Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

September 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Kriis toob välja süsteemi vead, aga ka meie tugevad küljed

Minu esimesed päevad terviseala asekantsleri ametis on tegevuse poolest möödunud nii, nagu oleksin COVIDi kriisi asekantsler.

Tarmo Bakler: Ida-Tallinna Keskhaigla juhtimine on proovikivi

Augustis Ida-Tallinna Keskhaiglat juhtima asunud Tarmo Bakler tõdeb, et selliseid võimalusi tuleb elus ette vaid paar korda. Tema eesmärk on tagada suurhaigla kvaliteetse igapäevatöö jätkumine ja pidev areng, tulevikku vaadates on eesmärk uue Tallinna Haigla loomine.

Eluohtlikud rütmihäired

Südamel on oma elektrisüsteem, mis reguleerib südamelööke vastavalt organismi üldisele seisundile. Südamelöökide kiiruse või mustri ebanormaalseid muutusi nimetatakse arütmiateks. Rütmihäired esinevad igas vanuses, valdavalt tervetel inimestel teadmata põhjustel, rohkem vaevab see probleem vanemaealisi ja mehi. Väikesel osal patsientidest võib rütmihäire olla aga põhihaiguse esmane kliiniline väljendus (1).

Miks diabeedipatsientidel esineb nii sageli kõrgvererõhktõbe?

WHO andmetel põhjustab hüpertensioon maailmas kõikidest haigustest enim suremust ja invaliidsust. Kõrgvererõhktõbe esineb sageli 1. tüüpi diabeeti põdevatel inimestel ja kuni 60%-l 2. tüüpi diabeediga patsientidel. Kõrge vererõhk suurendab diabeediga patsientide kardiovaskulaarset riski peaaegu neli korda.

Teist tüüpi diabeet ja metaboolse sündroomiga seotud haigused

Metaboolne sündroom on kardiovaskulaarsete haiguste ja diabeedi tekke riski­faktorite kompleks. Nii metaboolse sündroomi kui ka suhkurtõve levimus suureneb kogu maailmas, seejuures mõjutab teist tüüpi diabeet ka haige järeltulijate kardiovaskulaarset tervist.

Praktilisi soovitusi antikoagulantravi kasutamiseks kodade virvendusega patsientidel

Otsese toimega suukaudsed antikoagulandid (OSAK) on eelistatud valik ajuinfarkti ennetamisel kodade virvendusarütmiaga (KVA) patsientidel. Kuidas määrata antikoagulantravi patsientidele, kes on eakad ja kel esineb muid tervise­riske?

HIV-i kokkupuute-eelne profülaktika

Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV) põhjustab nakkust, mis ilma ravita võib 5–10 aastaga viia omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS) tekkeni. Kuna HIV-infektsiooni pole võimalik välja ravida, on kord nakatunud inimene HIV-positiivne elu lõpuni (1). HIV-i ülekanne toimub otsesel kokku­puutel nakatunud inimese vere, seemne- või tupevedelikuga anaalse ja vaginaalse seksuaalvahekorra ajal ning raseduse, sünnituse või imetamise käigus (2). Leviku tõenäosus sõltub kokkupuute viisist ja HIV-positiivse inimese viirus­koopiate arvust veres: mida suurem on viiruskoopiate arv, seda suurem on nakkuse ülekande tõenäosus.

Melanoomi markerid ja uued raviperspektiivid

Melanoomi levik Eestis sarnaneb suuresti muu maailmaga – juhtude sagedus ei vähene, vaid kasvab pidevalt, kuigi tegu on väga vana haigusega. Kuidas parandada uudsete melanoomi markerite abil ja uusi ravimeetodeid kaasates haigusest arusaamist ja patsientide elulemust?

Mida tasub teada kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tüsistustest?

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) mõjutab märkimisväärselt patsiendi elukvaliteeti ja viib ravimata jäädes kiire tervisekaotuse ning isegi invaliidsuse ja surmani. Kuidas leevendada haiguse sümptomeid, vähendada riske ja hoida ära tüsistusi?

Köha diferentsiaaldiagnostika

Köha diagnoosimisel on oluline süsteemne ja hoolikas lähenemine. Artikkel annab ülevaate ägeda, alaägeda ja kroonilise köhaga seotud diagnoosidest.

Kroonilise lümfotsüütleukeemia tänapäevased geneetilise testimise võimalused TÜK kliinilise geneetika keskuses

Krooniline lümfotsüütleukeemia (KLL) on kõige sagedasem täiskasvanuea leukeemia, mille tekkepõhjused on seni teadmata, kuid arvatakse, et see võib olla tingitud teatud somaatiliste geenivariantide kuhjumisest hematopoeetilistes tüvi­rakkudes. TÜK KGK-s analüüsitakse KLL-patsiente üle kogu Eesti ning selleks kasutatakse kõige uudsemaid geneetilisi teste.

Unehäirete ja valu seosed

Valu võib esineda koos unehäiretega ja neid võib olla keeruline ühel ajal ravida. Unehäirete ja valu tugevuse ning krooniliseks muutumise seoseid on intensiivselt uuritud, kuna uni näib koos erinevate sekkumistega olevat tõhus valuga elavate patsientide kannatuste leevendamiseks.

Hüpertensiooni ravijuhendid ajast aega

Kuni 20. sajandi teise pooleni põhines enamik kliinilisi otsuseid ekspertide arvamusel. 1960. aastate lõpuks oli kogunenud mitu kohortuuringut, mille baasilt sündis arusaam, et arteriaalne hüpertensioon (AH) on oluline kardiovaskulaarhaiguste riskifaktor.

Kuidas tuvastada allergiat?

Allergia on tänapäeval sage, allergia kahtlustamine veelgi sagedasem. Paraku on sage ka ülediagnoosimine. Ainult allergiale iseloomuliku sümptomi esinemine või ainult positiivne allergiatest pole allergia diagnoosimiseks piisav.

Kasulikke mõtteid Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressilt

Tänavusel Euroopa Kardioloogide Seltsi virtuaalsel kongressil 27.–30. augustil arutleti päevakajaliste kardioloogiliste teemade üle, esitleti olulisi suuremahulisi juhuslikustatud uuringuid ja EKS-i uusi juhiseid.

Kuidas saab meedik aidata vägivalla ohvrit?

Eesti paistab silma riigina, kus Euroopa keskmisest enam pöörduvad ohvrid füüsilise vägivalla intsidendi järel tervishoiuteenuse osutaja poole.

Nutikad lahendused vaimse tervise toetuseks

Kas tehnoloogilisel innovatsioonil võiks olla potentsiaali, et lahendada probleeme, millega vaimse tervise murega patsient ja tema ravimeeskond tänapäeval silmitsi seisavad? Mais ja juunis toimunud vaimse tervise innovatsiooniüritustel otsiti lahendusi valdkonna arendamiseks.

Uudised