Rinnavähist geneetiku vaatevinklist

Laura Roht

Laura Roht

meditsiinigeneetik, Tartu Ülikooli Kliinikum, geneetika ja personaalmeditsiini kliinik Põhja-Eesti Regionaalhaigla, onkoloogia- ja hematoloogiakliinik; doktorant, Tartu Ülikool, kliinilise meditsiini instituut
Onkogeneetika üks põhitõdesid on, et kõik pahaloomulised kasvajad on geneetilised ehk tingitud geenimuutustest, kuid vaid väike osa, hinnanguliselt 5–10% neist on pärilikud ehk võivad päranduda ka järglastele. Klassikaliselt võib pahaloomulisi kasvajaid jagada veel juhuslikeks ehk mittepärilikeks ja pärilikeks. Et geneetika on oluliselt keerukam, siis kasutatakse sellist jaotust eelkõige lihtsustamiseks, sest kuskile peavad veel mahtuma näiteks perekondlikud kasvajad, mille täpset põhjust siiani ei teata, kuid tõenäoliselt on roll nii geneetilisel eelsoodumusel kui ka keskkonnafaktoritel ning kasvaja tekib eelnimetatute koosmõjul, nii on see arvatavasti muuhulgas ka rinnavähi korral.

Artikli täismahus lugemiseks peate Med24.ee sisse logima:

Registreeru kasutajaks