Kõik oktoobri Perearsti artiklid leiate siit!

Perearst oktoober 2026

• 

  Perearstikeskuse edu algab koostööst

  Perearstikeskuse tegelik tugevus selgub siis, kui telefonid helisevad, pöördumised kuhjuvad ja üks kolleeg on haigeks jäänud. Sellisel päeval on hästi näha, kas kokkulepped toimivad, vajalik info liigub ja inimesed saavad üksteisele kindlad olla.

• 

  Daria Raigla: tegelikult võib iga lihtne juhtum muutuda keeruliseks, kui kommunikatsioon on puudulik

  Noor perearst Daria Raigla peab oma igapäevatöö suurimaks väärtuseks head töökeskkonda ning toetavat meeskonda, mis võimaldavad tal end tööl turvaliselt ja mugavalt tunda. Vanematelt kolleegidelt ootab ta nippe, kuidas hoida elurõõmu ja vältida läbipõlemist. Enne oma nimistu võtmist kavatseb ta siiski mõned aastad teiste arstide nimistutega töötades kogemusi koguda.

• 

  Perearstinimistute süsteemi väärtusest digiajastul

  Kui patsiendi kogu haiguslugu on digiloos kättesaadav, siis kas tal ongi enam vaja oma perearsti? Selle küsimuse illustreerimiseks toodi hiljuti ühes arvamusloos näide EMO-st: seal tehakse kiiresti kaalukaid otsuseid inimeste kohta, keda arst pole varem kohanud. Ent kas see tähendab, et pikaajalisel ravisuhtel pole enam väärtust?

• 

  Jürgen Merilind: noor perearst tahab teha rohkem, aga selleks peab süsteem kaasa tulema

  Jürgen Merilinnu sõnul tahavad noored perearstid pakkuda patsiendile parimat võimalikku abi, kuid peavad sama oluliseks ka arsti enda töövõime hoidmist. Eesti Perearstide Seltsi värske juhatuse liikmena soovib ta seista tugevamate meeskondade, parema koostöö ja päriselt tööd lihtsustavate digilahenduste eest. Peremeditsiini tuleviku suhtes on Merilind optimistlik, kuid rõhutab, et kasvava vastutuse ja töökoormusega peab kaasas käima ka piisav rahastus.

• 

  Perearstide konverentsi diskussioon: Eesti peremeditsiini tugevused on nimistupõhisus ja omandipiirang

  25. septembril Tallinnas toimunud Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsi diskussioonis arutleti argumentide üle omandipiirangu kaitseks.

• 

  Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsi paralleelsessioonil anti sõna noortele

  25. septembril 2026 Tallinna Lauluväljakul toimunud Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsi paralleel-sessioon kandis nime „NOPE sessioon: hästi toimiv perearstiabi noorte perearstide vaates“. Sessiooni viis läbi peremeditsiini arst-resident Martin Špol.

• 

  Koostöös patsiendi sujuvama raviteekonna poole

  Erakorralise meditsiini osakond (EMO) on tervishoiusüsteemis koht, kus kohtuvad erinevad patsienditeekonnad. EMO-sse jõutakse kiirabiga, perearsti või teise tervishoiutöötaja suunamisel ning omal algatusel. Seetõttu peegeldavad EMO-sse pöördumiste arv ja patsientide profiil lisaks erakorralise meditsiini vajadusele ka tervishoiusüsteemis laiemalt toimuvaid muutusi. Ühine eesmärk on, et patsient jõuaks oma terviseseisundile vastava abini õigel ajal ja võimalikult sobivas ravietapis.

• 

  Viis olulist tähelepanekut töövõimetuslehtede vormistamisel

  Töövõimetuslehtede väljastamine on perearstikeskuste igapäevatöö osa. 2025. aastal väljastati kokku üle 660 000 töövõimetuslehe. Enamasti kulgeb lehe avamine, pikendamine ja lõpetamine tavapäraselt, kuid aeg-ajalt tekib ka küsimusi ja täpsustusi. Mida teha näiteks siis, kui inimene haigestub välismaal, teatab tööõnnetusest või kui töövõimetuslehele märgitud andmeid on vaja hiljem muuta?

• 

  Endoproteesimise raviteekonna juhtprojekt ühtlustas patsientide ravi kõigis haiglates

  Endoproteesimise juhtprojektis läbis üheksas raviasutuses raviteekonna ligi 9000 patsienti. Lõpparuande tulemused annavad nii patsientide, tervishoiutöötajate, raviasutuste kui ka Tervisekassa vaatevinklist tugeva aluse järeldamaks, et mudel toimib ja väärib edasiarendamist. Samuti annab see vajaliku sisendi väärtuspõhise rahastamise suurendamiseks tervishoius ning teiste valdkondade raviteekondade arendamiseks.

• 

  Kopsudel ei ole aega oodata

  Püsiv kuiv köha ja koormusel tekkiv hingeldus ei pruugi vanemal inimesel olla lihtsalt vanuse, vähese treenituse või südamehaiguse väljendus, vaid võib viidata idiopaatilisele või progresseeruvale kopsufibroosile. Tänavu sai Euroopa Liidus müügiloa uue toimemehhanismiga antifibrootiline ravim JASCAYD (nerandomilast), mille III faasi uuringutes aeglustus kopsufunktsiooni halvenemine nii idiopaatilise kui ka progresseeruva kopsufibroosiga patsientidel.

• 

  Pulmonaalfibroos: varane äratundmine aitab säilitada kopsufunktsiooni

  Interstitsiaalsed kopsuhaigused, eriti pulmonaalfibroos, arenevad sageli aastate jooksul märkamatult. Esimene märk sellest võib olla koormustaluvuse vähenemine või koormusel tekkiv hingeldus, mida nii patsient kui ka arst seostavad vanuse või kehva füüsilise vormiga. Perearsti ülesanne on märgata varaseid tunnuseid, korraldada esmane hindamine ja suunata patsient õigel ajal pulmonoloogile, sest juba kaotatud kopsufunktsiooni ei ole võimalik taastada.

• 

  Kopsupõletiku ABC – diagnostikast ravini. Täiskasvanu kodutekkese kopsupõletiku käsitlus esmatasandil

  Kopsupõletik on diagnostilisi väljakutseid pakkuv haigus: ükski sümptom, põletikumarkeri väärtus ega röntgenileid üksi ei ole diagnoosi alus. Õige diagnoosini jõudmiseks tuleb tervikuna hinnata kliinilist pilti ning laboratoorsete, radioloogiliste, mikrobioloogiliste ja viroloogiliste uuringute tulemusi. Seejuures on oluline vältida ülediagnostikat ja sellest tulenevat põhjendamatut antibiootikumravi.

• 

  Kuidas valida patsiendile sobiv inhalatsiooniseade

  Inhalatsioonravi tulemuslikkus sõltub lisaks õigesti valitud ravimile ka sellest, kas patsient suudab talle määratud inhalatsiooniseadet õigesti kasutada. Astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ravijuhised rõhutavad, et inhalatsiooniseadme valikul tuleb arvestada patsiendi füüsiliste võimete, oskuste, inspiratoorse võimekuse ja seadme korrektseks kasutamiseks vajaliku inhalatsioonitehnikaga. (1, 2)

• 

  Varjatud kardiovaskulaarsed riskid on vaja varakult avastada

  Albumiini ja kreatiniini suhe uriinis on iseseisev kardiovaskulaarse riski marker (1). Albuminuuria vähendamine on eraldiseisev ravieesmärk vererõhu, veresuhkru- ja kolesteroolitaseme kõrval, et vähendada kardiovaskulaarsete tüsistuste riski. Seetõttu on ka Eestis perearstide kvaliteedisüsteemis uriini albumiini ja kreatiniini suhte määramine ühe indikaatorina sees.

• 

  Millal peaks perearst mõtlema SAPHO sündroomile

  SAPHO sündroom on saanud oma akronüümse nime sünoviidi, akne, pustuloosi, hüperostoosi ja osteiidi esinemise järgi. SAPHO sündroomil on läbi aegade olnud palju erinevaid nimesid ning seda on paigutatud erinevate haiguste gruppi, muuhulgas arvatud sarnaselt psoriaatilise artriidiga kuuluvat spondüloartriitide perekonda. Praeguste arusaamade kohaselt on pigem tegu siiski autoinflammatoorse kui autoimmuunse haigusega.

• 

  Vaktsineerimise roll vanemaealiste kaitsmisel

  Artikkel annab lühikese ülevaate vanemaealiste patsientide immuniseerimissoovitustest, käsitledes vaktsineerimist gripi, COVID-19, pneumokokknakkuse, difteeria-teetanuse-(läkaköha), puukentsefaliidi, vöötohatise ja RSV-infektsiooni vastu. Artikkel ei kajasta nimetatud vaktsiinide kasutamist noorematel patsientidel.

• 

  Funktsionaalne düspepsia ja gastroparees – sarnased sümptomid, erinev käsitlus

  Varajane täiskõhutunne, ülakõhuvalu, iiveldus, kõhupuhitus ja röhatised on erinevad ülakõhuga seotud sümptomid, mis võivad esineda nii funktsionaalse düspepsia kui ka gastropareesi korral. Kuidas neil kahel seisundil kliinilises praktikas vahet teha? Millised patsiendid vajavad täiendavaid uuringuid, sealhulgas gastroskoopiat ja mao tühjenemise hindamist? Millal võib patsiendi käsitlus jääda esmatasandile ning millistel juhtudel vajab patsient gastroenteroloogi tähelepanu?

• 

  Suhteline energiavaegus spordis ehk RED-S

  Regulaarne kehaline aktiivsus on tervisliku eluviisi ja tervena elatud aastate üks alustaladest. Eestis on harrastusspordiga tegelejate arv viimase 15 aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, ulatudes 2025. aastal enam kui 250 000 inimeseni (1). Üha enam inimesi treenib regulaarselt ja eesmärgipäraselt, kuid treeningkoormuse kasvades ei pruugi energiatarbimine suurenenud vajadusele vastavalt kasvada.

• 

  Aktiivsus- ja tähelepanuhäire mõistmine ning juhtimine

  27. augustil toimus aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) teemal hübriidseminar, kus esinesid Eesti ja Soome eksperdid ning käsitleti ATH diagnoosimise aktuaalseid proovikivisid, kliinilist käsitlust ja emotsionaalse düsregulatsiooni rolli häire sümptomaatikas ja ravis.

• 

  Käte nahamuutused kliinilises praktikas

  Artikkel peatub põhjalikumalt käte kõige sagedasemal nahahaigusel ekseemil, kuid tuletab meelde ka haruldasemaid haigusi, mis vajavad eriarsti abi.

• 

  Sagedasemate naha ja pehmete kudede ning seedetrakti infektsioonide ambulatoorne diagnostika ja ravi

  2026. aasta aprillis valmis ravijuhend „Sagedasemate naha ja pehmete kudede ning seedetrakti infektsioonide ambulatoorne diagnostika ja ravi“, mis on jätk 2023. aastal valminud ravijuhendile „Sagedasemate hingamis- ja kuseteede infektsioonide ambulatoorne diagnostika ja ravi“ (1). Need ravijuhendid asendavad varasemaid perearstidele koostatud juhiseid ning annavad aluse patsientide ühtseks käsitluseks ja antibiootikumide optimaalseks kasutamiseks.

• 

  Luu- ja lihaskonna vaevustega patsiendi hindamine ja käsitlus esmatasandil

  Luu- ja lihaskonna vaevused on esmatasandil sagedased ning võivad märkimisväärselt mõjutada inimese igapäevast toimetulekut. Artiklis käsitletakse, kuidas hinnata levinud kaela-, selja-, õla-, puusa- ja põlvevaevusi, märgata raske patoloogia ohumärke ning valida sobiv käsitlus.