Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

September 2022

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Arvamus

Armasta iseennast ja oma kolleegi

Perearstide meililisti vahendusel sai sügistalvel meie niigi tihedasse „eetrisse“ lükatud patsiendiohutuseteemaline järjejutt, mida paljud perearstid ka lugesid. Teema ei aegu ning paari aspekti päevakorral hoidmiseks kasutan praegu ka ajakirja Perearst veerge.

Persoon

Merilin Kütt: oluline on, et patsiendid ka ise oma ravisse panustaksid

Lääne-Virumaal Haljalas üksikpraksist pidava perearsti Merilin Küti sõnul on väikeses ja suures kohas töötades kõige tuntavam vahe see, kuivõrd inimesed perearsti ja tema tegemisi teavad – väikeses kohas teavad kõik kõiki ja igasugune info levib kiirelt, suures kohas saab perearst jääda pigem anonüümseks. Patsiendid pistavad aga linnapatsientidest rohkem rinda transpordiprobleemidega.

Aktuaalne teema

Professor Heidi-Ingrid Maaroos tähistas 80. sünnipäeva

12. septembril tähistas professor Heidi-Ingrid Maaroos 80. sünnipäeva. Palju õnne!

Parima praksise tunnustuse pälvis tänavu rekordarv perearstikeskuseid

30. septembril tunnustati Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil parimaid perearstikeskuseid üle Eesti. Tänavu saavutas A-taseme kokku 122 perearstikeskust, nende seast 14 keskust saavutas A-taseme esimest korda.

Jaanus Pikani: vajame perearstiteenust ja tervishoiuandmeid

Eesti tervishoid hakkab praegu perearstisüsteemi probleemide tõttu kinni jooksma. Selleks et seda ei juhtuks, tuleb kogu poliitiline ja finantskapital suunata esmatasandi arstiabi arendamisse, ütleb tervishoiu-ekspert Jaanus Pikani.

Lugejauuring: ajakiri Perearst on kvaliteetne ja usaldusväärne infoallikas

Palusime suvel Perearsti lugejatel osaleda lugejauuringus, mille eesmärk oli saada teada, millised on nende ootused ajakirjale. Kokku vastas küsitlusele 77 inimest, kes olid ajakirja teemade ja kvaliteediga enamjaolt rahul.

Neljas EKAK-i suvekool Ruunaveres

Esmatasandi koolitus-arenduskeskuse (EKAK) neljas suvekool toimus sel aastal 18.–19. augustil Ruunawere Postimõisa hotellis. EKAK-i suvekoolidel on juba arvestatav ajalugu ja nüüdseks tekkinud ka oma kuulajaskond, kes on huvitatud oma tööst ja meditsiinist. Nii nautisidki suvekooli kogunenud inimesed täiel rinnal koosolemist, sotsiaalset suhtlust ja ka kõiki Ruunawere Postimõisa võimalusi.

Teadustöö ja koolitus

Ahvirõugete korral peab olema valvas atüüpiliste avalduste suhtes

Kuigi esimest korda kirjeldati ahvirõugeid inimesel 1970. aastal, ei ole selle juures midagi väga täpselt teada. Tavaliselt esineb ahvirõugeviirust eeskätt Kesk- ja Lääne-Aafrikas, kus see on osade loomaliikide hulgas endeemiline ja levib seal loomadelt inimestele. Praegu on maailmas kümneid tuhandeid juhtusid, valdavalt riikides väljaspool Kesk- ja Lääne-Aafrikat.

Ahvirõugete korral peab olema valvas atüüpiliste avalduste suhtes

Kuigi esimest korda kirjeldati ahvirõugeid inimesel 1970. aastal, ei ole selle juures midagi väga täpselt teada. Tavaliselt esineb ahvirõugeviirust eeskätt Kesk- ja Lääne-Aafrikas, kus see on osade loomaliikide hulgas endeemiline ja levib seal loomadelt inimestele. Praegu on maailmas kümneid tuhandeid juhtusid, valdavalt riikides väljaspool Kesk- ja Lääne-Aafrikat.

Vaikne tapja kõhunäärme- ehk pankreasevähk

Kõhunääre ehk pankreas (lad, ingl pancreas) on 10–15 cm pikkune ja keskeltläbi 100 grammi kaaluv pirniviilukujuline organ. Pankreas paikneb ristisuunaliselt keskel ülakõhus mao taga kõhu tagaseinal. Pankreasel eristatakse pead, keha ja saba. Selle pead ümbritseb poolkaarena kaksteistsõrmiksool.

Vahemere dieet – kellele ja miks? Hüpertensiooniga patsient

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog ja TalTechi kardiovaskulaarmeditsiini professor Margus Viigimaa rääkis Vahemere dieedist ja selle kasust nii hüpertensiooni ennetuses kui ka hüpertooniatõve korral. Südamearst kõneles ka oksüdatiivsest stressist ja antioksüdantidest ning sellest, kuidas on nendega seotud Vahemere dieet.

Erakorraliste onkoloogiliste olukordade äratundmine esmatasandil

Eestis saab vähidiagnoosi aastas enam kui 9000 inimest, mis teeb üle 25 uue haigusjuhu päevas. Eestis elab hinnanguliselt 60 000 vähidiagnoosiga isikut, kes kas on läbinud või parasjagu läbimas vähiravi. Oluline on vähiraviga kaasneda võivaid tüsistusi ja seisundeid ära tunda ka esmatasandil.

Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused: kokkuvõte hiljutisest kopsuarstide seminarist

Augusti lõpus toimus kopsuarstide seminar, kus ettekannetega esinesid pulmonoloogiaprofessor Alan Altraja (Tartu Ülikooli Kliinikum), pulmonoloog Svetlana Sergejeva (Põhja-Eesti Regionaalhaigla) ning doktor Giorgios Stratelis (Senior Medical Advisor, AstraZeneca, Rootsi). Seminaril arutleti rahvusvaheliste raske astma registrite teemal, nendesse on Eestis nüüdsest kaasatud Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum, ning uute suundade üle kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse farmakoloogilises ravis.

Sekundaarne hüpertensioon

Sekundaarseks hüpertensiooniks nimetatakse kõrgenenud vererõhuväärtusi, mille põhjus on mingi teine seisund, mis võib olla korrigeeritav, ja nii on ravitav ka sekundaarne hüpertensioon (1).

SGLT2 inhibiitorid südamepuudulikkuse ravis

Naatriumi-glükoosi kotransporter 2 (SGLT2) inhibiitorite eellasmolekuli florisiini avastas 1835. aastal Prantsuse keemik Peterseni, kes leidis seda ainet õunapuu juure koorest ja kasutas malaaria raviks. Praegu on SGLT2 inhibiitorid muutunud südamepuudulikkusega haigete ravi lahutamatuks osaks.

Eestis kasutusel olevad tänapäevased diagnostilised uuringud kardioloogias

Tänapäeva meditsiinis on ülioluline mitteinvasiivsete uuringute abil püstitada võimalikult täpne diagnoos eesmärgiga võimalikult vähe oma uuringutega patsienti kahjustada. Artikli eesmärk on tutvustada praegu meil kasutatavaid erinevaid võimalusi südamehaiguste diagnostikas.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega inimese koormustaluvuse säilitamine

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on levinud, ennetatav ning ravitav haigus, mida iseloomustavad hingamisteede sümptomid ning püsiv õhuvoolu takistus ehk obstruktsioon. Õhuvoolu takistus tekib vastusena hingamisteede põletikule, mida kutsub esile kahjulike osakeste ja gaaside sissehingamine.

Euroopa juhend astma diagnoosimiseks

Euroopa Kopsuarstide Selts (European Respiratory Society) on andnud välja uue juhendi astma diagnoosimise kohta. Kuigi astma on väga sage ja mõjutab 5–10% elanikkonnast, on astma diagnoosimine kliinlises praktikas sageli keeruline. Selts pani kokku töörühma, kes töötas läbi astma diagnoosimisse puutuvat kirjandust ja andis soovitused kliinilises praktikas kasutamiseks.

Sagedasemad vulvovaginiidid

Vulvovaginaalsed sümptomid on sage pöördumise põhjus nii esmatasandil kui ka günekoloogilises praktikas. Vulvovaginiitide diagnoosimises ja ravis on oluline pidada silmas patsiendi reproduktiivset staatust, kuna naissuguhormoonide tasemel on oluline roll genitaalide kaitsevõime ja tupe mikrofloora kujundamisel.

Ülevaatlikult tuulerõugetest

Tuulerõuged (lad Varicella, ingl chickenpox) on ammu tuntud nakkushaigus. Seda aeti rõugetega segamini kuni 1767. aastani, mil William Heberden need haigused kliiniliselt eristas (1). Tuulerõugete tekitaja on Varicella Zoster’i viirus, mille isoleerisid esmakordselt 1952. aastal Thomas H. Weller ja Marguerite B. Stoddard (2).

No-Spa – valulike kõhukrampide korral

Ärritatud soole sündroom on seedetrakti funktsionaalne häire, mida iseloomustavad kõhuvalu ja muutused roojamises, kui puudub spetsiifiline orgaaniline patoloogia (1). Uuringute järgi on haiguse levimus eri riikides vastavalt Rooma diagnostilistele kriteeriumidele 3,7–22% elanikkonnast (2, 3, 4).

Sagedamini kasutatavad ravimid, mis vajavad kõrvaltoimete tõttu laboratoorset jälgimist

Laboratoorseid analüüse on võimalik kasutada, et ennetada, avastada ja hoida kontrolli all erinevaid ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid. Umbes 70% kõikidest meditsiinis tehtavatest otsustest põhinevad laborianalüüside vastustel (1).

Hambajuurepõletiku käsitlus ja haigusjuht

Hambajuurepõletik ehk apikaalne periodontiit on hammast ümbritsevate kudede põletikuline kahjustus. Seda põhjustavad enamasti bakteriaalsed tekitajad, mis pärinevad nakatunud hamba juurekanalite süsteemist.

Depressiooni ja ärevushäirete avaldumisest meestel ja naistel

Ligi 13%-l rahvastikust on vaimse tervise häire. Rohkem kui poole nendest häiretest moodustavad depressiivsed häired ja ärevushäired (1). Depressiooni levimus rahvastikus ulatub kuni 17%-ni ning ärevushäirete esinemise levimus naistel kuni 30%-ni ja meestel ~ 20%-ni (2).

Harjumused – nende juurutamine ja muutmine

Uuringud on näidanud, et harjumused kinnistuvad pikemaajalisel kordamisel, ning et see protsess vajab kindlasti märkamist ja motivatsiooni. Siinkohal on suur roll ka perearstidel, kes saavad oma patsiente teekonnal paremate harjumuste suunas toetada ja julgustada. Järgnevalt vaatamegi, kuidas harjumused kujunevad ja kinnistuvad ning mida saab perearst teha patsiendi toetamiseks.

Uudised ja teated

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.