Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Veebruar 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Uut reaalsust tundma õppides ja kujundades

24. veebruaril tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva ja tundsime ühiselt rõõmu väärikast vanusenumbrist. Naudime elu vaba rahvana omas riigis ja võtame seda tihti iseenesestmõistetavana. Tulevik on pikka aega paistnud kaunis pilvitu.

Andero Uusberg: koroonakriis on aidanud mõista vaimse tervise tähtsust

Jaanuari algusest teadusnõukoja liikmena tegutsev Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi afektiivse psühholoogia kaasprofessor Andero Uusberg nendib, et pandeemia tõi vaimse tervise probleeme juurde ja kuna vastavaid spetsialiste nappis meil juba enne pandeemia algust, on keeruline kõiki hädalisi aidata. Ometi on Uusbergi sõnul kriisil ka positiivne pool – mitmed märgid vihjavad, et koroonakriis on aidanud mõista vaimse tervise tähtsust.

Kinnitati uus taastusravi juhend kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) haigetele

  • Eduard Tsvetkov
  • Iisi Kriipsalu
  • Rain Jõgi
  • Aleksandra Butšelovskaja
  • Telli ajakiri
Eestis on kopsuhaigete taastusravi alakasutatud, puudub kopsuhaige jaoks kujundatud taastusravi logistika ning patsiendi käsitlus ei ole terviklik. See olukord tingis vajaduse koostada Eesti tingimustele kohandatud KOK-i taastusravi juhend. Juhend kinnitati detsembris 2020.

Erakorralised seisundid pulmonoloogias

Artikli eesmärk on anda ülevaade sagedamini ettetulevatest ja/või kiireloomulist käsitlust vajavatest haigustest ja seisunditest pulmonoloogias. Põhirõhk on esmastel uuringutel ja ravimeetoditel ning viidetel, millal võib patsient vajada edasisuunamist.

COVID-19 kardioloogilisel haigel

11. märtsil 2020, kui maailmas oli uue koroona­viirusega nakatunud üle 118 000 inimese ja haigus oli levinud 114 riiki, kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) COVID-19 haiguse pandeemiaks (1). Viirusega on 2021. aasta 6. veebruari seisuga nakatunud üle 105 miljoni inimese ja üle 2,2 miljoni inimese on selle tagajärjel surnud. Eestis on nakatunud 46 925 ja surnud 447 inimest (2).

Lühitoimeliste bronhilõõgastite liigkasutamisest astmapatsientidel

Ajaloolisel taustal on suur jõud, nii on peetud lühitoimelisi bronhilõõgasteid (astma kontekstis peamiselt lühitoimelised β2-agonistid, short-acting beta2-agonist ehk SABA) astma käsitluse lahutamatuks osaks. Vaatamata tuntud tõsiasjale, et enamik astma fenotüüpidest on põletikulise olemusega ning põletikuvastased inhaleeritavad glükokortikosteroidid (IKS) võeti kasutusele juba aastakümneid tagasi, oli üksnes vajadusel manustatav SABA defineeritud kui eelistatud ainuravim astma 1. raviastmes kuni 2019. aastani. Alates sellest ajast hakati rahvusvahelise konsensusdokumendi The Global Initiative for Asthma (1) järgi soovitama ravida kõiki astmavorme eelistatult nii, et ravi­skeemis oleks IKS.

Seeninfektsioon kopsus – krüptokokkoos

Krüptokokkoos on oportunistlik seenhaigus, mis kulgeb immunokompetentsetel inimestel enamasti asümptomaatiliselt või kergete sümptomitega kopsuinfektsioonina, kuid immuunpuudulikel võib kujuneda raske dissemineeritud haigus (1). Krüptokokk-meningiit on üks olulistest AIDS-i defineerivatest haigustest ning vaatamata meditsiini arengule on suremus krüptokokk-meningiiti ka arenenud riikides siiamaani 10–25% (2).

Harvikhaiguste diagnostika nurgakivi on teadmine, et haruldased haigused on olemas

Haruldase haigusjuhuga puututakse valdavalt kokku erialakirjanduse või koolitusel esitatud haigusjuhu kaudu. Reeglina on juhud küll väga huvitavad, kuid haiguse esinemissagedus nii väike, et tõenäosus kohtuda oma praksises nii­suguse patsiendiga tundub kaduvväike. Ja täpselt nii ongi. Seega on haruldase haiguse diagnostika nurgakivi teadmine, et need haigused on olemas.

Haigusjuht: Erdheim-Chesteri tõbi

69aastane patsient hospitaliseeriti 2020. aasta jaanuaris erakorraliselt Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) sisehaiguste osakonda ebaselge etioloogiaga bilateraalse interstitsiaalse pneumooniaga.

Otsese toimega suukaudsete antikoagulantide doseerimine kodade virvendusarütmiaga ja kaasuva neerupuudulikkusega patsientidel

Kodade virvendusarütmia (KVA) on kõige levinum rütmihäire, mis suurendab ajuinfarkti riski viis korda. Otsese toimega suukaudsete antikoagulantide (OSAK) kasutamisega saab oluliselt vähendada trombo­geense ajuinfarkti tekkeriski. Varfariiniga võrreldes on OSAK-ite kasutamine mugavam, võrreldava efektiivsusega ajuinfarkti vältimiseks ja väiksema riskiga ajuhemorraagia tekkeks.

LDL-kolesterooli eesmärkväärtuse saavutamine riskipatsientidel

Suure kardiovaskulaarse riskiga patsientide tervise säilitamise ja enneaegse surma vältimise nimel on tähtis erinevate riskitegurite adekvaatne kontroll, sealhulgas kolesteroolitaseme langetamine. LDL-C langetamiseks on olemas mitmed hästi talutavad ja väheste tõsiste kõrvaltoimetega ravimid.

Muudatused Eesti riiklikus emakakaelavähi sõeluuringuprogrammis aastal 2021

Aastal 2021 on toimunud suur muudatus Eesti riiklikus emakakaelavähi sõel­uuringuprogrammis: muutunud on esmastest ja patsiendi edasise jälgimise juhend positiivse esmastesti korral, sõeluuringusse on kaasatud kaks vanemat vanuserühma ja ravikindlustuseta isikud. Lisaks muutus Eesti Naistearstide Seltsi (ENS) emakakaela, tupe ja vulva vähieelsete seisundite diagnostika, jälgimise ja ravi juhend.

Immuunteraapia toob vähiravisse uusi võimalusi

Vähi immuunteraapia on kiirelt arenev valdkond, mille eesmärk on võimaldada patsiendi enda immuunsüsteemil konkreetselt just tema kasvajarakud ära tunda ja hävitada. Mida rohkem teadmisi saadakse immuunsüsteemi toimimisest ning kasvaja bioloogiast, seda enam tekib patsientidel lootus uutele ravivõimalustele. Jaanuaris toimunud veebiseminaril „Cancer Immunotherapy: a Vision of the Future“ arutasid eksperdid, milliseid uudiseid võib vähi immuunteraapias oodata lähiaastatel ning kuidas on COVID mõjutanud diagnoosi ja ravi protsesse, aga ka kliinilisi uuringuid onkoloogia valdkonnas.

Luumetastaasid

Luumetastaasid kuulutavad sageli pahaloomulise kasvaja lõppjärku. Skelett on kopsude ja maksa järel tähtsuselt kolmas vähimetastaaside filter. Tõhusama järelkontrolli tõttu avastatakse luustikumetastaasid varem, parema onkospetsiifilise ravi tõttu on patsientide elulemus pikem. Seega on järjest enam patsiente, kes elavad luumetastaasidega aastaid – johtuvalt sellest esineb rohkem ka skeletiga seotud sündmusi (SSS), nagu näiteks valu, luumurde, seljaajukompressiooni ja hüperkaltseemiat (1).

Diferentseerunud kilpnäärmevähi süsteemne ravi

1. oktoobrist on Eestis kättesaadav lenvatiniib, mis kuulub türosiinkinaasi inhibiitorite (TKI) hulka. Ülevaade metastaseerunud või levinud diferentseerunud kilpnäärmevähist andis veebikoolitusel prof Hanna Mäenpää Soomest. Lenvatiniibravi optimeerimisest radiojoodile refraktaarse diferentseerunud kilpnäärmevähi korral rääkis prof Emese Mezősi Ungarist.

Ägedad seisundid endokrinoloogilise patoloogia korral

Endokrinoloogilised eriolukorrad haaravad küll väga väikese osa kõikidest erakorralist käsitlemist vajavatest seisunditest, kuid just seetõttu on neid keeruline ära tunda. Diagnoosi ja ravi hilinemise või valede ravivõtete rakendamise korral võivad tekkida eluohtlikud komplikatsioonid ning seeläbi kasvab ka suremus.

Aktiiniline keratoos: kumulatiivsest ultraviolettkiirgusest indutseeritud vähieelne seisund

Aktiiniline keratoos (kiirguskeratoos, keratosis actinica) on sageli esinev kroonilisest ultraviolettkiirgusest (UV-kiirgusest) indutseeritud keratootiline lesioon täiskasvanud inimeste päikesevalgusele eksponeeritud nahal. Ebanormaalse keratinotsüütide proliferatsiooni ja diferentseerumise häire tõttu on aktiinilise keratoosi (AK) kolletel risk progresseeruda invasiivseks lamerakk-kartsinoomiks. AK esinemissagedus on ilmselgelt alahinnatud, sest haiguse varases staadiumis AK patsiendile olulisi vaevusi ei põhjusta ja sageli patsient viivitab nahaarsti külastusega.

„Suur visiit“: meditsiiniteemaline raadiosaade noortelt arstidelt

Veebruaris saab alguse meedikutelt meedikutele suunatud raadiosaade „Suur visiit“, kus on plaanis võtta ette ka need teemad meditsiinis, mis praegu harvem päevavalgust näevad.

Kodukontori sündroom

Hiljutisel pressiteabelehel väitis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et kodune sotsiaalne distantseeritus ja isoleeritus on kogu maailmas kujunemas vaimse tervise ja psühholoogilise heaolu probleemiks (1). Teisalt, juba mõni aasta tagasi oli 77% eestimaalastest valmis kodust töötamise nimel töökohta vahetama (2); 87% töötajatest soovib ka pärast viiruspiiranguid vähemalt mõnel päeval nädalas töötada kodukontoris (3); 86% USA töötajatest on rahul kodukontoris töötamisega (4). Uues olukorras paremaks toimetulekuks on vaja uusi oskusi. USAs, Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Indias ja Singapuris läbi viidud uuring näitas, et peaaegu kõigi (91%) kontoritöötajate arvates peaks nende tööandja olema valmis investeerima koolitusse, et töötajad tuleksid paremini toime stressiga (5).

Uudised