Miks vähendab GLP-1 agonist kardiovaskulaarset riski?

Uuringute positiivsed tulemused kajastuvad ka praegu kõige asjakohasemates Euroopa Dia-beediuuringute Assotsatsiooni (European Association for the Study of Diabetes, EASD) juhendites, mis on valminud koostöös Ameerika Diabeedi Assotsiatsiooniga 2018. aastal, mida on juba 2019. aastal seoses uute uuringute lõppemisega täiendatud (1), või koos Euroopa Kardioloogide Seltsiga 2019. aastal (2). Mõlemad ravijuhendid soovitavad suure või väga suure KV-riskiga ja aterosklerootilise KV-haigusega patsientidel kasutada GLP-1 RA-d või SGLT2i-d (vt tabel 1). Selline kasutamistava ei pruugi ravimite väljakirjutamisel seniseid soodustingimusi arvesse võttes olla alati võimalik (vt tabel 2). Kui SGLT2i väljakirjutamise tingimused 75–90%-lise soodusmääraga erinevad DPP-4 inhibiitoritest (DPP4i) ainult lisandunud kehamassiindeksi piirangu poolest, siis GLP-1 RA-del on piiranguid rohkem (vt tabel 2). Eestis saadaolevad GLP-1 RA-d on välja toodud tabelis 2 ja nende peamised erisused on annustamise sagedus, kas kord päevas (liraglutiid, liksisenatiid) või kord nädalas (semaglutiid, dulaglutiid, eksenatiid), ja tiitrimise võimalus (liraglutiid, semaglutiid, liksisenatiid) või puudumine (dulaglutiid, eksenatiid). Praegu on kõik GLP-1 RA-d saadaval süstitava preparaadina ja kuigi müügiluba on olemas ka suukaudu manustataval semaglutiidil, siis praegu see Eestis soodusravimite nimekirja ei kuulu ning seetõttu saadaval ei ole.