Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Mai 2023

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Pereõdede tegevuskava on tihe ja mitmekesine

Märkamatult on kätte saabunud viimane kevadkuu, kus päike käib aina kõrgemalt ja päevad venivad pikemaks. See kõik annab juurde jõudu ja motivatsiooni tegutsemiseks. Samuti on ka Eesti Pereõdede Ühing täis hakkamist osaleda erinevates töötubades ja aruteludes.

Kätlin Soots: olen väga liikuv inimene ning talun rutiini üsna halvasti

Kätlin Soots on õde, kes töötanud kaitseväes juba 15 aastat. See on pikk aeg, kuid rutiini langemist hoiab tagasi Kätlini ettevõtlik loomus, mis paneb teda tegutsema mitmel rindel. Oma tööelu hoiab Kätlin vaheldusrikkana eri ameteid pidades ning tahtmine teha uusi ja huvitavaid asju on viinud teda ka kahele missioonile.

Rahvusvaheline õdede nädal – meie õed, meie tulevik

Rahvusvahelist õdede päeva tähistatakse 12. mail. Samal päeval on sündinud Florence Nightingale, keda peetakse õenduse rajajaks. Viimastel aastatel on ühe päeva asemel tähistatud tervet nädalat, et pöörata rohkem tähelepanu õdedele, nende puudusele ning selgitada, kui vajalik on õdede kaasamine ja nende arvu suurendamine.

Õdede roll esmatasandil 2035. aastal

Esmatasandi tervishoiu arengukava koostamisega on Eesti Perearsti Seltsi eestvedamisel jõutud töö­rühmade faasi, kuhu on kaasatud erinevad esma­tasandi osapooled, sealhulgas ka pereõed. Töögrupid tegelevad kolme strateegilise suunaga, mis eelnevate arutelude käigus välja joonistusid: kestlikkus, inimkesksus ja kvaliteet. Esmatasandi arengukava visiooni ambitsioon on suur, et 2035. aastal oleks Eestis Euroopa parim esmatasandi tervishoid.

Raviloo kanded: anamnees, nõustamine, ravi

Tänapäeval ei ole korrektsete dokumentatsiooni­reeglite järgmine mitte ainult pereõe professio­naalsuse näitaja, vaid lisaks veel ka meie õigus­kaitse vastuoluliste küsimuste, näiteks meediku ja patsiendi konflikti tekkimisel. Konfliktidega oleme ilmselt kahjuks kõik kokku puutunud.

Telefonitsi ja e-kirja teel patsiendi tuvastamine ning kolmandatele isikutele informatsiooni edastamine

Pereõed on kirjutanud järgmisest murest: „Aina enam suhtleme ja nõustame oma patsiente kirja või telefoni teel. Võib juhtuda, et mõne pikaaegse patsiendi tunneme lausa hääle järgi ära, aga kuidas mõistlikult tuvastada patsienti muudel juhtudel?“

Krooniliste haigete jälgimine kahe perearstikeskuse näitel

Palusime kirjeldada kahel pereõel, Järveotsa perearstikeskuse pereõel Natalja Ivanoval ja Laagri perearstikeskus pereõel Külli Davelil, kuidas on korraldatud krooniliste haigete jälgimine nende perearstikeskustes.

Narkootikumide tarvitamise uued trendid Eestis

Järjest rohkem inimesi peab narkootikumide tarvitamist normaalseks ning tarvitab neid ka tööl ja koolis, samuti esineb palju ainete segatarvitamist, rääkis Tervise Arengu Instituudi (TAI) uimastite ja sõltuvuste keskuse juht Aljona Kurbatova.

Kooliõe roll füüsilise aktiivsuse edendamisel koolitervishoius

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele tuginedes on ebapiisav füüsiline aktiivsus suremuse riskifaktoritest neljandal kohal. On teada, et igal aastal sureb vähese füüsilise aktiivsuse tõttu ligikaudu 3,2 miljonit inimest ja kaotatakse 32,1 miljonit tervena elatud aastat (disability-adjusted life year, DALY ehk haiguskoormuse meetod), mis moodustab 2,1% üleilmsest DALY-st.

Kuulmislanguse märkamine ja patsiendi toetamine perearstikeskuses

Kuulmislangus on väga levinud, kuid suuresti aladiagnoositud probleem. Aladiagnoosimise põhjuseid on mitmeid: vähene teadlikkus nii meditsiinis töötavate spetsialistide kui ka üldsuse poolel, diagnostika ja ravivõimaluste kättesaadavuse piiratus, ebaühtlase abi pakkumine eri linnades jne. Suur osa vaegkuuljatest võib seetõttu jääda asjakohase ja õigeaegse abita.

Synbase aitab pereõdedel leida kiirelt vastuse kliinilisele küsimusele

Alates aprillist on pereõdedele kättesaadav uus tervisekassa rahastatav teabehalduse otsusetoe teenus, mis aitab kiiremini teha kvaliteetseid raviotsuseid.

Astmaga patsiendi jälgimine perearstikeskuses

Bronhiaalastma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mille sümptomid on õhupuudus, hingeldus, vilistav hingamine, köha ja pingetunne rindkeres. Põletikust tingituna muutuvad hingamisteed ülitundlikuks ja suureneb valmidus reageerida erinevatele ärritajatele. Lisaks põhjustab krooniline põletik bronhide limaskesta turset ning suureneb limaeritus. (2)

Inhaleeritavate ravimite manustamine lastele

Hingamisteede haigused on lastel väga sagedased ja füsioloogilise lahusega inhalatsioonide tegemine küllalt levinud. Praeguseks on enamuses peredes, kus väikesed lapsed kasvamas, olemas nebulisaatorid ja neid kasutatakse nii hingamisteede infektsioonide korral, profülaktikaks ja ka lihtsalt hingamisteede niisutamiseks, kui elamises on liialt kuiv õhk.

Bensodiasepiinid ning nende liigtarvitamine

Bensodiasepiinid on on psühhoaktiivsed ained, mis kesknärvisüsteemi pärssides mõjuvad rahustavalt. Nime on need saanud keemilise struktuuri järgi. Bensodiasepiinidel on terve hulk soovimatuid kõrvaltoimed, mis kaaluvad üles nende kasud ja limiteerivad nende kasutamist kliinilises praktikas.

Personaalmeditsiini areng Eestis – uus riiklik taristu, seotud projektid ning täiendatud terviseinfosüsteem

4. aprillil toimus Tervise Arengu Instituudi (TAI) veebiseminar personaalmeditsiini arengust ja selle tulevikuvaatest. Eestis on terviseandmed koondatud ühtsesse tervise infosüsteemi. Terviseandmetele geneetilise info lisamine võimaldab teha paremaid ennetus- ja raviotsuseid kõikidele Eesti elanikele.

Vitamiinid tervise tugisambana ning võitluses haigustega

Artikkel annab ülevaate vitamiinidest, mida võib olla vaja lisaks manustada – võimalusel algul toiduvalikut muutes, aga kui see on ebapiisav, ka toidulisandina.

Lümfisõlmede suurenemine

Lümfisüsteemi tundmine on meedikule oluline, sest selle kaudu levivad ka põletikud ja kasvajate metastaasid. Lümfisõlmed on ümarad, ovaalsed või oakujulised 10–15 mm diameetriga moodustised, mis paiknevad lümfisoonte kulgemise teel. Need asuvad veresoonte ja liigeste läheduses ning enamasti mitte üksi, vaid kogumikena.

Pereõdede kevadkonverents „Julgus vananeda“

Pereõdede kevadkonverents toimus käesoleva aasta aprilli alguses. Sel aastal oli see pühendatud intrigeerivale teemale – julgusele vananeda. Kõlama jäi, et vananemine nõuab julgust, lisaks ka teadmisi ja toetust.

Eestlaste suutervis sünnist surmani: suutervise ABC meditsiinitöötajatele

31. jaanuaril ja 1. veebruaril Tartus toimunud Kliinik 2023 konverentsi üks sessioon keskendus eestlaste suutervisele. Räägiti peamistest probleemidest, millega hambaarsti vastuvõtule pöördutakse, hambaravi hilinemise põhjustest ning suutervise teadlikkusest. Anti ka ülevaade, miks ja milliste haigusseisundite korral võiks tervishoiutöötaja patsiendi hambaarsti juurde saata.