Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Aprill 2022

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Daisy Volmer: proviisori erialast ja selle õppimisvõimalustest teavad noored vähe

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi uueks juhatajaks valitud kaasprofessor Daisy Volmer ütleb, et proviisori eriala ja selle õppimisvõimaluste kohta on noortel vähe teadmisi ning farmaatsiat osatakse seostada rohkem meditsiini ja vähem loodusteadustega.

Kristjan Kongi: haiglaapteekri töö on väga mitmekesine ja huvitav

Tänu COVID-19-kriisile mõistsime ka ise paremini, kui oluline lüli on haiglas apteek, ütleb kaheksa aastat Põhja-Eesti Regionaalhaigla apteeki juhatanud Kristjan Kongi.

Ukraina sõjapõgenikud saavad meditsiinilist abi perearstikeskustest ja haiglatest

Riiki saabunud Ukraina sõjapõgenikele teevad vastuvõtupunktides esmase tervisekontrolli kiirabi meedikud ning kontrolli eesmärk on leida sõjapõgenike hulgast üles need inimesed, kes vajavad kohest meditsiinilist abi või koguni hospitaliseerimist. Kuidas aga liigub sõjapõgenik raviteekonnal edasi?

Krooniliste haigustega patsient apteegis

Krooniliste haigustega patsientide ravi on sageli keeruline, eriti kui haiguseid ja ravimeid on palju. Apteekrite ja arstide koostöö selles vallas on oluline, kuna parandab patsientide ravisoostumust ja tervist üldiselt. Apteeker ja perearst lähenevad patsientidele ühtemoodi. Uksest ei astu sisse kops või süda, vaid inimene, kes on üks tervik oma haiguste ja ravimitega, mis peavad omavahel kokku sobima. Tulevikuvaatena ootaksime arstidena siin proviisorite abi, kui tegemist on keeruliste ja koormatud raviskeemidega.

Lõputöö: elanikkonnalt tagasivõetavate kõlbmatute ravimite jäätmekäitluse korraldus vajaks muutmist

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vilistlase Signe Plinkeri 2021. aastal kaitstud lõputöö valmimiseks küsitleti Eesti üldapteekides töötavaid proviisoreid ja farmatseute – uuriti apteekrite rahulolu kehtiva olukorraga ja planeeritavate seadusemuudatustega ning seda, kui palju ja sageli ravimeid tagastatakse ja millised on apteekrite ettepanekud olukorra parendamiseks. Tulemused näitavad, et muudatused on vajalikud.

Pika COVID-iga patsient apteegis

Pärast COVID-19 põdemist võib püsima jääda rida erinevaid probleeme ja seda nimetatakse pikaks COVID-iks. Teadmised selle kohta täienevad pidevalt, ilmselt veel mitme aasta vältel. Pika COVID-i diagnoosimise kriteeriumid ei ole kindlalt paigas.

Maksa tervis ja toidulisandid

Juba algkoolis saab lapsele selgeks, et maks on inimesel ainult üks ja see on elamiseks hädavajalik – maks aitab seedida ning tegeleb vajalike ainete tootmise ja mittevajalike kahjutuks tegemisega. Ja sellega ongi kõige olulisem öeldud.

Uriinipidamatus täiskasvanutel

Uriinipidamatus (inkontinents) ehk tahtmatu uriinileke on sageli esinev krooniline seisund, mis mõjutab inimese elukvaliteeti olulisel määral. Uriinipidamatus on korraga sotsiaalne ja hügieeniline probleem.

Antibiootikumide toimemehhanismid ja koostoimed

Antibiootikumid on elusorganismide poolt toodetud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad või pärsivad tugevalt teiste mikroorganismide kasvu.

Eakatele mõeldud vitamiinid ja eakate vitamiinitarbimisharjumused

Nagu mujalgi arenenud riikides, suureneb ka Eestis eakate inimeste osakaal. Eakate aktiivsuse säilitamine ja elukvaliteedi languse ennetamine on tänapäeval väga aktuaalne probleem. Samas kinnitavad erinevad uuringud, et suurem osa eakatest ei saa toidust vajalike vitamiinide annust kätte.

Oleme unustanud, et rohkem kui pool südame-veresoonkonnahaigustest on ennetatavad

Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on Eestis endiselt surmapõhjustest esikohal. Nende tõttu sureb igal aastal kaks korda rohkem inimesi kui pahaloomuliste kasvajate tõttu (1). SVH-d on efektiivselt ennetatavad tervisliku elustiili ja vajadusel ennetava raviga, ligikaudu 75% ennetusest on meie enda kätes (2). Seda tuleks patsientidele kogu aeg meelde tuletada.

2. tüüpi diabeedi hiiliv algus ja selle ennetamine

Kui inimene tunneb end hästi, ei pööra ta sageli tähelepanu oma eluviisile ega kahtlusta ka ühtegi haigust. Ometi on mõned tervisenäitajad, millele tuleks enne kaebuste tekkimist tähelepanu pöörata.

Kõhuvalu – sümptom, mis vajab tähelepanu

Kõhuvalu on suhteliselt sage meditsiiniline probleem, millega on puutunud kokku igaüks. Kõhuvalu on peamine kaebus 5–10%-l erakorralise meditsiini osakonda jõudvatest patsientidest.

Atoopilise dermatiidi kliinilise pildi muutumine sünnist täiskasvanueani ja sagedasemad provotseerivad tegurid vanusegrupiti

Atoopiline dermatiit (AD) on sage krooniline dermatoos. Eelkõige on mõjutatud lapsed, kuid probleem on laialdaselt levinud ka täiskasvanute seas. Tegemist on kompleksse, eelkõige geneetilise haigusega, mis on tingitud epidermise ehk marrasknaha suurenenud läbilaskvusest ja häirunud barjäärifunktsioonist. Artikli eesmärk on anda lühiülevaade haiguse olemusest ja erinevatest väljendusvormidest. Käsitlen lühidalt AD-d provotseerivaid faktoreid ja ravi.

Mida pidada silmas, kui haigus on silmas?

Silm on üks neist elunditest, mille täpsemaks uurimiseks on vaja mitmeid instrumente. Olles kaitstud silmalaugude ja silmakoopa luude poolt, näeme me silmast vaid osa struktuure, needki on väikesed.

Puhastada või mitte puhastada – see on küsimus!

Kõrvavaik on üks sagedasim probleem, millega pöördutakse perearsti või kõrva-nina-kurguarsti poole, mõni inimene võib oma murega sattuda ka erakorralise meditsiini osakonda. Vaigust põhjustatud sümptomaatika (enamasti ainult kuulmislangus, aga ka valu, tinnitus, sügelus, köha) on see, mis tekitab patsiendis tungi kiiremas korras otsida abi.

Kroonilise nohuga patsiendi käsitlus

Allergiline ja mitteallergiline riniit on arenenud riikides üks levinuim haigus, mis võib oluliselt halvendada elukvaliteeti. Erinevate andmete põhjal põeb seda haigust 10–40% populatsioonist. Artikli eesmärk on anda lühike ülevaade sagedasematest kroonilise riniidi ja rinosinusiidi põhjustest ja vormidest, nende uurimismeetoditest ja ravivõimalustest.

Uudised