Imikute postoperatiivse valu hindamine Fulleri skaala abil

Imikute postoperatiivse valu hindamise üks võimalus on lähtuda füsioloogilistest näitajatest, mida saab faktiliselt dokumenteerida ja mis on loetavad jälgimismonitorilt. Teine variant on lähtuda imiku käitumuslikest näitajatest, näiteks nutt või liigutused jms. Mõlemal variandil on omad plussid ja miinused. Imiku nutt ja selle intensiivsus on üks peamisi aspekte, mida personal arvestab valu hindamisel, kuid nutu põhjus ei pea olema alati valu, see võib olla ebamugavus, mis on tingitud erinevatest sondidest, s.h põiekateetrist, intubatsioonijärgsest ebamugavustundest kõris, ümbritsevatest helidest, haavaplaastrist või peapiirkonda paigaldatud perifeersest veenikanüülist. Käitumuslike ja füsioloogiliste näitajate muutused võivad olla tingitud ravimitest, narkoosijärgsest unisusest, näljast, ärevusest, vihast, stressist, emast eemalolekust või unerežiimi häiritusest. Parema ja adekvaatsema ülevaate saamiseks kombineeritakse sageli mõlemat varianti, kuid sellest hoolimata on imikute valu adekvaatne hindamine suurel määral subjektiivne ning sõltub personali professionaalsusest. Arvestades, et valu esinemise ja selle intensiivsuse õige hindamine on adekvaatse valuravi alus, on oluline muuta kogu protsess võimalikult täpseks ja ühtlaseks. Nii nagu paljude praktilises elus toimuvate protsesside ja nähtuste mõistmiseks on koostatud teooriaid ja mudeleid, on seda tehtud ka imikute valuraviprotsessi kirjeldamiseks. Sellest selgub, et valu hindamine on kogu valuraviprotsessist ainult üks osa. Selle kohaselt koosneb kogu tegevus järgmistest etappidest: valu kindlakstegemine, valu hindamine, valutustamine, valutustamise efektiivsuse hindamine ja valu dokumenteerimine (1, 2). Eriti keeruline on väikeseid patsiente n-ö „lugeda“ imikutega vähe töötanud ja väikese töökogemusega personalil. Imikute valuravi juhtimise kvaliteedi parandamiseks on välja töötatud mitmeid valu hindamise skaalasid. Üks selline on Fulleri imikute valu hindamise skaala, mis tugineb valuravijuhtimise mudelile ning samas arvestab postoperatiivse olukorra eripärasid.