Nokk kinni, saba lahti

Esmatasandi tervisekeskuste loomine on nagu kauaoodatud peigmees – tulevikku ei tea, aga endisest parem peab saama.

Maret Miil: üksikpraksises on mul alati teadmine, et kõik asjad saavad tehtud

Maret Miil, kes omandas lastearsti eriala ja töötas selles ametis aastaid Aafrikas Kongos ja Eestis, jõudis 15 aastat tagasi perearsti töö juurde. Pärast grupipraksises töötamist valis ta üksikpraksise ning ei ole oma otsust kahetsenud – selline töökorraldus talle sobib. Seda kinnitab ka tänavu esmakordselt saavutatud A-tase.

Üha enam noori arste valib Šveitsis perearsti ameti

Šveits on oma kõrgete kvaliteedinõuete poolest tuntud kogu maailmas. Nii on see ka meditsiinis. Noor Šveitsi perearst Manuel Schaub, kes töötab väikses mägikülas nimega Grindenwald, leiab, et meditsiiniabi kättesaadavust tema koduriigis võib nimetada heas mõttes täiesti hullumeelseks. Viimastel aastatel on tehtud palju tööd selle nimel, et noored arstid valiksid perearsti ameti, ja tulemust on juba ka näha. Samas tõdeb ta, et digiloo ja perearsti saatekirja nõude puudumise tõttu tehakse palju ebaefektiivset tööd ning esineb palju „arsti juurest läbi hüppamist“.

Triin Perkson: ajale jalgu jäänud digilahendused aeglustavad arstide tööd

Väliskülalistele räägitakse Eesti e-tervisest edulugusid, samal ajal, kui me ise näeme, kuidas ajale jalgu jäänud lahendused hakkavad meie tööd aeglustama ning takistavad ise seda, milleks nad loodi, rääkis peremeditsiini resident Triin Perkson septembri lõpus toimunud Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil.

Viimasele piirile viidud perearstid võivad nimistust loobuda

Nii mõnigi noor perearst kaalub ametist loobumist, kuna aina kasvav nimistu viib läbipõlemise piirile ja üha raskem on kvaliteetset arstiabi pakkuda, samas kui terviseamet leiab, et perearstil pole õigust uutele patsientidele „ei“ öelda.

Viirushepatiidid Eestis

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Matti Maimets pidas aprillis toimunud Synlabi-i teaduskonverentsil särava ja üsna terava ettekande viirushepatiitide teemal. Kui nakkushaiguste epideemiad võiksid kuuluda pigem kuhugi 14. sajandisse või vähemalt 19. sajandisse, siis dr Maimets esitas intrigeeriva väite, et praegu, 21. sajandil on Eestis mitu nakkushaiguste epideemiat: HIV, B- ja C-hepatiidi epideemia.

Ärritunud soole sündroom

Ärritunud soole sündroom on üks sagedamini diagnoositavatest seedetrakti häiretest. Ärritunud soole sündroomiga patsiendid külastavad meditsiiniasutusi, sh EMO-t sagedamini, ühiskonnale tekkivad kulud on keskmise patsiendiga võrreldes kahekordsed. Käesolev artikkel annab ülevaate ärritunud soole sündroomiga patsiendi käsitlusest ja ravist esmatasandil.

Traumahaavade hooldusest perearstile

Kuigi õues olemise, spordi- ja traumarohke suvine periood on selleks korraks jälle läbi saanud, ei hüüa õnnetus tulles ka muudel aastaaegadel. „Hea, et niigi läks!“ võib öelda traumade korral, kus tagajärjeks on peale ehmatuse vaid „sinikas“ või väike haavake, kuid sageli on õnnetuse tagajärg tõsisem haav, mis vajab juba spetsialisti sekkumist.

Allergia lastel – põhitõdede kordamine

Allergia mõiste on rahvasuus laialt kasutusel ja veidi liialdatult võib öelda, et peaaegu igaüks kasutab seda omas tähenduses. Mitmed inimesed kasutavad allergiat lööbe sünonüümina. Samuti võib ise oma haigusnähtudele põhjust otsides allergia tunduda sageli üks esimesi tõenäolisi süüdlasi. Pole nakkus, pole trauma – arvatavasti siis allergia. Seda viimast on mõnikord ära kasutanud ka mittetõenduspõhiste tõdede levitajad. Ehk on abiks väike põhitõdede kordamine.

Raske astma

Astma on hingamisteede krooniline haigus, esinemissagedusega 1–18% üldpopulatsioonist (riigiti varieeruv). Lisaks hingamisteede sümptomitele, nagu köha, vilistav hingamine, rindkere pingsustunne ja hingeldus, mis varieeruvad ajas nii intensiivsuselt kui esinemissageduselt, põhjustab astma füüsilise aktiivsuse piiratust, vahel ka väga tõsiseid tagasilööke raske astmahoo näol. Olenemata astma raskusest võib patsient raske astmahoo tõttu vajada erakorralist abi ning astmahoog võib olla ka eluohtlik.

Osteoporoosi ennetamine algab juba lapseeas

Osteoporoos on skeletisüsteemi haigus, mida iseloomustavad luumassi vähenemine ning luukoe mikroarhitektuuri häirumine koos luude hapruse suurenemisega ning kalduvusega luumurdude tekkeks. Osteoporoosi õigeaegse ennetuse põhieesmärk on võimalikult suure luutippmassi saavutamine kasvueas ja luustiku mineraalse tiheduse vähenemise aeglustamine kesk- ja vanemas eas.

Sjögreni sündroom

Sjögreni sündroom (SS) on aeglaselt progresseeruv krooniline autoimmuunne haigus. Selle põhitunnused on eksokriinsete näärmete kahjustusest tingitud sicca sümptomid, mis avalduvad tavaliselt silma- ja suukuivuse näol. SS sai oma nime Rootsi oftalmoloogi Henrich Sjögreni järgi, kes 1933. aastal avaldas monograafia kseroftalmia ja artriidi koosesinemisest.

Venoosne trombemboolia on ennetatav

Klassikaliselt kirjeldatakse venoosset trombembooliat seisundina, mil süvaveenidest lähtunud tromb emboliseerub kopsuarteritesse. Haigus võib olla fataalse lõppega. Teada on, et iga neljas surm maailmas on tingitud venoossest trombembooliast. Raskel meditsiinilisel seisundil on kasvav tendents seoses elanikkonna vananemise, rasvumise ja vähki haigestumise ning vähihaige elulemuse suurenemisega.

Venoossed kompressioonisündroomid ja posttrombootiline sündroom

Venoosse kompressioonisündroomi näol on tegemist olukorraga, kus veen surutakse kokku mingisuguse välise jõu toimel. Sellist nähtust kohtab anatoomiliselt kitsas paikmes, kus veenile avaldab survet naaberkude, näiteks arter, ligament või luuline struktuur (1). Oluline on kompressioonisündroomi üks peamisi tüsistusi – (süva)veenitromboos. Tihti esineb sellist probleemi just noortel ja muidu tervetel inimestel, kel puuduvad süsteemsed haigused. Antud haiguste grupp vajab tähelepanu ka seetõttu, et süvaveenitromboosi põdemise järel võib kujuneda välja oluline elukvaliteeti kahjustav nähtus – posttrombootiline sündroom.

Toitumissoovitused kõrgvererõhktõvega patsiendile

Nii Eesti kui ka Euroopa kõrgvererõhktõve ravijuhendid soovitavad kõrgenenud vererõhu korral hakata juba väga varases staadiumis mõjutama seda nii medikamentoosselt kui ka mittemedikamentoosselt vastavalt ravi alustamise kriteeriumitele. Kuid terviseprobleemide lahendamine algab esmalt inimesest endast – terviseteadlikkusest, oma riskide tundmisest ning muutuste märkamisest oma tervises.

Hüperurikeemia – kardiovaskulaarse haiguse alarmmarker

Kusihape on organismi looduslik antioksüdant, mis kontrollib regeneratsiooniprotsesse. Siiani ei ole täiesti selge, kas hüperurikeemia on kardiaalse patoloogia põhjus või tagajärg. Viimase 20 aasta jooksul on ilmunud rida uuringuid (3, 11, 12, 28, 38) kusihappe nivoo, kardiovaskulaarse patoloogia, diabeedi, metaboolse sündroomi ja rasvumise seosest (26), aga ka hüperurikeemiast kui prognostilisest markerist kardiovaskulaarsete häirete tekkel ja süvenemisel (2, 21, 30).

Primaarne hüperparatüreoos – kõige sagedasem hüperkaltseemia põhjus

Primaarse hüperparatüreoosi korral esineb hüperkaltseemia ja parathormooni tase on seejuures kas kõrgenenud või ebakohaselt normis. Haiguse levimus USA-s on 23 juhtu 10 000 naise kohta ja 8,5 juhtu 10 000 mehe kohta (1). Umbes 90 aastat tagasi, kui haigust esmakordselt kirjeldati üheaegselt nii Euroopas kui USA-s, oli tegemist raske sümptomaatilise haigusega. Tänu rutiinsele kaltsiumi määramisele on arenenud meditsiinisüsteemiga riikides praeguseks ajaks tegemist enamasti asümptomaatilise juhuslikult diagnoositud haigusega.

Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni 54. konverents

Tänavune Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni (EASD) konverents toimus 1.–5. oktoobril Berliinis. Lisaks teadlaste ja arstide suulistele ettekannetele oli konverentsil arvukalt posterettekandeid. Järgnevas artiklis on teieni toodud põnevad palad konverentsilt. Seega võtke kohvitass kätte ja lugege värskemate uuringute kokkuvõtteid.

Trombotsütoos vereanalüüsis – kuidas käsitleda?

Normist suurem trombotsüütide sisaldus veres on üks sagedasematest hematoloogile suunamise põhjustest. Enamasti on suunamine põhjendatud, aga mõnikord jõuab patsient vastuvõtule, kui vereproov on juba normaliseerunud (nt infektsiooni või verekaotuse järel) või teadaolev põhjus – põrna puudumine – ei lahene kunagi ja trombotsüütide hulk jääb normist suuremaks kuni inimese elupäevade lõpuni. Tuleb ette ka olukordi, kui trombotsütoosi põhjus jääb esialgsel hindamisel selgusetuks ning haiget tuleb mõnda aega jälgida.

Venekeelne resümee

Haiguslugu: aneemia eakal meesterahval

2016. aasta jaanuaris tuli perearstikeskusesse tavapärasesse profülaktilisse kontrolli 73-aastane meesterahvas. Patsient mingeid subjektiivseid kaebusi ei esitanud. Analüüsides oli juhuleiuna hemoglobiin 91 g/l.