumata vanusest on iga haiglasse sattuv inimene haiguse ja uue olukorra tõttu habras ja haavatav, kuid põdur eakas, kelle vaimsed ja füüsilised reservid on ammendumas, võib väikesegi välise tõuke puhul kildudeks puruneda. Ka näiliselt tagasihoidlikud mõjutused, nagu kerge trauma või infektsioon, uus ravim, keskkonnavahetus, võivad vanemaealistel põhjustada raskete tagajärgedega kehalisi ja psüühilisi häireid.

Kroonilisest südamepuudulikkusest pereõele

Arenenud riikides esineb südamepuudulikkust 1–2%-l täiskasvanutest. Vanusega südamepuudulikkuse esinemissagedus kasvab, olles näiteks üle 70aastaste seas 10% või enam (1). On seega üsna tõenäoline, et südamepuudulikkusega patsient on sage nähtus nii pereõe kui ka perearsti vastuvõtul.    

Retseptiõigus pereõdedele: kas ja kuidas on õigusaktid ellu rakendunud?

Veebruaris toimus koostöökonverents “Parima ravitulemuseni apteekri, pereõe ja perearsti koostöös”, kus räägiti mitmetel olulistel teemadel. Arutluse all oli ka pereõdede retseptiõigus, millest konverentsil ettekande tegin. Kas õigusaktid on praktikas ellu rakendunud? Kas need hõlbustavad ka tegelikkuses pereõdede tööd?

Maarja Saaremets: õpitud abitust kohtab patsientide seas palju

Linnamõisa Perearstikeskuse pereõde Maarja Saaremets nendib, et patsiendid ootavad tihtipeale neilt imesid ja kotiga tervise jagamist, ning tunnistab, et see viitab vajadusele teha rohkem ennetustööd ja suurendada inimeste terviseteadlikkust. Tema arvates on oluline kaasata patsient juba varakult oma tervise eest hoolitsemise protsessi, et inimene tunnetaks oma rolli tervise hoidmisel ja säilitamisel.

Muredest ja rõõmudest

Käes on aasta oodatuim aeg. Talvekülm asendub soojakraadidega, kiire gripihooaeg asendub tasapisi kõhuviiruste ja muude sesoonsete tervisehädadega.