Kõik septembri Lege Artise artiklid leiate siit!

Lege Artis september 2026

• 

  Kiirabi 2.0 – süsteemi areng või lihtsalt vähem inimesi autos?

  Eesti kiirabi seisab taas suure muutuse lävel. 2028. aastaks kavandatav kiirabivõrk peab tooma abi inimesele lähemale ja parandama kättesaadavust. Rohkem kiirabi vähema ressursiga – kas võrrand töötab?

• 

  Kaija Kasekamp: tuleb leida valdkond, mis sulle päriselt meeldib, saada selles väga heaks ning teha oma asja pühendumusega

  Tervishoiuökonomist Kaija Kasekamp usub, et Eesti tervishoiusüsteemi suurim tugevus on üks tugev Tervisekassa, et patsientide omaosaluse kasv tervishoiukulude katmisel meile paremat tervist ei tooda ning et tervishoiusüsteemi reformimisel võiksime kiigata viimastel aastatel ravikindlustuskaitset laiendanud Leedu suunas.

• 

  Vähki diagnoositakse Eestis üha varem, kuid osa kasvajaid avastatakse endiselt hilises staadiumis

  Eestis diagnoositi 2023. aastal 9835 uut vähijuhtu, millest pooled vähemalt 70-aastastel inimestel. See arv tundub suur, ent rahvastiku vananedes ja diagnostika paranedes on haigestumuse kasv ka oodatav. Vähijuhtude arvu kõrval on väga oluline vaadata, millises staadiumis kasvaja leitakse, kuna patsiendi jaoks sõltub staadiumist ravi keerukus ja prognoos. 2023. aastal oli 56% uutest vähijuhtudest lokaalse levikuga, ent kaugmetastaasid olid diagnoosimise ajaks tekkinud 16% meestel ja 15% naistel (1).

• 

  E-konsultatsioonist saab peagi eriarstiabile suunamise põhitee

  E-konsultatsioonipõhisele suunamisele ei minda üle korraga kõikides haiglates ja erialadel, vaid sammhaaval ning esimestest kogemustest õppides. Nii jääb haiglatele aega oma tööprotsesse kohandada ning perearstidele ja teistele suunavatele arstidele saab kujundada selge ja loogilise korralduse. Esimene etapp annab meile teadmise sellest, mis suurema mahu juures hästi töötab ja kus tekivad kitsaskohad, mida ei ole võimalik lõpuni ette näha.

• 

  Kas meie isiksus on kirjas geenides? Värske uuring annab uusi vihjeid

  Kahe juhuslikult valitud inimese DNA on ligikaudu 99,9 protsendi ulatuses identne. Erinevused genoomi 0,1 protsendis mõjutavad aga paljusid individuaalseid tunnuseid, sealhulgas välimust, haigusriski ja seda, kuidas organism reageerib ravimitele. Tartu Ülikooli teadlaste uuringus selgus, et väikese geneetilise varieeruvusega võivad olla seotud ka mitmed isiksusejooned.

• 

  Ortodontia on enam kui ilus naeratus

  Ortodontiat seostatakse sageli eelkõige esteetikaga, kuid tegelikult ulatub selle mõju märksa kaugemale, suufunktsiooni ja üldterviseni. Eesti Ortodontide Seltsi president Katri Herman räägib interdistsiplinaarse koostöö tähtsusest ning avab ortodontia tulevikusuundi.

• 

  Pulmonaalhüpertensiooni diferentsiaaldiagnostika

  Pulmonaalhüpertensioon (PH) on kliiniline ja hemodünaamiline seisund, mida iseloomustab tõusnud rõhk kopsuvereringes ning mis võib kujuneda paljude kardiovaskulaarsete või hingamiselundite haiguste, süsteemsete sidekoehaiguste, hematoloogiliste patoloogiate või teatud ravimite foonil, samuti mitme eelnimetatud faktori koosmõjul. Tegemist ei ole ühe konkreetse haigusega, vaid heterogeense haiguste rühmaga, mille patogenees, kliiniline kulg, prognoos ja ravivõimalused võivad oluliselt erineda.

• 

  Idiopaatilise pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooniga patsiendi teekond diagnoosini haigusjuhu näitel

  Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon (PAH) on harvaesinev haigus, mille esinemissagedus on 55 juhtu 1 miljoni elaniku kohta. Eelmise sajandi lõpus, kui haiguse ravimiseks ei olnud veel leitud võimalusi, oli haigete keskmine eluiga sümptomite tekkest 2,8 aastat. Tänapäeval on ravivõimalused seoses teaduse kiire arenguga oluliselt paremad, kuid diagnoosimist raskendavad tagasihoidlikud sümptomid haiguse algstaadiumis ja haiguse avaldumine noortel inimestel, kellel ei osata rasket haigust kahtlustada. Prognoos ja elumus on oluliselt paremad, kui ravi alustatakse haiguse varajases staadiumis.

• 

  Ülemise seedetrakti ägeda verejooksu käsitlus

  Artikkel põhineb eeskätt Euroopa Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühingu (ESGE) 2026. aasta peptilise haavandi verejooksu juhendil (1), ESGE 2022. aasta söögitoru- ja maovaariksitest lähtuva verejooksu juhendil (2), ESGE 2021. aasta mittevarikoosse ülemise seedetrakti verejooksu juhendil (3) ning Ameerika Gastroenteroloogia Kolleegiumi (ACG) 2021. aasta juhendil (4).

• 

  Koolitusel „Suur süda“ keskenduti rasvumise ja kardiovaskulaarhaiguste seosele läbi elukaare

  Asjaolu, et ülekaal ja rasvumine toob endaga kaasa terve rea erinevaid terviseprobleeme – neist kõige tuntumana südame-veresoonkonnahaigused –, ei ole enam kellelegi üllatus. Kuna rasvumine on nii levinud, et sellest on saamas uus normaalsus, tuleb tervishoiutöötajatel sel teemal pidevalt kätt pulsil hoida ning olla kursis tänapäevaste ravi- ja käsitlusjuhistega.

• 

  Antitrombootiline ravi perkutaanse koronaarinter­ventsiooni ja aortokoronaarse šunteerimise järel

  Artikli eesmärk on anda ülevaade kehtivate ravijuhendite ja ekspertide soovitustest antitrombootilise ravi kohta perkutaanse koronaarinterventsiooni (PKI) ja aortokoronaarse šunteerimise (AKŠ) järel. Eestis on suukaudsetest antiagregantidest kasutusel tromboksaan A2 inhibiitor aspiriin ning P2Y12-retseptori inhibiitorid tikagreloor ja klopidogreel. Prasugreel ei ole Eestis kättesaadav ning seetõttu selle ravimi kasutamist artiklis ei käsitleta.

• 

  Deliirium eakal patsiendil

  Deliirium on äge, enamasti taaspöörduv orgaaniline psüühikahäire. Deliiriumi korral on häiritud nii kognitiivsed protsessid (aistingud, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia), psühhomotoorne aktiivsus kui ka ööpäevane unetsükkel. Deliiriumi algus on enamasti järsk ja kulg võib olla laineline, vaheldudes lühikeste ajavahemike järel.

• 

  Müasteenia: kuidas ära tunda, millal kahtlustada ja mida edasi teha?

  Juuni keskel toimus müasteenia veebiseminar, kus Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Astra Kliiniku neuroloog Sandra Ütt rääkis, kuidas tunda ära seda sageli varjatult kulgevat haigust ning millised otsused aitavad kiirendada diagnoosini jõudmist.

• 

  Munandivähk – varakult avastatav ja hästi ravitav pahaloomuline kasvaja

  Munandivähk on harva esinev pahaloomuline kasvaja, kuid noortel meestel üks sagedasemaid kasvajaid, mis moodustab kokku kuni 1% täiskavanute pahaloomulistest kasvajatest ning 5% kõigist uroloogilistest kasvajatest (1). Artiklis antakse ülevaade munandivähi sümptomitest, diagnostikast ja ravivõimalustest ning käsitletakse ka ravi mõju viljakusele ja edasise jälgimise põhimõtteid.

• 

  Hüpertooniatõve ravieesmärkide saavutamise optimeerimine

  Arteriaalne hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi on Eestis levinuim krooniline haigus ning peamine kardiovaskulaarsete tüsistuste riskitegur, moodustades valdava osa välditavast tervisekaotusest. Artiklis analüüsitakse Eesti tervishoius esinevaid hüpertooniatõve käsitluse ja ravijärgimuse kitsaskohti, toetudes Riigikontrolli 2026. aasta auditi aruandele.

• 

  Brugada sündroom

  Brugada sündroom on autosoom-dominantselt päranduv geneetiline haigus, mida iseloomustab tüüpiline elektrokardiograafiline leid. Leidu on kolme erinevat tüüpi ja neid nimetatakse Brugada tunnusteks. Sündroom kuulub kanalopaatiate hulka ning seda kirjeldati esmakordselt 1992. aastal (1). Sündroomi kliiniline olulisus seisneb selles, et esmaseks avaldumiseks võib olla ootamatu südameseiskus, sageli noorel või keskealisel inimesel.

• 

  Hüperkaltseemia

  Hüperkaltseemia avastatakse sageli juhuleiuna, kuid kiiresti ja kõrgele tõusnud kaltsiumitase võib viia erakorralise tervisliku seisundini. Artiklis antakse ülevaade hüperkaltseemia põhjustest, kliinilisest pildist, diagnostikast ja ravipõhimõtetest.

• 

  Lege Artise teadusuudised

  Septembri Lege Artise teadusuudised.