Lege Artis veebruar 2026

Roheüleminek Põhja-Eesti Regionaalhaiglas toetub loosungite asemel keskkonna­mõjusid vähendavatele tegevustele

Tervishoius nähakse keskkonnahoidlikku tegevust sageli lisakulu või kõrvalise teemana, mis konkureerib ravitöö põhieesmärkidega. Regionaalhaigla kogemus näitab vastupidist: süstemaatiliselt juhitud ja selge fookusega roheüleminek võib samaaegselt vähendada kulusid, toetada ravikvaliteeti ja parandada töökeskkonda.

Haiglavõrk, mis toimib ka homme: mida ja miks muudame koos arstidega

Eesti haiglavõrk on üles ehitatud ajastul, mil rahvastik oli noorem, liiguti regionaalselt vähem, ravivõimalused olid teistsugused ja haiglaravi osakaal suurem. Nüüdseks on pilt teine: teenuseid on rohkem, tehnoloogia arendab eriarstiabi kiiremini, kui meie jõuame taristut ja töökorraldust kohandada, inimesed elavad kauem ning krooniliste haiguste koormus kasvab. Samal ajal on nii raha kui ka tööjõud piiratud ja piiratus süveneb.

Mihkel Laidna: olen erakorralises meditsiinis töötanud pikka aega ja võiks arvata, et olen kõike näinud, aga...

Tartus sündinud, kasvanud ja ülikoolis käinud erakorralise meditsiini arst Mihkel Laidna jagab end tohtrina juba enam kui kümme aastat Tartu ja Kuressaare vahel, olles nii kiirabi- kui ka erakorralise meditsiini arst. Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonnast on ta kujundanud koha, kus iga haigusjuhtu käsitletakse parimal võimalikul moel ning kuhu abiarstina tööle saamiseks tuleb tudengitel järjekorda võtta.

Rille Pihlak: vähiravi muutub järjest inimkesksemaks

Vähiravi, mis on varem olnud rohkem süsteemi- ja diagnoosikeskne, muutub üha inimkesksemaks, ütleb Eesti vähitõrje võrgustiku (ESTCAN) kliiniline juht Rille Pihlak.

Marit Märk: sisearstide puudus ei ole enam üksikute haiglate probleem, vaid kogu tervishoiusüsteemi mõjutav küsimus

Sisearstide puudus on Eestis praegu selgelt tuntav ja muutub aasta-aastalt teravamaks. See ei ole enam üksikute haiglate probleem, vaid kogu tervishoiusüsteemi mõjutav küsimus, ütles Eesti Sisearstide Ühenduse esimees Marit Märk.

Mari Punab: hematoloogia on raske, kuid ääretult huvitav ja kiiresti arenev eriala

Eesti Hematoloogide Selts ühendab hematolooge ja teiste erialade võtmespetsialiste, et ühiselt parandada hematoloogiliste haiguste ravi korraldust, arendada teenuseid ning tagada patsientidele parim võimalik abi. Seltsi endise (kuni 01.01.2026) juhatuse esimehe ning Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogi Mari Punabi sõnul annab aga nii Eestis kui ka kogu maailmas üha enam tunda järelkasvu nappus.

Südamehaige kompleksse taastusravi juhend

2025. aasta lõpus valmis uus ravijuhend „Südamehaige kompleksne taastusravi“, mis annab suunised kroonilise südamepuudulikkusega, ägeda koronaarsündroomiga, koronaarinterventsiooni või -šuntimise järgsete, südameklapi proteesimise ja interventsiooni järgsete ning kroonilise koronaarsündroomiga täiskasvanud patsientide tõenduspõhiseks taastusraviks Eestis. Artikkel annab ravijuhendist lühiülevaate.

Diabeetilise jalahaiguse ennetamise ja ravi juhend

Novembris 2025 kinnitati Eesti esimene diabeetilise jalahaiguse ennetamise ja ravi juhend (1). Ravijuhendi koostamise töörühma juhtis ortopeed dr Vahur Metsna. Miks meil on seda juhendit vaja? Põhiliselt sellepärast, et diabeetilise jala ravi ja diagnoosimisega tegelevad mitme eriala meeskonnad (peremeditsiin, neuroloogid, veresoontekirurgid, ortopeedid) ning oli vaja sõnastada, kes, millal ja mida peaks tegema, et patsiendid saaksid optimaalselt käsitletud.

Pitsunud songadest koos näitega elust enesest

Kõhusong muutub eluohtlikuks, kui selle sisu pitsub. Pitsunud songa korral võivad kiiresti areneda obstruktsioon, isheemia ja süsteemne infektsioon, mistõttu on varane äratundmine ja adekvaatne ravi kriitilise tähtsusega. Artikkel annab ülevaate pitsumise patofüsioloogiast, diagnostikast ja käsitlusvõimalustest ning illustreerib teemat kliinilise juhtumiga.

Müelofibroos

Primaarne müelofibroos (PMF) on klonaalne müeloproliferatiivne kasvaja (myeloproliferative neoplasm MPN), mida iseloomustab ebanormaalsete megakarüotsüütide ja granulotsüütide proliferatsioon luuüdis, luuüdi fibroos ja ekstramedullaarne vereloome (1). Artikli eesmärk on anda ülevaade haiguse patogeneesist, diagnostikast, kliinilisest kulust ja tänapäevastest ravivõimalustest.

Vastsündinute silmainfektsioonid

Neonataalne konjunktiviit (ophthalmia neonatorum) ja nina-pisarajuha patoloogiad on vastsündinueas sagedased oftalmoloogilised probleemid. Kuigi paljud juhud on iseparanevad või alluvad konservatiivsele ravile, võivad teatud patogeenid (nt N. gonorrhoeae) põhjustada pöördumatut nägemiskaotust ja süsteemseid tüsistusi.

Koormuse põhjustatud anafülaksia

Anafülaksia on raske eluohtlik süsteemne ülitundlikkusreaktsioon, mida iseloomustab kiire algus. Enamikul juhtudel, kuid mitte alati, on haaratud nahk ning limaskestad, millele võivad lisanduda eluohtlikud hingamisteede või kardiovaskulaarsüsteemi häired (1).

Südamehaaratusega amüloidoos: nüüd ravitav haigus

Südamehaaratusega amüloidoosi peeti veel hiljuti harvaesinevaks ja ravimatuks südamepuudulikkuse põhjuseks. Nüüdseks on arusaam muutunud: olemas on haiguskulgu mõjutav ravi, mis parandab prognoosi eeskätt varajase diagnoosi korral. Seepärast on kriitilise tähtsusega haiguse äratundmine varajases staadiumis ja ravi õigeaegne alustamine.

IgA-nefropaatia kiiresti muutuv ravimaastik ja uued ravijuhised

Immuunglobuliin A nefropaatia (IgAN) on krooniline immuunvahendatud neeruhaigus, mille ravis on viimased paar aastat toonud kaasa suuri muutuseid. Haiguse patogeneesi parem mõistmine on viinud mitmete ravimite väljatöötamiseni. See on otseselt toonud kaasa kolme uudse ravimi (sihtotstarbeliselt vabanev budesoniid (Nefecon), sparsentaan ja iptakopaan) heakskiitmise spetsiaalselt IgAN-i raviks ning mitmed teised ravimid on kliiniliste uuringute hilistes faasides.

Kliinilised probleemid üleminekueas ja nende käsitlus

Menopaus on loomulik osa naise elukaarest, mil munasarjade follikulaarne reserv ammendub ja suguhormoonide tootmine väheneb, tuues kaasa endokriinsed ning süsteemsed muutused. Artikkel annab ülevaate menopausiperioodi hormonaalsest dünaamikast, sellega seotud kliinilistest ilmingutest ja diagnoosimisest ning käsitleb tõenduspõhiseid ravi- ja elustiilivõimalusi elukvaliteedi toetamiseks.

Süsteemne erütematoosluupus: ülevaade patogeneesist, diagnoosimisest ja käsitlusest

Süsteemne erütematoosluupus (SLE) on krooniline multisüsteemne autoimmuunhaigus, mida iseloomustab tuumavastaste antikehade teke, immuunkomplekside ladestumine ning sellest tulenev põletik ja elundikahjustus. Haiguse kliiniline avaldumine on heterogeenne ning kulg sageli ettearvamatu, vaheldudes ägenemiste ja remissioonidega. Ligikaudu 70%-l patsientidest kulgeb haigus ägenemiste ja remissioonide tsüklina, kusjuures aja jooksul võivad kergemad vormid progresseeruda raskemaks. Luupusnefriit kujuneb ligikaudu 40%-l patsientidest ning viib umbes 10%-l juhtudest 10 aasta jooksul lõppstaadiumis neeruhaiguseni.

Terviseärevus

Terviseärevus (TÄ) on seisund, mida iseloomustab liialdatud ja püsiv hirm oma tervise pärast, mis võib väljenduda usus, et ollakse raskelt haige või et varsti haigestutakse, hoolimata meditsiiniliste tõendite puudumisest või minimaalsest sümptomaatikast.

Hüpotermia

Hüpotermiaks nimetatakse inimesel kehatüve temperatuuri langust alla 35 °C. Hüpotermia tekib siis, kui soojuskadu on suurem kui organismi võime soojust toota ja hoida. Mehi sureb hüpotermiasse rohkem kui naisi, vanemaealisi isikuid rohkem kui nooremaid, riskirühmas on kodutud ja sõltuvushäiretega patsiendid.

Sagedasimad vead elustamisel

Elustamine on olukord, kuhu keegi meist sattuda ei soovi, ent aeg-ajalt tuleb seda oskust siiski kellegi elu päästmiseks kasutada. Euroopa Elustamisnõukogu (European Research Council – ERC) 2025 juhistest tulenevalt on häid tulemusi näidanud kaheastmeline elustamise mudel, kui elustamise baasvõtetega (Basic Life Support – BLS) alustavad kõrvalseisjad kuni kiirabi saabumiseni. Kiirabi võtab patsiendi üle ning jätkab elustamist Advanced Life Support’i (ALS) algoritmi järgi (1).

Uudised