Kõik novembri Pereõe artiklid leiate siit!

Pereõde november 2026

• 

  Pereõed – kust nad tulevad?

  Pereõetöö laiahaardelisus võib alustavale pereõele osutuda kohati väga keeruliseks ja peadpööritavaks olukorraks. Kas me endiselt eeldame, et küll teadmised ja oskused tulevad praktilise töö käigus, ning loodame, et pereõde pigem ujub kui upub?

• 

  Kätlin Lillemaa: meie tervishoius on väga suur probleem töö korraldamatus

  Eesti Õdede Liidu (EÕL) president Kätlin Lillemaal on õena töötamise kogemus nii perearstikeskusest kui haiglast. Ta leiab, et pereõe roll võiks olla senisest palju laiem, kuid vastutusega koos peab kasvama ka töötasu. Lillemaa ei soovita ühelgi õel teha siiski rohkem kui tema õiguste ja võimaluste piires ette nähtud. Kõigepealt tuleb korrastada õigusruum ja tagada sujuv töökorraldus, leiab ta.

• 

  Viis olulist tähelepanekut töövõimetuslehtede vormistamisel

  Töövõimetuslehtede väljastamine on perearsti­keskuste igapäevatöö osa. 2025. aastal väljastati kokku üle 660 000 töövõimetuslehe. Enamasti kulgeb lehe avamine, pikendamine ja lõpetamine tavapäraselt, kuid aeg-ajalt tekib ka küsimusi ja täpsustusi. Mida teha näiteks siis, kui inimene haigestub välismaal, teatab tööõnnetusest või kui töövõimetuslehele märgitud andmeid on vaja hiljem muuta?

• 

  Pereõe iseseisev vastuvõtt – võimalused ja piirid

  Pereõdede roll Eesti tervishoius on viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt muutunud. Tulen ka ise ajastust, kus pereõde oli eelkõige perearsti assistent – inimene, kes peaasjalikult aitas dokumenteerida vastuvõttu. Nüüdseks on pereõde aga iseseisev spetsialist, kellel on oma vastuvõtt, oma vastutus ja professionaalsed otsused.

• 

  Õendusüliõpilaste juhendamine ja õppepraktika kvaliteet

  Tervishoiusüsteemi kestlikkus sõltub suurel määral sellest, kui hästi suudame valmistada ette tulevasi tervishoiuspetsialiste. Õe põhiõpe kestab 3,5 aastat, mille jooksul omandavad üliõpilased 210 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP), sealhulgas 90 ainepunkti ulatuses kliinilist praktikat. Praktika moodustab seega olulise osa õe kutsepädevuste kujunemisest ning võimaldab siduda teoreetilised teadmised praktilise tegevusega.

• 

  Väsimus – kas põhjus on mõne vitamiini puudus?

  Väsimus on üks sagedasemaid kaebusi esmatasandi tervishoius ja selle etioloogia on enamasti multifaktoriaalne. Väsimust peetakse ka igapäevaelu paratamatuks osaks – eriti Eesti kliimas, kus vähene päevavalgus ja hooajalised muutused mõjutavad enesetunnet.

• 

  HIV perearstipraksises – ülevaade haigusest, diagnostikast ja isikukaitsevahenditest

  HIV on krooniline viirusinfektsioon, mida saab tänapäeval antiretroviirusraviga (ARV-ravi) hästi kontrolli all hoida. Varane diagnoos ja õigel ajal alustatud ravi aitavad inimesel elada pikka ja täisväärtuslikku elu. Samuti vähendab ravi viiruse edasikandumise riski. Nii perearstil kui ka pereõel on oluline roll HIV-i varajases avastamises ja patsiendi toetamises. Patsiendiga suheldes saab pereõde märgata HIV-i testimise vajadusele viitavaid riskitegureid või haigus­seisundeid, selgitada testimise vajadust ning toetada patsienti kogu raviteekonna jooksul (1, 2).

• 

  Rasvumine ja metaboolne sündroom – õe roll elustiilinõustamises

  Ülekaal ja rasvumine suurendavad mitmete krooniliste haiguste ning metaboolse sündroomi tekkeriski. Artiklis antakse ülevaade rasvumise ja metaboolse sündroomi diagnoosimisest ning selgitatakse pereõe rolli riskitegurite märkamisel, patsiendi terviklikul hindamisel ja kestvate elustiilimuutuste toetamisel.

• 

  Koolilapse ülekaal – tundlik ja toetav nõustamine

  Laste ülekaal ja rasvumine on üha süvenev rahvaterviseprobleem, mis suurendab juba noores eas krooniliste haiguste riski. Artiklis selgitatakse, kuidas pereõde saab liigset kehakaalu varakult märgata ning last ja tema peret mittestigmati­seerivalt nõustada, toetamaks tervislikumaid toitumis-, liikumis-, une- ja ekraaniajaharjumusi.

• 

  Terviseärev patsient pereõe vastuvõtul

  Paljud patsiendid ei tule pereõe vastuvõtule ainult sümptomi pärast, vaid ka hirmust, et selle taga võib olla midagi tõsist. Õrn valu rinnus on tõenäoliselt infarkt, kõhuvalu on kasvaja, seedehäired lõpevad ilmselt traagiliselt. Selliselt toimib terviseärevus. Artiklis vaadatakse, missugused on terviseärevuse toimemehhanismid, miks tuleks sellega tegeleda just esmatasandil ning milliste vestlus- ja eneseabivõtetega saab pereõde ärevust leevendada.

• 

  Unehügieeni õpetamine ning selle tähtsus lastel ja täiskasvanutel

  Uni on üks põhivajadustest ning toetab nii meie füüsilist tervist, emotsioonide regulatsiooni, õppimisvõimet, mälu kui ka üldist päevast funktsioneerimist. Piisav ja kvaliteetne uni soodustab laste kasvu, parandab keskendumisvõimet, käitumist ja õppeedukust. Hea uni tagab ka parema tuju, tugevdab immuunsüsteemi tööd ning üldist tervist. Soovituslik unetundide vajadus muutub vanuseti, alates 16 tunnist ööpäevas vastsündinutel kuni vähemalt seitsme tunnini täiskasvanutel.

• 

  Üksildusest ühendusteni. Õenduse võimalused eaka toetamisel

  Üksildus mõjutab inimese vaimset heaolu, tervist ja igapäevast toimetulekut. Õel on oluline roll üksilduse märkamisel, inimese vajaduste hindamisel ja talle sobivate tugivõimaluste leidmisel. Püsivam lahendus sünnib tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja kogukonna koostöös.

• 

  Talv paneb nahabarjääri proovile: praktiline juhend pereõele

  Kas lapsele on talvel vaja huulepalsamit? Miks sügeleb kuiv nahk rohkem ja kuidas tekivad lõhenenud käed? Talvised nahaprobleemid saavad sageli alguse kahjustunud nahabarjäärist. Artiklis antakse ülevaade külma aastaaja sagedasematest nahakaebustest ning praktilised soovitused nende ennetamiseks ja käsitlemiseks pereõe igapäevatöös.

• 

  Rinnaga toitmise toetamine: sagedasemad probleemid ja praktilised lahendused

  Rinnaga toitmine on liigiomane, loomulik, mugav, tasuta lapse toitmise viis, mis aeg-ajalt võib kujuneda väljakutseks nii emale kui perele. Artiklis antakse praktiline ülevaade sagedasematest imetamisprobleemidest, nende esmasest käsitlusest ja olukordadest, mil ema või laps vajab täiendavat abi.

• 

  Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil – õe roll patsiendikäsitluses ajakohastatud ravijuhendi taustal

  Kõrgvererõhktõbi ehk arteriaalne hüpertensioon on üks sagedasemaid kroonilisi haigusi ning oluline südame- ja veresoonkonnahaiguste (SVH) riskitegur. Kõrgenenud vererõhk võib pika aja jooksul kahjustada südant, veresooni, neere ja aju, kuid samal ajal võib patsient end aastaid täiesti tervena tunda. Seetõttu on haiguse varajane avastamine ja ravi, patsiendi teadlikkuse suurendamine ja järjepidev jälgimine esmatasandil väga olulised.

• 

  Kodade virvendusarütmia ravijuhendist pereõdedele

  Ajakohastatud kodade virvendusarütmia (KVA) ravi- ja käsitlusjuhendi eesmärk on aidata tervishoiutöötajatel (sh ka pereõdedel) ennetada kodade virvendusarütmia teket ehk sõeluda välja riski­rühma kuuluvad patsiendid. Kui inimesel on kodade virvendusarütmia varasemalt diagnoositud, siis aitab ravijuhendi järgimine vältida või vähendada tüsistuste teket, parandada patsientide teadlikkust kodade virvendusarütmiast ning ka võimalikust elukvaliteedi halvenemisest.

• 

  Pereõe teadusuudised

  Novembri Pereõe teadusuudised.