Elustiilikonverents. Tervisepööre - kes vastutab? (24.05.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

November 2023

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Arvamus

Peremeditsiin Eestis: väljakutsed ja võimalused ülikooli ja residentide vaatenurgast

Peremeditsiini suurimad väljakutsed on seotud mitmete globaalsete trendidega, näiteks rahvastiku vananemise ning teaduse ja tehnoloogia kiire arenguga. Need on trendid, mis mõjutavad inimeste tervisekäitumist, tervishoiusüsteemi ja tervishoiuteenuste kättesaadavust ning kvaliteeti, samuti tervishoiutöötajate oskusi ja vajadusi.

Persoon

Igor Junkin: töö enda nimistuga on midagi erilist

Tartus töötav perearst Igor Junkin sõnab, et enda nimistuga töötamine on mitmekihiline ja väljakutset pakkuv tegevus – selleks, et luua usalduslikku arsti-patsiendi suhet, peab perearst põhjalikult tutvuma patsientide meditsiinilise tausta ning sotsiaalse anamneesiga. Usalduslik suhtlus on aga alus arsti ja patsiendi edukale koostööle ning ravile.

Aktuaalne teema

Uuring: arstiüliõpilaste karjäärivalikud Euroopas

Arstiteaduse õpingute lõpus ootab arstiüliõpilasi otsuse tegemine oma edasise karjääri osas. Enamik äsjalõpetanud arstidest plaanib arstiteaduse põhiõppe järel jätkata õpinguid residentuuris, et omandada eriarsti eriala (1). Osad noored tulevad arstiks õppima kindla sooviga valida hiljem konkreetne eriala, teised võivad oma valikut õpingute ajal korduvalt muuta (2).

Tervishoiuteenuse osutaja vastutus praegu ja peagi jõustuva vastutuskindlustuse seaduse kontekstis

Tervishoid on äärmiselt suure riskitasemega valdkond, mistõttu käivad hästi korraldatud tervishoiusüsteemis tervishoiutöötajate tööga paratamatult kaasas ka soovimatud tulemused patsiendi ravimisel, mis võivad olla põhjustatud nii patsiendi taastumisprotsessi ennustamatusest kui ka diagnoosimise või ravi käigus tehtud välditavast või vältimatust veast.

Teadustöö ja koolitus

Südamepuudulikkuse ravijuhendi uuendused aastal 2023

Südamepuudulikkus (SP) on heaoluühiskonnas tõsine meditsiiniprobleem, mille esinemis-sagedus kasvab seoses elanikkonna vananemisega. Arenenud riikides on südamepuudulikkus üks sagedasimaid ja kulukamaid hospitaliseerimise põhjuseid, mistõttu pööratakse suurt tähelepanu haiguse kulu pidurdamisele ja hospitaliseerimiste ennetamisele.

Resistentse hüpertensiooni käsitlus ravijuhendites

Hüpertensioon on enamiku kardiovaskulaarhaiguste ja ajuinsuldi peamine muudetav riski-faktor, mis mõjutab nii haigestumust kui ka elumust. Kuigi hüpertensiooni diagnostika ja ravi on ajas paranenud, ei saavuta jätkuvalt paljud patsiendid vererõhu ravieesmärke.

Keskpidise närvi pitsumise põhjused ja ravivõimalused

Keskpidise ehk mediaannärvi pitsumine karpaalkanali tasemel ehk nn randmekanali sündroom (RKS) on kõige sagedasem mononeuropaatia ja üldiselt esmatasandi arstidele tuntud probleem. Artikkel püüab heita valgust lisaks karpaalkanali sündroomile ka teistele keskpidise närvi pitsumise põhjustele ning tutvustada tänapäevaseid seisukohti raviotsuste tegemises.

Uus võimalus 2. tüüpi diabeedist põhjustatud kroonilise neeruhaiguse raviks

Diabeetiline nefropaatia on üks sagedasemaid lõppstaadiumis neerupuudulikkust põhjustavaid haiguseid nii Eestis kui kogu maailmas. Neerude töö pikemaks säilitamiseks on viimastel aastatel kasutusele võetud mitmeid uusi ravimeid. Üht neist, finerenooni, siinne artikkel tutvustabki.

Maovähk

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on maovähk viies kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja maailmas. Kõige suurema esinemissagedusega piirkonnad on Ida-Aasia, Kesk- ja Ida-Euroopa ning Lõuna-Ameerika. Vähktõvest tingitud surmade põhjustajana on maovähk neljandal kohal. (1)

Põletikuline soolehaigus ja selle ägenemine

Põletikuline soolehaigus (ingl inflammatory bowel disease – IBD) on kroonilise kuluga ning harva ka eluohtlik seedetrakti haigus, mille patogenees hõlmab keerulisi koostoimeid geneetilise eelsoodumuse, keskkonnafaktorite, soolestiku mikrobioomi ja peremeesorganismi immuunvastuse vahel (1). Tegemist on episoodiliste ägenemistega kulgeva haigusega, mis võib põhjustada olulist elukvaliteedi häiret ning progresseeruvat soolelimaskesta kahjustust.

Lühidalt düspepsia diagnoosimisest ja ravist

Düspepsia mõjutab suurt osa elanikkonnast ja seda võivad põhjustada mitmed erinevad seisundid, sealhulgas krooniline gastriit. Paljudel juhtudel on düspepsia kerge ja ajutine seisund, mida saab hallata elustiili ja toitumise muutmisega, samas kui teistel juhtudel võib see vajada meditsiinilist sekkumist.

Stabiilse kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi medikamentoosne ravi

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on levinud, ennetatav ja ravitav haigus, mida iseloomustavad püsivad hingamisteede sümptomid ja õhuvoolu takistus hingamisteedes ehk obstruktsioon. KOK-ile on iseloomulik krooniline ja progresseeruv haiguse kulg.

Raske astma

Astmahaigetel esineb hingamisteedes krooniline põletikuline protsess, mida tavaliselt saab enamikel patsientidel väga efektiivselt ravida põletikku kontrollivate ravimite ja bronhilõõgastite kasutamisega.

Hüpoglükeemiast ohustatud diabeedihaige jälgimine

Inimese aju jaoks on glükoos peamine energiaallikas. Neuronid on kehas suurima energia-vajadusega rakud, mis kasutavad oma pidevaks tööks verest pärinevat glükoosi. Glükoosi metabolism tagab aju funktsioneerimise (1). Hüpoglükeemia korral tekib kehas stressireaktsioon eesmärgiga tõsta veres glükoosi taset, suhkruhaigel on see tagasisidesüsteem häirunud.

Psoriaas kontrolli alla

Psoriaas on üks levinumaid kroonilisi nahahaiguseid. Tegemist on elukestva süsteemse haigusega, mis häirib tõsiselt patsiendi elukvaliteeti ja raske psoriaas lühendab ka eluiga. Artikkel annab ülevaate 25. oktoobril toimunud veebiseminarist „Psoriaas kontrolli alla“, kus teemat avasid Tartu Ülikooli Kliinikumi nahaarst dr Maire Karelson ja peremeditsiini eriala arst-resident dr Pisar Pind.

Eakate diabeediravi ja ravisoostumust mõjutavad asjaolud

Elanikkonna vananemine ja rasvunute osakaalu suurenemine on kaasa toonud mitmete krooniliste haiguste, sealhulgas 2. tüüpi diabeedi (DM2) esinemissageduse kasvu kogu maailmas. Dekompenseeritud DM2 koormab patsiente, nende perekondi, ühiskonda ja tervishoiusüsteemi, kuna põhjustab mitmeid tüsistusi ning on eakate seas peamine puude tekke ja surma põhjus.

SYNLAB Eesti teaduskonverentsil räägiti meditsiinivaldkonna uuendustest, personaalmeditsiinist ja terviseennetusest

5. oktoobril toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias arstidele suunatud 7. SYNLAB Eesti teaduskonverents, kus spetsialistid arutlesid tervishoiu ja laborimeditsiini aktuaalsete teemade üle.

Luumurdude jälgimine ambulatoorselt

Valdavalt jälgivad Eestis nii kesk- kui ka regionaalhaiglates luumurdudega patsiente ortopeedid või kirurgid. Perearstid jälgivad eeskätt konservatiivseks raviks sobilikuks hinnatud luumurde eeldusel, et probleemide ilmnemisel on võimalus konsulteerida ortopeediga ning vajadusel saab anda ravi üle erialaspetsialistile.

Raseduse katkestamine Eestis

Käesolev artikkel annab ülevaate raseduse katkestamisest patsiendi soovil või meditsiinilisel näidustusel. Artikkel ei hõlma raseduse iseeneslikku katkemist (spontaanaborti) või peetumist (olukorda, kus raseduse normaalne areng on peatunud, loode ei arene edasi või pole enam südametegevust, kuid rasedus jätkub).

Sagedasemad probleemid imetamisel ja nende lahendamine

Imiku ainult rinnaga toitmine on imiku toitmise ja ema-lapse kiindumussuhte loomise standard. Tänapäevane soovitus on toita imikut ainult rinnapiimaga esimesed kuus elukuud, mitte 4–6 kuud nagu varasemad juhised ette nägid, ning jätkata vähemalt kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. (1)

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tõenduspõhised psühhosotsiaalsed sekkumised

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on neuroarenguline häire, mille põhitunnused on tähelepanu puudulikkus, hüperaktiivsus ja impulsiivsus. ATH korral on neurobioloogiliselt häiritud eneseregulatsioon: püsiva enesekontrolli ja enesejuhtimise võimekuse mittevastavus eakohastele nõuetele ja rollidele, millest lähtuvalt ilmnevad toimetulekuraskused. (1, 2).

Uudised ja teated

Uudised

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.

Konverents

Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverentsil otsiti vastust küsimusele, kust läheb normaalsuse piir

Tallinna Perearstide seltsi sügiskonverents, mis toimus 20. oktoobril Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses, kandis pealkirja „Kust läheb normaalsuse piir?“ ning toimus tänavu koostöös Eesti Psühhiaatrite Seltsiga. Konverentsil oli fookuses laste vaimne tervis.

Muutused olgu püsivad, mitte kiired – tähelepanekuid diabeedikonverentsilt

6. oktoobril kogunesid Viru konverentsikeskuses ja veebis sajad tervishoiutöötajad, et täiendada oma teadmisi diabeedikonverentsil, mis sel korral keskendus eelkõige ülekaalule ja rasvumisele.

Haigusjuht

Haigusjuht: patsient jäi ellu vaatamata arstide halvale prognoosile

Kui öeldakse, et inimese hooldekodusse suunamine on ainult ühesuunaline tee, siis see on vale arvamus. Olen töötanud viis aastat arstina Koeru Hooldekeskuse õendusabi osakonnas. Mitmeid kordi on juhtunud, et patsiendi tervis on pärast rasket haigust taastunud või ta on täielikult tervenenud, kirjutatud õendusabi osakonnast välja ning saanud koju või hooldekeskuse kliendiks. Nii juhtus ka ühe minu patsiendiga.