Palju õnne kõikidele perearstidele ülemaailmse perearstide päeva puhul!

Ennast säästev suhtlemine

Veel mõne aja eest oli kõik tavaline. Väike ärevus küll õhkus Hiina suunast meieni, kuid kõik tundus siiski kauge ja hoomamatu. Praegu on aga hirm paljude jaoks igapäevane emotsioon. Kui vaadata laiemat pilti, on inimkond ja haigused alati käinud käsikäes. Ometigi on praegu midagi hoopis teistmoodi. Elame heaoluühiskonnas, kus meditsiin on efektiivsem kui kunagi varem. Oleme harjunud teadmisega, et kõik on ravitav. Seepärast on inimesed eriti tundlikud kõige suhtes, mis õõnestab nende senist turvatunnet. Kui inimene tajub ohtu oma tervisele, ei piisa enam infost, vaid oluline on ka viis, kuidas seda edastatakse. Suhtlemine on meditsiinis alati olnud kriitilise tähtsusega. Praegusel ajal seda enam.

Hooldekodu ja haigla juhatuse liikme vastutus karistusseadustiku § 123 järgi

2019. aasta lõpus jõudis riigikohtu kriminaalkolleegium õigusteadlaste ja -praktikute ringkonnas palju kõneainet pakkuva kohtulahendini. Nimelt võeti selles lahendis vaatluse alla karistusseadustiku (KarS) § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo – ohtu asetamine – koosseis. Kohtulahend on kõnekas eeskätt seetõttu, et riigikohus selgitas esimest korda eakate hooldekodu pidaja (st juhatuse liikme) karistusõiguslikku vastutust KarS § 123 järgi. Sealjuures on riigikohtu menetluses ja kohtulahendis väljendatud seisukohad karistusõiguse üldist dogmaatikat arvesse võttes kohaldatavad mistahes tervishoiuteenuse osutaja ja haigla juhatuse liikmele.

Ägedasse müokardiinfarkti haigestumise statistika 2018

Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on suurim (umbes 40% 2017. aastal) Eesti elanike tervisekaotuse põhjustaja (1). Artikkel annab ülevaate Tervise Arengu Instituudi avaldatud ägedasse müokardi­infarkti haigestumise statistikast 2018. aastal.

Arterite jäikus ja kardiovaskulaarne risk

Arterite jäikuse mõõtmine on alates 1990. aastate lõpust olnud põhimetoodika suurte arterite funktsiooni ja nende muutuste hindamiseks. Viimase kümnendi jooksul on olnud suur huvi varajase vaskulaarse haiguse avastamise vastu, et vältida edasisi kardiovaskulaarseid sündmusi.

Seksuaalvägivald laastab tervise

Kui sageli on patsient teile rääkinud seksuaalvägivalla kogemisest lapsepõlves, teismeliseeas, täiskavanueas? Millal olete ise kahtlustanud, et patsient võib olla seksuaalvägivalla üleelanu? Kas olete kunagi küsinud, kas keegi on patsiendile (seksuaalselt) haiget teinud?

Uudised


A-hemofiilia nüüdisaegne ravi

17. aprillil tähistatakse maailmas hemofiiliapäeva. Kuigi hemofiiliapatsiente pole meie hulgas palju, on tegu mõnevõrra ebatavalisemate patsientidega, kes võivad teatud hetkedel vajada kiiret reageerimist. Milline on hemofiiliapatsientide olukord ja ravivõimalused Eestis, rääkis intervjuus Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloog dr Mariken Ross.

Haigusjuht: operatsiooniaegne lõikepiiride kiiruuring neurovaskulaarset kimpu säilitaval endoskoopilisel prostatektoomial

Eesnäärmevähk on Eesti meestel üks enim esinev kasvaja ja sellesse haigestumine sageneb. Siinkohal kirjeldatakse eesnäärmevähi juhtu, kus tehti operatsiooniaegne lõikepiiride kiiruuring neurovaskulaarset kimpu säilitaval endoskoopilisel prostatektoomial.

Haigusjuht: Takotsubo kardiomüopaatia 2. tüüpi diabeetikul

Ägeda müokardiinfarkti ja Takotsubo sündroomi eristamine võib olla keeruline, eriti kui esineb ka koronaararterite kahjustust (4). Takotsubo sündroomiga patsientidest on umbes 21%-l diabeet ning nende haiguste koosesinemisel on enamasti tegemist apikaalse kontraktsioonihäirega, sagedamini esineb halvem vasaku vatsakese süstoolne funktsioon, kopsu­pais ning vajalik võib olla pikem haiglaravi (5).

Südamehaaratusega Fabry tõbi

Fabry tõbi on pärilik X-kromosoomiga seotud ladestushaigus, mis põhjustab ensüümi alfa-galaktosidaas A puudulikkuse. Mainitud ensüüm vastutab lipiidi globotriaosüülkeramiidi (GL-3) lõhustumise eest organismis. GL-3 kuhjumine erinevates organites viib nende funktsiooni häireteni ja Fabry tõve kliinilise väljenduseni. Artikli eesmärgiks on tutvustada Fabry tõvest tingitud südamega seotud muutuseid ja anda soovitusi, millistel patsientidel peaks kaaluma sõeltestimist Fabry tõve suhtes (1).

Perearstide ja pereõdedeni jõudis kliiniliste otsuste tugisüsteem

Perearsti töölaual muutus kättesaadavaks nüüdisaegne teaduspõhine kliinilist tööd toetav ravi­juhendite andmebaas.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi toitumine

Ligikaudu ühel kolmest kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) haiglas viibivast patsiendist ja ühel viiest KOK-iga ambulatoorsel ravil olevast patsiendist on vaegtoitumuse oht (1). Seetõttu peaks eriti raske kuluga kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide ravimeeskonda kuuluma lisaks pulmonoloogile, perearstile, hapnikraviõele, sotsiaaltöötajale, füsioterapeudile ning psühholoogile ka toitumisterapeut. Vaegtoitumine võib areneda mitme aasta jooksul järk-järgult või ägenemiste järgselt (2).

Kopsusiirdamine psühholoogi pilgu läbi

Kopsusiirdamine on saanud aktsepteeritud ravimeetodiks paljudele patsientidele, kellel on diagnoositud lõppstaadiumis kopsuhaigus. Kopsusiirdamise tulemusena paraneb patsientide elu nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Muidugi sõltub siirdamise tulemus siirdamise tinginud haiguse kulust, samuti väga paljudest erinevatest siirdamiseelsetest ja -järgsetest faktoritest. Nende faktorite seas on ka kogetud psühhosotsiaalsed probleemid. Järgnev artikkel annab lühiülevaate kopsusiirdamist vajavate patsientide kõige sagedasemate psühhosotsiaalsete probleemide kohta ning pakub välja viise, kuidas patsiente nendega toimetulekul toetada.

Lühidalt astma käsitlusest täiskasvanutel

Astma on heterogeenne haigus, mille esinemissagedus varieerub eri riikides vahemikus 1–18% (1). Eestis põeb astmat 5–8% täiskasvanud elanikkonnast (2). Tegemist on seega sageli esineva haigusega, millega puutuvad vähemal või rohkemal määral kokku kõigi meditsiinierialade esindajad. Käesolevas artiklis tuleb juttu nii astma olemusest, diagnostikast, üldistest ravipõhimõtetest kui ka olulisematest muudatustest viimase aja ravisoovitustes.

E-sigarettide tarbimisega seotud kopsukahjustus

2003. aastal leiutas Hiina farmatseut elektroonilise sigareti, kuna tema isa suri kopsuvähki ning ta ise oli samuti suitsetaja. Seade sai loodud lootuses, et see on ohutum alternatiiv tavalisele suitsetamisele (1). E-sigaretid on suuremas mahus kasutusel olnud viimase aastakümne jooksul ning vaikselt hakatakse mõistma tegelikke tagajärgi ning seoseid kopsukahjustusega.

Merit Kudeviita: rasketes olukordades on kolleegide tugi tähtis

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Merit Kudeviita peab oluliseks, et rasketes olukordades oleks olemas kolleegide tugi ning võimalus oma tegevus ning sellega seotud kõhklused ja ebakindlus läbi arutada. Veel nentis ta intervjuus Lege Artisele, et läbipõlemine on meditsiinitöötajate seas sage ning psühholoogilise toe ja nõustamise vajadus seega ilmne.

COVID-19 – kaos immuunsüsteemis

Koroonaviirusesse nakatunute arv maailmas on ületanud miljoni piiri, kuid tõhusaid ravimeetodeid ja ennetusviise, rääkimata vaktsiinist, veel ei ole. Kõige optimistlikuma hinnangu järgi valmib esimene vaktsiin alles aasta või pooleteise pärast. Seniks, kuni toimiv vaktsiin ja viirusevastane ravi puudub, tuleb eelkõige kaitsta riskirühmi viiruse eest.