Elustiilikonverents. Tervisepööre - kes vastutab? (24.05.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Detsember 2023

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Arvamus

Peremeditsiini ootavad ees suured teod

7. jaanuaril 2024 saab mul täis 100 päeva Eesti Perearstide Seltsi juhina. Aastat kokku võttes ei tee ma seda ainult seltsi juhina, vaid ka eelmise juhatuse liikmena, sest selle 100 päeva jooksul väga palju veel ära teha ei jõudnud – nii suured kui ka väiksemad asjad võtavad paraku aega.

Persoon

Tommi Ründal: on väga tähtis, et patsient ja perearst oleksid ühel lainel

Medicumi Perearstikeskuse perearst Tommi Ründalil on väga rahvusvaheline nimistu, patsientidega suhtlemiseks on vaja igapäevaselt kasutada suisa kolme keelt. Kultuurilisi vastuolusid ja konflikte ei ole nimistus ette tulnud, kuid arvestama peab eri rahvuste erineva peredünaamika ja omapäradega.

Aktuaalne teema

Perearstid valisid aasta tegija ja aasta ämbri

Tallinna Perearstide Selts kuulutas taas välja aasta tegija ja aasta ämbri. Aasta tegija tiitli pälvis endine Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi, aasta ämbri sai majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi küberturvalisusega seotud eelarvestamine ja kommunikatsioon.

Kokkuvõte noorte perearstide mõtetest peremeditsiini kohta

Pidasin septembris Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil avakõne. Kõneks ettevalmistusi tehes suhtlesin erinevate noorperearstidega – nii noorte värskelt residentuuri lõpetanud perearstidega, pikemalt residentuuris olnutega kui ka verivärskelt peremeditsiini erialal õpinguid alustanud residentidega. Noorte Perearstide (NOPE) liikmed tundsid, et nende vaated ning arvamused said selle kõnega edastatud ning soovisid sõnumit ka laiemalt jagada. Seepärast koondangi need mõtted siia artiklisse.

Tähelepanekuid WONCA Euroopa konverentsilt

7.–10. juunil osalesin koos mitme Eesti kolleegiga suurel perearste kokkutooval WONCA (World Organization of National Colleges, Academies and Academic Associations of General Practitioners / Family Physicians) Euroopa konverentsil, mis toimus tänavu Belgia pealinnas Brüsselis. Selle aasta konverents kandis pealkirja „Making choices in primary care“ ehk otsiti vastust küsimusele, kuidas langetada esmatasandil õigeid otsuseid.

Esmatasandi korraldusest Bosnias ja Hertsegoviinas

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kutsus mind novembri lõpus Bosnia ja Hertsegoviina pealinna Sarajevosse rääkima Eesti esmatasandi reformidest ja multidistsiplinaarsetest tervisekeskustest. Mulle meeldib väga teistesse riikidesse reisida ning õppida nende esmatasandi ja peremeditsiini süsteemi kohta. Bosniast ja Hertsegoviinast sõitsime läbi kunagi kooliajal klassiekskursioonil ning ainus mälestus sellest ajast on pommiaukudega majad ja turg, kust ostsin ühed ilusad valged kingad, mis teenisid mind pikalt. 

Esimene peremeditsiini kriisikonverents – ühtki tervishoiukriisi ei saa lahendada ainult kiirabi, EMO ja haiglatega

3. novembril toimus Tallinnas esimene peremeditsiini kriisikonverents. Konverentsil keskenduti just sellele infole, mida vajavad perearstikeskused, et tagada valmisolek võimalikuks kriisisituatsiooniks. Artikkel toob lugejateni valiku konverentsil räägitud teemadest.

Teadustöö ja koolitus

Kasvajaga seotud süvaveenitromboos

Seda, et pahaloomuline kasvaja põhjustab organismis trombivalmidust, oletati juba rohkem sada aastat tagasi, mil prantsuse arst Armand Trousseou – isiklikule kogemusele toetudes – sellisele seosele tähelepanu juhtis.

Pneumoonia lastel perearsti praktikas

Mitmelt poolt maailmast tuleb signaale, et laste haigestumus kopsupõletikku on oluliselt suurem kui tavalisel talveperioodil. Praegu pole veel teada, kuidas talveperiood Eestis välja nägema hakkab, aga ettevalmistusena kerge mäluvärskendus, millised on tüüpilised kopsupõletiku tekitajad ja kuidas võiks pneumooniaga haigeid korrektselt käsitleda.

2023. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi ravijuhend diabeediga patsientide südame-veresoonkonnahaiguste raviks

Euroopa Kardioloogide Seltsi 2023. aasta kongressil esitleti uut ravijuhendit, mis käsitleb diabeediga patsientidel südame-veresoonkonnahaiguste ennetust ning ravi.

Tänavusel Fabry tõve konverentsil keskenduti patsienditeekonnale

7. novembril toimus juba kolmandat korda multidistsiplinaarne Fabry tõve konverents, sel aastal oli fookus patsienditeekonnal. Kuivõrd tegemist on erinevaid organsüsteeme haarava haigusega, esinesid üritusel mitmete erialade spetsialistid.

Verelipiidid kardiovaskulaarhaiguse riskitegurina

Atersoklerootilised südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on jätkuvalt Euroopas, sealhulgas Eestis, oluliseks surma põhjuseks. Aterosklerootilise kardiovaskulaarhaiguse riski vähendamine on oluline nii individuaalsel, patsiendi kui ka populatsiooni tasandil. Primaarse preventsiooni korral on eesmärk kardiovaskulaarhaiguse vältimine; sekundaarse preventsiooni eesmärk on juba olemasoleva kardiovaskulaarhaigusega patsiendil haiguse progressiooni pidurdamine, haigusest tuleneva mõju kõrvaldamine või minimeerimine (1).

Rinnanäärme suurenemine meestel

Rinnanäärme suurenemist meestel ehk günekomastiat esineb elu vältel ligi 90 protsendil meestest ning see on üsna sage perearsti ja mammoloogi poole pöördumise põhjus. Siinne ülevaade tutvustab günekomastia olemust ning diagnoosimise ja ravi põhimõtteid.

Seborroiline dermatiit

Seborroiline dermatiit on krooniline ägenemiste ja remissioonidega kulgev põletikuline nahahaigus, mis lokaliseerub rasunäärmeterikastes piirkondades: pea- ja näonahal, rindkerel ning nahavoltides. Iseloomulikud lööbeelemendid on punetavad naastud, mille pinnal on rasused määrdunudhalli või kollaka alatooniga ketud (1).

Tsöliaakia ja gluteenivaba toitumise terminid

Mõisted „gluteen“ ja „gluteenivaba“ on ühiskonnas palju kõneainet tekitanud, kuid sageli ei teata nende sõnade täpset tähendust ning ei kasutata neid õiges kontekstis. Tsöliaakiaga inimestele on need mõisted olulised, kuna nende ainus ravim on gluteenivaba toitumine.

Eesti mees ei kurda – peast eesnäärmeni

Novembri ehk meeste tervise kuu raames toimus 28. novembril veebiseminar „Eesti mees ei kurda – peast eesnäärmeni“. Neli eksperti andsid ülevaate meeste terviseprobleemidest ja praegusest olukorrast Eestis oma eriala pilgu läbi. Käsitleti nii sagedasemaid uroloogilisi põletikke, erektsioonihäiret, kardiovaskulaarhaigusi ja nende ennetamist kui ka vaimse tervise probleeme.

Astma fenotüpiseerimine ja ravi kohandamine

Eestis põeb astmat ligi 5–8% täiskasvanutest ehk 70 000 – 112 000 inimest, kuid arvatakse, et paljudel astmat põdevatel inimestel on haigus diagnoosimata ja seetõttu õige ravi saamata.

Vaktsiinvälditavad haigused COVID-19 ja gripp viirushooajal

Novembri keskel toimunud veebiseminaril „COVID-19, gripp ja teised vaktsiinvälditavad haigused viirushooajal. Mida peaks teadma perearst ja pereõde?“ rääkisime mina ja Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsionist Kristiine Reede koroonaviiruse vastu vaktsineerimisest, COVID-i ja gripi haiguspildist ning nende haiguste ravist ambulatoorselt ja haiglas.

Erakorralist hospitaliseerimist nõudvad seisundid pulmonoloogias

Artiklis antakse ülevaade sagedasematest erakorralistest kopsuhaigustest täiskasvanutel, keskendudes esmasele ambulatoorsele käsitlusele. Artiklis tuuakse välja ka soovitused, millal perearst peaks haige edasi suunama, lähtudes nii ravijuhistest kui igapäevapraktikast.

Laste keskkõrvapõletik

Keskkõrvapõletik on trummiõõne limaskesta põletik. Vastavalt etioloogiale, kestusele, sümptomitele ja kliinilisele leiule jaguneb see erinevateks alatüüpideks. Tegemist on kõige sagedasema probleemiga lapseeas, millega arsti poole pöördutakse.

Tsöliaakia tänapäevane käsitlus

22. novembril toimunud veebiseminaril kõneles gastroenteroloog dr Leana Sits ülevaatlikult tsöliaakia kliinilisest avaldumisest, riskirühmadest, diagnoosikriteeriumitest ja ravist.

Eakate depressioon

Eakust on defineeritud erinevatel aegadel erinevalt – varasemad tööd sel teemal on kokkuleppeliselt käsitlenud eakuse piirina 60. ja isegi 50. eluaastat. Tänapäeval on eakate depressiooni ning varajase algusega depressiooni kokkuleppeline piir enamikus allikates 65 eluaastat (nagu ka näiteks Alzheimeri dementsuse korral).

Norskamisest ja suuhingamisest müofunktsionaalse terapeudi pilgu läbi

Norskamine ja suu kaudu hingamine on sagedased probleemid nii lastel kui ka täiskasvanutel. Need võivad häirida und ning viia mitmesuguste haigusteni. Müofunktsionaalse terapeudi vaatepunktist on oluline jõuda juurpõhjuseni ning sellega tegeleda, et parandada patsiendi üldist heaolu ning toetada näo-lõualuude optimaalset arengut.

Ülevaade kutsenakkushaigustest

Nakkus- ja parasiithaiguste diagnoosimise ning raviga tegelevad tavaliselt perearstid, infektsionistid, kopsuarstid, nahaarstid ja gastroenteroloogid. Kui ravival arstil tekib kahtlus, et tegemist on kutsehaigusega, siis suunab ta haige/haigusjuhtumi kutsehaiguse ekspertiisi.

Uudised ja teated

Uudised

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.

Konverents

Euroopa Kopsuarstide Seltsi kongressil oli tänavu fookus haiguste ennetusel ja varajasel avastamisel

9.–13. septembril toimus Itaalias Milanos Euroopa Kopsuarstide Seltsi (European Respiratory Society, ERS) iga-aastane kongress. Osaleda sai nii virtuaalselt kui ka kohapeal. Selle aasta kongressi võtmeteemad olid haiguste ennetamine ja varajane avastamine ning palliatiivne ravi. Siinkohal on sobilik tsiteerida pulmonoloogiaprofessorit Tobias Weltet: „Ennetus on parim ravi, eeskätt kui haigus on ravimatu.“

Esteetiline meditsiin – kreemidest lõikusteni

16. novembril toimus Tallinnas esteetilise meditsiini konverents, kus räägiti tõenduspõhiselt nii nahahooldusest, botuliini- ja täitesüstidest kui ka kirurgilistest protseduuridest. Infot jagasid esteetilise meditsiini eksperdid.

Haigusjuht

Haigusjuht: fungoidne mükoos

Alustasin perearstina Hiiumaal Käina nimistuga tööd 1. juulil 2022. aastal. Mind hämmastas eriliste ja tüsistunud haigustega patsientide suur hulk. Patsientidel oli ka nii haruldasi seisundeid, mida ma polnud ligi 30-aastase perearstina töötamise ajal näinud, näiteks siinne fungoidse mükoosi diagnoosiga 75-aastase meesterahva lugu.