Kõik septembri Pereõe artiklid leiate siit!

Pereõde september 2026

• 

  Algamas on sügishooaeg ja valmistume uueks intensiivsemaks perioodiks

  Pereõde on jätkuvalt muutuste keskel – rohkem ootusi pädevustele, rohkem vastutust ja rohkem võimalusi eneseteostuseks.

• 

  Marie Metshein: pereõdede iseseisvust ja vastutuse võtmist tuleks rohkem toetada

  Väiksemas piirkonnas töötav pereõde puutub kokku väga erinevate tervisemuredega ning tema iseseisvusel võib olla oluline osa arstiabi kättesaadavuse parandamisel. Kuressaare Perearstikeskuse vastutav pereõde Marie Metshein räägib pereõe töö eri tahkudest, lisapädevuste omandamisest ning õigustest, mida kogenud õed võiksid tulevikus juurde saada.

• 

  Eriõde III – roll, vastutus ja pädevuse hindamine

  Õe või eriõe pädevuse taotlemisel ei piisa pikast töökogemusest, vaid kõik nõutud kriteeriumid peavad olema eraldi täidetud ja dokumentidega tõendatud. Artiklis selgitatakse pädevustasemete erinevusi, hindamise põhimõtteid ja taotluste koostamisel sagedamini tekkivaid vigu.

• 

  Pika haiguslehe ajal töötamine: mida pereõde saab patsiendile soovitada?

  Alates 1. aprillist saab pikaajalisel haiguslehel viibija naasta kohandatud tingimustel tööle haiguslehe 31. päevast. Patsiendi jaoks võib tasapisi tööle naasmine olla oluline samm taastumisel. Saku Tervisekeskuse perearsti dr Mari Annuse sõnul on pereõdedel selle võimaluse tutvustamisel ning selgitamisel oluline roll.

• 

  Terviseamet saab hoovad ebaravi lõpetamiseks

  Valitsuses septembri alguses kinnitatud eelnõu annab Terviseametile õiguse piirata tervishoiutöötajal inimeste ravimist, kui ta kasutab ebaravi või teeb korduvaid ravivigu, seades patsiendi tervise ohtu.

• 

  TAI uuring: 60% õpilastest sööb koolilõunat peaaegu iga päev

  Sellest õppeaastast hakkasid koolides ja lasteaedades täielikult kehtima uuendatud toitlustamisnõuded. Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust selgub, et 60% vastanutest sööb koolitoitu peaaegu iga päev, 85% vähemalt korra nädalas.

• 

  Mõttepaus: kui professionaalsus pannakse proovile. Kes hoiab neid, kes peavad teisi hoidma?

  Kiirabi saab väljakutse liiklusõnnetusele: sõiduauto on põdraga kokku põrganud. Sündmuskohale jõudes vaadatakse patsient üle ning kuna kokkupõrge oli väga tugev, otsustab õde-brigaadijuht kannatanu haiglasse jälgimisele viia. Põtra kahjuks keegi enam aidata ei saa.

• 

  Toimiv meeskonnatöö ei sünni juhuslikult

  Aastatega olen üha enam aru saanud, et perearstikeskuse suurim tugevus ei ole kõige targem arst, kõige kogenum õde ega kõige moodsam aparatuur. Need kõik on olulised, aga neist üksi ei piisa. Kõige suurem tugevus on meeskond – inimesed, kes tahavad teha ühte asja hästi, kes usaldavad üksteist ja kellel on ühine arusaam sellest, miks nad seda tööd üldse teevad.

• 

  D-vitamiini kasutamise uuemad soovitused

  D-vitamiin on viimastel aastakümnetel pälvinud suuremat tähelepanu, sest mitmetes vaatlusuuringutes on leitud seoseid D-vitamiini madala taseme ja paljude erinevate haiguste vahel. See on toonud kaasa sagedase D-vitamiini taseme määramise vereanalüüsides ning laialdase D-vitamiini preparaatide kasutamise üldrahvastikus, mis ei pruugi alati olla kliiniliselt põhjendatud.

• 

  Perekondlik hüperkolesteroleemia – aladiagnoositud risk kogu eluks

  Perekondlik hüperkolesteroleemia (ingl familial hypercholesterolaemia, FH) on grupp geneetilisi defekte, mille korral väikese tihedusega lipoproteiini (LDL) kolesterooli tase on juba sünnist saati märkimisväärselt tõusnud, põhjustades agressiivset ja varases eas algavat ateroskleroosi. Vaatamata selle sagedusele on tegemist suuresti aladiagnoositud haigusega.

• 

  Allergiad ja nende mõju elukvaliteedile

  Allergilised haigused kuuluvad kõige sagedasemate krooniliste mittenakkushaiguste hulka kogu maailmas. Euroopa Allergoloogia ja Kliinilise Immunoloogia Akadeemia (EAACI) andmetel põeb erinevaid allergia vorme üle 30% Euroopa elanikkonnast ning allergiliste haiguste levimus suureneb pidevalt, eriti laste ja noorte täiskasvanute seas.

• 

  Gestatsioonidiabeet

  Gestatsioonidiabeet on kõige sagedasem rasedusaegne meditsiiniline tüsistus, mis võib mõjutada nii ema kui ka lapse tervist lühi- ja pikaajaliselt. Artiklis antakse ülevaade gestatsioonidiabeedi riskiteguritest, diagnoosimisest ja jälgimisest ning patsiendile antavatest toitumis- ja liikumissoovitustest.

• 

  Diabeetilise jalahaiguse ennetamise ja ravi juhend: pereõe roll igapäevapraktikas

  Diabeetiline jalahaigus on diabeedi raske tüsistus, mille ennetamisel ja varajasel avastamisel on keskne roll õdedel. Artiklis tutvustatakse Eesti uue ravijuhendi olulisemaid soovitusi labajalgade läbivaatuseks, riskihindamiseks ning jalahaavandite, infektsioonide ja Charcot’ artropaatia käsitlemiseks.

• 

  Nähtamatu koorem koolikotis: kuidas märgata ja toetada ärevat last

  Koolikeskkond esitab õpilastele iga päev uusi akadeemilisi ja sotsiaalseid väljakutseid. Mõningane pinge on loomulik osa arengust ning aitab kohaneda muutuvate olukordade ja nõudmistega. Murettekitavaks võib olukord kujuneda siis, kui stress püsib pikemat aega, koormus käib üle jõu või ärevus hakkab oluliselt mõjutama õppimist, suhteid, und ja igapäevast toimetulekut.

• 

  Pereõde ei pea ootama, kuni laps ise vägivallast räägib

  Perevägivald ei pruugi olla nähtav sinikate või vigastustena. Laps ei pruugi vastuvõtul öelda, et kodus on midagi halvasti. Märk võib olla hoopis korduvalt valutav kõht või pea, uneprobleemid, ärevus, endassetõmbumine, agressiivsus või muutused lapse tavapärases käitumises.

• 

  Laste traumad kodus – kuidas neid ennetada ja millal vajab laps arstiabi?

  Traumad on lapseeas üks sagedasemaid arstiabi poole pöördumise põhjuseid. Laste traumade iseloom sõltub nii vanusest, arengutasemest kui ka keskkonnast. Näiteks väikelastel domineerivad kukkumised, põletused ja koduses keskkonnas saadud vigastused, kuid vanuse kasvades lisanduvad spordiga, liiklusega ja muu aktiivse tegevusega seotud traumad ja vigastused. Oluline on pidada meeles, et laps ei ole väike täiskasvanu, sest nii tema keha proportsioonid, luustiku areng, koordinatsioon kui ka ohutaju erinevad täiskasvanust.

• 

  Infektsioonikontrollist esmatasandil

  Infektsioonikontroll on ka esmatasandil patsiendi- ja töötajaohutuse lahutamatu osa, mille igapäevases rakendamises on pereõel keskne roll. Artiklis antakse praktiline ülevaade kätehügieenist, isikukaitsevahendite kasutamisest, pindade ja instrumentide käitlemisest ning nakkusohutust toetava töökultuuri kujundamisest.

• 

  Haavaravikonverents „Äratundmisest lahenduseni“

  Kevadine haavaravikonverents „Äratundmisest lahenduseni“, mis toimus 22. mail Tartus Vanemuise kontserdimajas, pakkus uuemaid mõtteid ja võtteid tänapäevases haavaravis ning tutvustas uusi ja täiendatud ravijuhiseid.