Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Mai 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Kiiritusonkoloogia muutuv roll ja nüüdisaegse vähiravi arengusuunad

Enam kui sajand on kiiritusravi olnud vähiravi alus ning pooled vähihaigetest vajab oma raviteekonnal ka kiiritusravi. Vähihaigestumuse kasv, erinevate vähipaikmete varase avastamise strateegiad ning elulemuse paranemine toovad kaasa kiiritusravi laiema kasutamise ning näidustuste lisandumise vähiravis.

Heli Kaljusaar: koroonaajal on tulnud teha raskeid valikuid ka plaanilises ravis

Teise koroonalaine tippajal tuli haigla sisekliiniku ja kirurgiakliiniku pinnal mehitada koguni neli COVID-osakonda. Seetõttu pidi plaanilises ravis tegema raskeid valikuid patsientide vahel, kes kannatavad oodata ja kes mitte, rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse uus juhataja, kardioloog Heli Kaljusaar.

PSA – lihtne jälgida, raske interpreteerida

Eesnäärmevähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, mida Eesti meestel diagnoositakse. Tervise Arengu Instituudi vähiregistri alusel sai aastal 2018 eesnäärmevähi esmadiagnoosi 1145 patsienti (1). Võib aga öelda, et nüüdseks laialt levinud prostataspetsiifilise antigeeni (PSA) analüüsi interpreteerimine on sageli üsna keeruline ning PSA tõus on spetsiifiline eesnäärmele, mitte eesnäärme­vähile.

Haigusjuht: eesnäärmevähk

Eesnäärmevähk on maailmas sageduselt teine ning suremuselt kuues pahaloomuline kasvaja meeste seas (1). Eestis on eesnäärmevähk kõige sagedasem kasvaja meestel (2). Eesnäärmevähi diagnoosimiseks viiakse tavaliselt läbi eesnäärme läbivaatus, eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA – Prostate Specific Antigen) määramine veres ning eesnäärme biopsia. Täiendavate uuringutena kasutatakse vajadusel kasvaja leviku määramiseks magnetresonantstomograafiat (MRT), kompuutertomograafiat (KT) ning positronemissioontomograafiat (PET). Eesnäärmevähi ravi on väga individuaalne ning sõltub peamiselt kasvaja suurusest, staadiumist, patsiendi vanusest ja kaasuvatest haigustest. Kasvaja ravis kasutatakse jälgimistaktikat, kasvaja kirurgilist eemaldamist, kiiritusravi, hormoonravi ning keemiaravi (3).

Lapseea kasvajad kui harvikhaigused

Vastavalt Euroopa Liidus kasutatavale definitsioonile on haruldased ehk harvikhaigused sellised (kroonilised ja komplekssed) haigused, mis esinevad kuni viiel inimesel 10 000-st. Lapseeas on kõikide pahaloomuliste kasvajate keskmine esinemissagedus alla 20 juhu 100 000 inimese kohta aastas, mis tähendab, et juba iseenesest on need harvikhaigused. Umbes kolmveerandi kõigist lapseea kasvajatest moodustavad leukeemiad, kesknärvisüsteemi kasvajad ja lümfoomid (1, 2).

Kroonilise lümfotsüütleukeemia muutuv ravi

Krooniline lümfotsüütleukeemia (KLL) on kõige sagedasem täiskasvanuea leukeemialümfoproliferatiivne kasvaja, mida iseloomustab monoklonaalsete küpsete CD5+CD23+ B-lümfotsüütide ekspansioon perifeerses veres, luuüdis ja sekundaarsetes lümfoidsetes organites (1). KLL on kõige sagedasem täiskasvanuea leukeemia, haigestumus on Euroopas ja USA-s 9–10 esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Mediaanvanus haigestumisel on 70–75 eluaastat (2). Eestis on viimase 10 aasta jooksul igal aastal lisandunud keskmiselt 107 uut KLLi juhtu (3). Elame ajal, kus KLLi ravi on muutumas kiirusega, mida eelnevas ajaloos veel nähtud ei ole.

Toitmissoovitused kasvajalise haigusega patsiendile

Ajast ja arust seisukohad on visad taanduma ning üks selline tõekspidamine on ka arvamus, et toiduga toidame kasvajat. Artiklis on käsitletud vähipuhuseid muutuseid organismi ainevahetuses ja tutvustatud võimalusi, kuidas toitumust parandada. Tegemist on üldiste põhimõtetega, mis tuginevad Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi (ESPEN) vähihaige kliinilise toitmise ravijuhendile (1). Onkoloogilise haige toitumise täpsemaks planeerimiseks peab lähtuma konkreetsest kasvajast, kasutatavast ravist ja haige individuaalsetest eripäradest.

Haigusjuht: kopsuvähk

Kogu maailmas põhjustab kopsuvähk kõige rohkem vähisurmasid. Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2018. aastal 8783 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4462 ja naistel 4321. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärme­vähki, soolevähki ning kopsuvähki (kopsuvähki vastavalt 875 esmasjuhtu). (1) Seega on Eestis kopsuvähi esmasjuhtude arv neljandal kohal.

IV staadiumi melanoomi immuunravi algoritm

Onkopsühholoogia valdkonna teoreetiline ja praktiline käsitlus tänapäeva onkoloogias

Vähidiagnoosiga inimene ei ole haige inimene, vaid inimene, kellel on haigus. Inimesed, kellel on haigus, ei vaja mitte haletsust ega kaastunnet, vaid mõistmist ja arusaamist. Ülevaateartikli eesmärk on tutvustada onkopsühholoogia olulisust vähihaiguste ravis, selgitada selle erialaga seotud mõisteid ja definitsioone, anda ülevaade olulisematest teadusuuringutest nii Eestis kui ka välismaal ning soovitusi, millele nende praktikasse viimisel tähelepanu pöörata. Artiklis on toodud välja onkopsühholoogiaga seotud valdkonnad ja nendevahelised koostöösuhted ning võetud fookusesse meditsiinipersonali vaimne tervis koos teaduspõhiste toimetulekusoovitustega.

Haigusjuht: puuduliku ravisoostumusega astmahaige – tõsine koormus meditsiinisüsteemile

Astma on levinud haigus, mida põeb Eestis hinnanguliselt 5–8% täiskasvanud elanikkonnast. Arvatakse, et paljudel astmat põdevatel inimestel on astma diagnoos ja sellest tulenev korrektne ravi saamata (1), teisalt on tõsiseks probleemiks halb ravisoostumus, mis on peamine astma kontrolli alt väljumise põhjus. Üle 50% patsientidest ei kasuta astmaravimeid arsti ettekirjutuse järgi, mis viib astma kontrolli halvenemiseni (2, 3).

Lapseea raske astma

Astma on allergilise nohu järel kõige sagedasem lapseea krooniline haigus. Rikkamates riikides suurenes astmaga laste arv aastatel 1980−1990 suhteliselt kiiresti, 2000. aastate alguses see aeglustus ja saavutas platoo, kuid paljudes riikides kasvab astma levimus endiselt. Eestis on astma viiel kuni kümnel protsendil lastest. Enamikul astma diagnoosiga lastest (80%) on haiguse kulg kerge, rasket astmat on hinnanguliselt umbes 3−4%-l.

Peremeesorganismi immunoloogilised kaitsemehhanismid Mycobacterium tuberculosis’e vastu

Tuberkuloosibakter on väga kohanemisvõimeline intratsellulaarne patogeen ja põhjustab suurt haiguskoormust. Kaasasündinud ja adaptiivsel immuunsüsteemil on oluline roll haiguse kulus. Seetõttu on tuberkuloosi ravis suur potentsiaal immuunsüsteemi mõjutavatel uutel ravimeetoditel.

100 aastat insuliinravi kasutuselevõtust

100 aasta eest maikuus alustati Kanadas Torontos katseseeriat, mille tulemusel töötati välja diabeedi insuliinravi põhimõtted. Otsingud selles vallas olid alanud juba aastakümneid varem, nüüd tõi edu ühelt poolt andekate noorte teaduslik taip, teisalt (natuke vanemate) otsustajate ettenägelikkus. Järgnevalt antaksegi peaasjalikult Toronto ülikooli poolt kogutud ajaloomaterjalide põhjal ülevaade selle suure avastuse sünnist.

Olulist hüpoglükeemia käsitluses

Hüpoglükeemia on seisund, mille korral veresuhkrutase langeb alla 3,9 mmol/l (1). Veresuhkru liiga madalast kontsentratsioonist on enim ohustatud 1. tüüpi diabeediga patsiendid ning need 2. tüüpi diabeediga patsiendid, kelle ravi­skeemi kuulub insuliin või sulfonüüluureapreparaat. Tähtis on meeles pidada, et hüpoglükeemiat esineb teatud seisundite korral ka ilma kaasuva diabeedita. Lisaks võib pikaajalise paastumise puhul ka täiesti terve inimese veresuhkruväärtus langeda 2,8 mmol/l-ni, kuid sel juhul ei kaasne hüpoglükeemiale iseloomulikke sümptomeid ning veres suureneb ketokehade sisaldus.

Kodade virvendus- ja laperdusarütmia sarnasusest ja erinevusest

Kodade virvendus- ja laperdusarütmia on üldpopulatsioonis ning eriti eakate inimeste seas väga sagedased rütmihäired, mis põhjustavad olulist koormust meditsiinisüsteemile nii pöördumistega rütmi taastamiseks kui ka hospitaliseerimistega südamepuudulikkuse või tüsistusena tekkinud isheemilise insuldi tõttu. Seetõttu on oluline olla kursis nende rütmihäirete olemuse ning käsitluse põhitõdedega.

Servier käivitab Rahvusvahelise Hüpertensiooni Ühingu toetusel kolmanda avaliku kampaania „Sest nii ütlen mina“, et suurendada teadlikkust vererõhu kontrollimise olulisusest.

Hüpertensioon on peamine suremuse põhjustaja, mis toob kogu maa­ilmas kaasa umbes 10 miljonit surmajuhtumit aastas (1). Üksnes iga teine kõrge vererõhuga inimene on teadlik sellest, et tal on kõrge vererõhk, mistõttu on vererõhu regulaarne kontrollimine ülitähtis. Hüpertensioon on tunnistatud üheks peamiseks teguriks, mille korral on COVID-19 patsientidel raskemad sümptomid.

Kardiaalse isheemia diagnostika

Südame-veresoonkonnahaigused on kõige sagedasemad surma põhjustajad Eestis ning nendest tingitud suremus on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kaks korda suurem (1). COVID-19 pandeemia ajal on kasvanud nende südamelihase infarktiga patsientide hulk, kes jõuavad haiglasse liiga hilja (2). Seetõttu käivitas Euroopa Kardioloogide Selts sel kevadel kampaania “Südant ei saa pausile panna” (https://www.cantpauseaheart.org/), juhtimaks tähelepanu südame isheemiatõve, eriti ägeda südamelihase infarkti õigeaegse ravi olulisusele (3). Südame-veresoonkonnahaigustesse suremuse ja müokardiinfarkti juhtude vähendamiseks on vaja kindlaks teha suure haigestumisriskiga patsiendid (4).

Psoriaatilise artriidi käsitlus

Psoriaatiline artriit on väga mitmekülgne haigus, mille ravimisel tuleb käsitleda erinevaid haiguse aspekte. Viimased ravijuhendid soovitavad alustada haigust modifitseerivat ravi varem ja agressiivsemalt ning ravi eesmärgiks peaks olema haiguse remissioon või madal haiguse aktiivsus.

Uued võimalused neuroloogiliste haiguste bioloogiliseks raviks

Uusimad bioloogilised ravimid on viinud uuele tasemele sclerosis multiplex’i ja migreeni ravi. Esimest korda ajaloos on tekkinud teadlaste vahel tuline debatt, kas ollakse läbimurde lävel ka Alzheimeri haiguse ravimisel.

Mikrobioota olulisus ja kasutusvõimalused meditsiinis

Meiega koos elab triljoneid mikroorganisme, kes on asustanud nii meid ümbritseva elukeskkonna kui ka kogu meie keha. Nende seas on organisme, kes vaikselt oma ründeaega ootavad, ja ka neid, kes meiega varmalt koostööd teevad. Kõige suuremas jaos esineb aga hoopis selliseid organisme, kelle tegevus meid küll otseselt ei mõjuta, kuid kes ise meiega koos eksisteerimisest kasu lõikavad. Kõikide nende organismide uurimine on sellel sajandil täistuuridel käima läinud ja huvitavaid avastusi saabub iga päev.

Ülevaade olulisimatest elukvaliteeti häirivatest veresoontekirurgilistest probleemidest üla- ja alajäsemel

Arvestades asjaolu, et vaskulaarsed patoloogiad on tänapäeva vananevas ühiskonnas levinud probleem, on iga eriala arstil vaja neist vähemalt baasteadmisi, tagamaks patsiendi õigeaegne suunamine ravile. Artiklis on keskendutud olulisimatele kroonilistele ja ägedatele jäsemeprobleemidele, millega patsient veresoontekirurgi vaatevälja satub. Käsitlusest jäävad kõrvale varikoos ja süvaveenide patoloogiad.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire – mida võiksime teada täiskasvanud patsientide kohta?

9. aprillil toimus Eesti psühhiaatrite seltsi veebikoolitus, mis andis ülevaate aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) esinemisest täiskasvanud patsientidel. Kui veel mõnda aega tagasi oli arutlusel küsimus, kas ATH täiskasvanueas on üldse tõeline diagnoos, siis nüüd on spetsialistid pigem seisukohal, et täiskasvanuea ATH-ga inimestest on diagnoositud umbes 2%, seega on see oluliselt aladiagnoositud.

Uudised