Kõik märtsi Pereõe artiklid leiate siit!
Ilmunud on märtsikuu Pereõde. Kõik selles numbris avaldatud artiklid leiate allpool.
Ilmunud on mai Pereõde. Kõik selles numbris avaldatud artiklid leiate allpool.
Siit leiate kõik Pereõe 2026. aasta mainumbri artiklid. Artiklite lugemiseks on vajalik Med24 digitellimus.
Igal kevadel päikesesära, lehtede ja õite puhkemise ajal on paljudel mõtted juba suves ja puhkuse ootel. Energiavarud on sageli viimase piiri peal ja mõte kipub liikuma suundades, mis meelitavad töölainelt eemale. Aga ega energiavarude vajakajäämine tähenda alati, et ülesannete ning tegemist vajavate ideede ja tööde voor seetõttu peatub või otsa saab.
Pereõena töötamine ei ole lihtsam tee – vastupidi, see nõuab julgust võtta vastutus ja tegutseda iseseisvalt. Intensiivravi taustaga pereõde Irina Bragin osutab süsteemi kitsaskohtadele ning räägib ausalt, miks on see töö tema jaoks erakordselt tähendusrikas.
Vaimse tervise toetamine algab igapäevastest harjumustest – uni, toitumine ja liikumine.
Meditsiinisüsteemi alustala on perearstiabi ning selle toimivuse üks eeldusi on korralik andmestik ning töökindlad ja turvalised IT-töövahendid. Sellepärast tuleb luua tänapäevane ja ühtne perearstide infosüsteem (PAI).
Patsiendiohutuse keskne alustala on ohutuskultuur, mis kujuneb igapäevases töökorralduses, suhtlemises ja otsustes. Perearstikeskuse töö eripärad muudavad pereõe vastutuse patsiendiohutuse tagamisel ülimalt oluliseks. Artiklis käsitletakse võimalusi võimalike ravivigade riski vähendamiseks ning turvaliste raviteekondade toetamiseks.
Patsientidel on õigus turvalisele, kvaliteetsele ja eetilisele abile, mis tunnustab neid oma elu eksperdina ning kaasab neid aktiivselt nende tervist puudutavatesse otsustesse. Kvaliteetne ja turvaline abi on juba olemuslikult eetiline, vastates õenduse põhiväärtustele, sh patsiendi vajadustele ja eelistustele. Samas puutuvad pereõed igapäevatöös kokku eetiliste probleemidega, mis tekivad siis, kui kõiki olulisi eetilisi põhimõtteid ei õnnestu järgida (1).
Teen ettevalmistusi esmase patsiendi vastuvõtuks ja avan tema viimatise epikriisi. Sealt loen lauset „Alkohoolik, joob, nagu homset ei oleks“. Tegemist on napi ja emotsionaalse väljendiga, mis ei anna sisulist kliinilist teavet, kuid kujundab hoiakut juba enne patsiendiga kohtumist.
Kõhuvalu on lapseeas üks sagedasemaid kaebusi, millega pöördutakse esmatasandi tervishoiutöötaja poole. Uuringute põhjal on hinnanguliselt kuni 90% korduvatest kõhuvaludest lapseeas funktsionaalse iseloomuga ning orgaanilist haigust ei leita (1–3). Sellest hoolimata võib kõhuvalu olla ägeda või kroonilise orgaanilise haiguse esmane avaldumine, mistõttu on põhjalik esmane hindamine on äärmiselt oluline.
26. märtsil toimus perifeersete tursete veebiseminar, kus teemat käsitlesid veresoontekirurg dr Veronika Palmiste, kes rääkis venoossetest haigustest tingitud tursetest, ning lümfi- ja füsioterapeut Marit-Jenna Seppar, kes kõneles lümfiteraapiast ja kompressioonravist esmatasandil.
Kuseteede infektsioonid ja muud urotraktikaebused kuuluvad pereõe igapäevatöös sagedaste pöördumispõhjuste hulka nii täiskasvanute kui ka laste seas. Pereõde on tihti see tervishoiutöötaja, kes puutub patsiendiga kokku esimesena, hindab sümptomite raskust, korraldab uriiniproovi võtmise ning märkab võimalikke ohumärke. Seetõttu on pereõe teadlikkus urotrakti haiguste käsitlusest esmatasandil oluline.
Teismeiga on periood, mil toimuvad kiired kehalised, emotsionaalsed ja sotsiaalsed muutused ning noored võivad vajada tuge seksuaaltervise ja suhetega seotud küsimuste mõtestamisel. Artiklis käsitletakse, kuidas pereõde saab esmatasandi tervishoius luua noorukiga turvalise ja usaldusliku vestluskeskkonna ning toetada seksuaalsusega seotud teemade arutamist.
Peavalu on tänapäeval üks sagedasemaid terviseprobleeme ning migreen moodustab peavaludest olulise osa. Artiklis käsitletakse auraga migreeni olemust, tekkepõhjusi ja mittefarmakoloogilisi ravivõimalusi.
28. aprillil toimus veebiseminar „Anafülaksia: sekundid loevad – äratundmine, käsitlus ja patsiendi juhendamine“. Seminaril esines Ida-Tallinna Keskhaigla ja Meliva allergoloog-immunoloog dr Maria Mikkal, kes kõneles anafülaksia kliinilisest pildist ning käsitlusest. Järgnevalt saab lugeda kokkuvõtet seminaril kuuldust.
Vanemaks olemine on paljude jaoks üks tähtsamaid, kuid samal ajal tihti ka kõige suurema koormusega roll elus. Väsimus, ärrituvus ja tunne, et kõike on korraga liiga palju, on vanemluses tavalised, eriti väikeste lastega peredes või eluperioodidel, mil töö, kodu ja laste vajadused kuhjuvad. Vanema kurnatus ei tähenda alati läbipõlemist, kuid on siiski kasulik teada, kuidas vanemlikku läbipõlemist mõista.
Uinuma õppimine tähendab oskuste ja seoste kujunemist, mis võimaldavad inimesel minna ärkvelolekust unne võimalikult vähese pingutuse, ärevuse ja välise abita. See aga ei tähenda „täiuslikku und“ ega öö läbi katkematut und igas vanuses. Kliiniliselt on oluline eristada normaalset unearengut unetuse või muu unehäirega seotud püsivast raskusest. (1, 2)
Füüsiline inaktiivsus on üks peamisi muudetavaid riskitegureid ülemaailmse suremuse juures, see suurendab surmariski hinnanguliselt 20–30% võrra võrreldes kehaliselt aktiivsete inimestega (1). Pikad tööpäevad on laialt levinud nähtus enamikus organisatsioonides ja ettevõtetes, kus tööle kuluv aeg – mis hõlmab põhitööülesandeid, nendega seotud tegevusi, tööle ja koju sõitmist ning tööreise – on sageli liiga pikk ning võib kahjustada töötajate tervist nii otseselt kui ka kaudselt (2, 10).
Värskelt valminud ravijuhendis „Toitmisravi korraldus. Alatoitumuse sõelumine, diagnoosimine ja toitmisravi alustamine“ käsitletakse haiguspuhuse alatoitumuse sõelumist, diagnoosimist, toitmisravi alustamist ning toitmise taasalustamise sündroomi riski hindamist, hõlmates haiguspuhuse alatoitumuse kahtlusega lapsi ja noorukeid alates esimesest elukuust kuni 18. eluaastani (k.a), täiskasvanuid (sh hooldusasutustes ja erihoolekandeasutustes viibivaid) ning eakaid alates 65. eluaastast. Artikkel annab ülevaate esmatasandi tegevustest haiguspuhuse alatoitumuse sõelumisel, diagnoosimisel ja ravi alustamisel.
Kilpnäärmehaigused kuuluvad sagedasemate endokriinhaiguste hulka, seega on kilpnäärmehaigusega patsientide käsitlemine kindlasti iga perearstikeskuse igapäevatöö osa. Kuna kilpnäärmehaigusega patsientide esmane kontakt võib olla pereõega, siis on oluline, et ka kõik pereõed oleksid hästi kursis kilpnäärmehaiguste põhitõdedega ja oskaksid kilpnäärmehaigusi patsiendi kaebuste alusel kahtlustada ning toetada juba diagnoositud kilpnäärmehaigusega patsiente nende raviteekonnal.
Vererõhk on üks olulisemaid kardiovaskulaarse tervise näitajaid. Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Vererõhu arvulisi väärtusi mõjutavad südamelihase jõudlus ja veresoonte toonus.
Kevadkonverentsi teemad keskendusid sel korral paljuski patsiendi kõige intiimsematele tervisemuredele, millega aga iga pereõde igapäevaselt kokku puutub.