Kõik oktoobri Lege Artise artiklid leiate siit!

Lege Artis september 2026

• 

  Nimistupõhine peremeditsiin on ebatäiuslik ja seda ei tohi lõhkuda

  Tervishoiusüsteemi kriisi, vananeva elanikkonna, noorte vaimse tervise raskuste ja üldise ebakindluse kontekstis kõlab jälle erinevaid arvamusi, kuidas perearstisüsteem on omadega läbi, kohe-kohe õhtule jõudmas või tulnuks juba ammu ära lammutada.

• 

  Sandra Meisalu: reumatoloogias on vaja oluliselt pikemat vastuvõtuaega

  Kui praegu peab reumatoloog vastuvõtu ära tegema mõnekümne minuti jooksul, siis tegelikult peaks visiidiks ette nähtud aeg olema vähemalt 40 minutit, seejuures eristamata esmast ja korduvat vastuvõttu, leiab Eesti Reumatoloogia Seltsi juht Sandra Meisalu.

• 

  Endoproteesimise raviteekonna juhtprojekt ühtlustas patsientide ravi kõigis haiglates

  Endoproteesimise juhtprojektis läbis üheksas raviasutuses raviteekonna ligi 9000 patsienti. Lõpparuande tulemused annavad nii patsientide, tervishoiutöötajate, raviasutuste kui ka Tervisekassa vaatevinklist tugeva aluse järeldamaks, et mudel toimib ja väärib edasiarendamist. Samuti annab see vajaliku sisendi väärtuspõhise rahastamise suurendamiseks tervishoius ning teiste valdkondade raviteekondade arendamiseks.

• 

  Eesti terviseandmete analüüs näitas kätte kitsaskohad kodade virvendusarütmiaga patsientide ravis

  Eestis võib olla ligikaudu 78 000 kodade virvendusarütmia diagnoosiga inimest. Terviseandmete analüüs tõi esile patsientide suure kaasuvate haiguste koormuse ja kõrge suremuse, kuid osutas ka võimalikele puudujääkidele antikoagulantravis ning rütmikontrolli võimaluste kasutamises. Kardioloog Priit Kampuse sõnul vajab kodade virvendusarütmiaga patsient senisest terviklikumat käsitlust, paremat ravi järjepidevust ning tihedamat koostööd esmatasandi ja eriarstiabi vahel.

• 

  Taastusarst Varje-Riin Tuulik: eriala tutvustamine noortele on olnud seltsi üks viimaste aastate prioriteete

  Taastusravi on Eestis üha enam raviteekondade loomulik osa, kuid eriala võimalused pole teiste erialade spetsialistidele alati piisavalt hästi teada. Eesti Taastusarstide Seltsi juhi Varje-Riin Tuuliku sõnul teeb neile muret taastusarstide nappus ning taastusravi ebaühtlane kättesaadavus, samal ajal pakuvad uusi võimalusi spetsialiseerumine ja tehnoloogia areng.

• 

  Rasvumine kui vähi riskifaktor

  Kuna liigne kehakaal on seotud paljude vähipaikmetega ning selle levimus on suur ja kasvab juba lapseeas, on rasvumine üks olulisemaid ennetatavaid vähi riskitegureid. Viimastel aastatel turule jõudnud uued rasvumisravimid on tõstatanud küsimuse, kas nendega saavutatav kaalulangus vähendab ka vähiriski.

• 

  Kaalunormatiivne lähenemine võib tuua kasu asemel kahju

  Tervishoiutöötaja suhtumine suurema kehakaaluga patsienti ja temaga suhtlemine vastuvõtul võib ära määrata selle, kas inimene jõuab edaspidi õigel ajal näiteks vererõhku kontrollima või sõeluuringule.

• 

  Kiire kaalulanguse varjuküljed

  Ülekaalulisus ja rasvumine on maailmas laialdaselt levinud. Teame, et rasvumine on krooniline ja mitmeteguriline haigus, mille kujunemist mõjutavad geneetiline eelsoodumus, söögiisu ja energiatasakaal, elukeskkond ning psühhosotsiaalsed ja käitumuslikud tegurid. Uuenenud arusaam aitab vähendada patsiendi süüdistamist. Rasvumise ravi ühendab toitumise ja liikumise toetamise, psühholoogilised ja käitumuslikud sekkumised ning vajadusel ravimi või bariaatrilise kirurgia. (1–3)

• 

  Uus võimalus idiopaatilise ja progresseeruva kopsufibroosi raviks

  15. septembril toimus Boehringer Ingelheimi korraldatud veebiseminar, kus tutvustati kopsufibroosi kui võrdlemisi vähetuntud harvikhaigust ning räägiti haigusega seotud proovikividest ja hiljutistest edusammudest ravis.

• 

  Idiopaatiline kopsufibroos

  Idiopaatiline kopsufibroos (idiopathic pulmonary fibrosis – IPF) on kõige sagedamini esinev progresseeruva fibrootilise interstitsiaalse kopsuhaiguse vorm, millesse kõige sagedamini haigestutakse üle 60 aasta vanuselt, peamiselt haigestuvad suitsetamise anamneesiga mehed. Haigust iseloomustab kopsude nii radioloogiline kui ka histoloogiline nn tavalise interstitsiaalse pneumoonia (usual interstitial pneumonia – UIP) muster rindkere kõrglahutuslikul kompuutertomograafial (high-resolution computed tomography – HRCT) ja ka kopsubiopsia preparaadis juhul, kui kopsubiopsia on tehtud. (2, 3)

• 

  Vaktsineerimise roll vanemaealiste kaitsmisel

  Artikkel annab lühikese ülevaate vanemaealiste patsientide immuniseerimissoovitustest, käsitledes vaktsineerimist gripi, COVID-19, pneumokokknakkuse, difteeria-teetanuse-(läkaköha), puukentsefaliidi, vöötohatise ja RSV-infektsiooni vastu. Artikkel ei kajasta nimetatud vaktsiinide kasutamist noorematel patsientidel.

• 

  Mis on uue põlvkonna sekveneerimine ehk NGS?

  Uue põlvkonna sekveneerimine (NGS) on muutnud geneetiliste haiguste diagnostikat, võimaldades uurida korraga paljusid geene või isegi kogu genoomi. Meetodit kasutatakse nii pärilike haiguste põhjuste väljaselgitamisel kui ka kasvajate täppisravi kavandamisel, kuid tulemuste tõlgendamine võib olla keerukas ning kõik geneetilised muutused ei ole NGS-i abil tuvastatavad. Artiklis antakse ülevaade NGS-meetodi võimalustest, piirangutest ja kasutamisest kliinilises praktikas.

• 

  Pulmonaalfibroos: progresseerumisrisk ja õigeaegse sekkumise tähtsus

  Fibrootiliste interstitsiaalsete kopsuhaiguste kulg on varieeruv ning sümptomite vähesus või säilinud kopsufunktsioon ei taga haiguse stabiilsust. Õigeaegne sekkumine eeldab täpset diagnoosi, progresseerumisriski hindamist ja järjepidevat jälgimist, milles on oluline erinevate erialade koostöö.

• 

  Hüpereosinofiilsed sündroomid: äratundmine ja patsiendi käsitlus

  Hüpereosinofiilsed sündroomid (HES) on harva esinevad haigusseisundid, mille korral veres ja/või kudedes esineva hüpereosinofiiliaga kaasneb eosinofiilidest põhjustatud elundikahjustus või talitlushäire. Põhjus võib olla reaktiivne, klonaalne või jääda selgusetuks. Perearstil on oluline eristada juhuslikku laborileidu seisundist, mis nõuab kiiret uuringut ja ravi.

• 

  Varjatud kardiovaskulaarsed riskid on vaja varakult avastada

  Albumiini ja kreatiniini suhe uriinis on iseseisev kardiovaskulaarse riski marker (1). Albuminuuria vähendamine on eraldiseisev ravieesmärk vererõhu, veresuhkru- ja kolesteroolitaseme kõrval, et vähendada kardiovaskulaarsete tüsistuste riski. Seetõttu on ka Eestis perearstide kvaliteedisüsteemis uriini albumiini ja kreatiniini suhte määramine ühe indikaatorina sees.

• 

  Antikoagulantravi lõppstaadiumis kroonilise neeruhaiguse korral

  Krooniline neeruhaigus (KNH) esineb ligi 850 miljonil inimesel maailmas ning prognoositakse, et 2040. aastaks on KNH globaalselt viies surma põhjus. Erinevalt kardiovaskulaarhaigustest, insuldist ning respiratoorsetest haigustest on KNH suremus ajas järjest suurenenud. (1)

• 

  Mitraalklapi puudulikkus ja selle käsitlus

  Mitraalklapi puudulikkus ehk mitraalregurgitatsioon (MR) on üks sagedasemaid omandatud klapirikkeid: kroonilise MR-i levimus rahvastikus on 2–3% ja üle 75-aastaste seas üle 10%. MR-i ravi sõltub tekkemehhanismist, raskusest ja mõjust südamele. Raske primaarse rikke korral on eelistatud kirurgiline klapiplastika enne pöördumatu südamekahjustuse teket. Sekundaarse rikke käsitluse alus on põhihaiguse ravi ning püsiva raske klapipuudulikkuse ja kaebuste korral saab valitud patsientidele pakkuda kateetrikaudset, harvem kirurgilist plastikat.

• 

  Süringomüeelia: tekkepõhjused, diagnostika ja ravi

  Süringomüeelia on haigus, mille korral tekib seljaaju parenhüümi vedelikuga täidetud õõnsus ehk sürinks. Süringomüeelia on enamasti seotud erinevate patoloogiatega, millest sagedasemad on Chiari I tüüpi malformatsioon, seljaaju trauma, kesknärvisüsteemi infektsioon ja põletik ning seljaaju kasvajad. Sürinksi kujunemisel on keskne roll tserebrospinaalvedeliku normaalse ringe häirumisel. Kliiniline pilt sõltub sürinksi paiknemisest ja ulatusest ning varieerub asümptomaatilisest juhuleiust progresseeruva müelopaatiani. Ravi sõltub süringomüeelia tekkepõhjusest ning on võimaluse korral suunatud seda põhjustava patoloogia ravile ja tserebrospinaalvedeliku normaalse ringe taastamisele.

• 

  Impulssvärvilaser laste vaskulaarsete nahamuutuste ja armide ravis

  Laste vaskulaarsed nahamuutused ja armid ei ole alati üksnes esteetiline probleem, vaid võivad põhjustada valu, haavandumist, funktsioonihäireid ning mõjutada lapse elukvaliteeti. Artiklis antakse ülevaade impulssvärvilaseri kasutamisest kapillaarsete malformatsioonide, infantiilsete hemangioomide ja armide ravis.

• 

  Tänavuse ESC kongressi fookus oli tehisintellektil

  28.–31. augustil toimus Münchenis Euroopa Kardioloogide Seltsi (European Society of Cardiology, ESC) kongress. Selle aasta teadusprogrammi fookuses oli tehisintellekt kardioloogias. Kongressil osalenud Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa andis ülevaate esile kerkinud teemadest.

• 

  Lege Artise teadusuudised

  Oktoobri Lege Artise teadusuudised.