Kõik mai Lege Artise artiklid leiate siit!

Lege Artis mai 2026

legeartis-mai-2026

• 

  Tervishoius ei saa eesti keele oskusesse suhtuda kui mugavusküsimusse

  Eesti tervishoiuasutuste töökeel peab olema eesti keel, see on väga otseselt patsiendiohutuse ja ravikvaliteedi küsimus.

• 

  Helis Pokker: meie töös on rõõmu üha rohkem

  Meil on praeguste ravivõimaluste juures rõõmu üha rohkem ja see annab meeletu emotsionaalse jõu, ütleb Grand Lady tiitli pälvinud Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja onkoloog Helis Pokker.

• 

  Plaanilise välisravi eelloa taotlemise tingimused muutusid selgemaks

  Kui Eestis on ravivõimalused ammendunud, on patsiendil võimalus taotleda eelluba vajalike tervishoiuteenuste saamiseks välisriigis. 1. maist jõustusid ravikindlustuse seaduse muudatused, mis loovad patsientidele tervishoiuteenuste võimaldamiseks ja hindamiseks võrdsemad alused.

• 

  Uus ajajärk füsioteraapias: rohkem vastutust, rohkem võimalusi

  Füsioterapeut ei ole enam üksnes patsiendi taastusravi toetaja, vaid iseseisev tervishoiuspetsialist, kelle tähtsus Eesti tervishoiusüsteemis kasvab kiiresti. Eesti Füsioterapeutide Liidu juhatuse esimehe Margot Pintsoni sõnul on viimased aastad toonud erialale nii suurema vastutuse kui ka senisest tõhusama koostöö arstidega.

• 

  Kuulmekile mulgustus ehk perforatsioon

  Kuulmekile on õhuke, delikaatne, tavapilgu eest kaitstud ning äärmiselt vajalik struktuur, mis täidab märkimisväärset rolli nii heliülekandes kui ka inimese sisemise ilu väliskeskkonna mõjude eest kaitsmisel. Hoolimata silma eest peidetud asukohast, võib kuulmekile intaktsus ebasoodsates keskkonnatingimustes kahjustuda, millega võib kaasneda näiteks kuulmislangus, pearinglus, tinnitus või suisa äge infektsioon. Artikli eesmärk on tutvustada kuulmekilesse tekkiva augu võimaliku geneesi põhjuseid ja viise, kuidas tekkinud probleemiga toime tulla.

• 

  Kas tinnituse pärast peaks muret tundma?

  Tinnitus on nõnda levinud sümptomi kohta oma loomult üpriski ebatavaline: esiteks on raske leida inimesi, kel see esineks täpselt ühtemoodi, ning teiseks on ravivõimalused üpriski piiratud. Just nendel põhjustel ei tekita tinnitus meelehärmi ainult patsiendile, vaid ka paljudele meditsiinisüsteemis töötavatele spetsialistidele, kes tinnitusepatsientidega kokku puutuvad.

• 

  Ninaverejooksu põhjused, diagnoosimine ja ravi

  Ninaverejooksu all mõeldakse verejooksu nina, ninaneelu ning ninakõrvalkoobaste limaskestadelt (R04.0). Ninaverejooks on elanikkonnas levinud terviseprobleem, kuni 60% inimestest kogeb oma elu jooksul vähemalt korra ninaverejooksu (1).

• 

  Noppeid GOLD 2026 ravijuhendist

  Igal aastal annab GOLD-i (Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease) komitee välja uuendatud ravijuhendi kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) käsitlusest. Selle aasta juhendis on pikemalt peatutud KOKi-patsientide leidmisel, eraldi teemana on välja toodud haiguse aktiivsus, selgitatud uuesti ABE-klassifikatsiooni, laiendatud kaasuvate haiguste peatükki, lisatud peatükk tehisintellektist.

• 

  Pleuraefusioon – kliiniline tähendus ja käsitlus erialadeüleses praktikas

  Pleuraefusioon on sage kliiniline probleem, mis mõjutab igal aastal miljoneid patsiente maailmas. Vedeliku kogunemine pleuraõõnde võib olla märk paljudest haigusseisunditest, haarates enda alla nii kopsu- kui ka süsteemsed haigused, hea- ning pahaloomulised haigused, infektsioossed ja mitteinfektsioossed põhjused.

• 

  Tsüstiline fibroos

  Tsüstiline fibroos (TF) on Euroopas kõige sagedasem eluiga lühendav autosoom-retsessiivne pärilik haigus valge nahavärviga inimestel. Tegu on kroonilise ja ajas progresseeruva paljusid organeid haarava harvikhaigusega, mis on põhjustatud patoloogilistest muutustest tsüstilise fibroosi transmembraanse juhtivuse regulaatorgeenis (TFTR), mis asub 7. kromosoomi regioonis q31.2 (1).

• 

  Insuliinravi arengusuunad viimastel aastatel

  Insuliinravi on oluline komponent diabeedi ravis. 1. tüüpi diabeedi korral on see ainuvalik, kuid pikaajalise komplitseeritud 2. tüüpi diabeedi korral on sageli vaja tablettravile lisada insuliin või minna üle aktiivsele insuliinraviskeemile. Siinses artiklis püüan anda lihtsa ja praktilise ülevaate Eestis kasutatavatest insuliinipreparaatidest, nende farmakokineetikast ning tänapäevastest raviskeemidest.

• 

  Nahamelanoom on hea prognoosiga vaid varajase avastamise korral

  Igal aastal diagnoositakse maailmas ligi 1,5 miljonit nahavähi juhtumit, millest kuni iga viies osutub melanoomiks. 2020. aastal diagnoositi maailmas umbes 325 000 uut nahamelanoomi esmasjuhtu, millest valdav osa leiti eelkõige heledama naha fototüübiga inimestel. Viimase 50 aasta jooksul on globaalselt näha melanoomi püsivat esinemissageduse kasvu ning epidemioloogiliste prognooside alusel on oodata 2040. aastaks 510 000 juhtu (1).

• 

  Glioblastoom ja selle kirurgiline ravi täiskasvanutel

  Glioblastoom on täiskasvanute kõige sagedasem primaarne maliigne ajukasvaja ning üks agressiivsemaid kesknärvisüsteemi kasvajaid, mille ravi on multimodaalne ning hõlmab maksimaalset ohutut kirurgilist resektsiooni ja sellele järgnevat kiiritusravi koos temosolomiidil põhineva keemiaraviga. Vaatamata kaasaegsele ravile on haiguse prognoos endiselt ebasoodne. Maksimaalse raviga on mediaanelulemus 14,6–21,1 kuud. Artikli eesmärk on anda ülevaade glioblastoomi nüüdisaegsest käsitlusest täiskasvanutel, keskendudes haiguse olemusele, diagnostikale ja ravivõimalustele.

• 

  Vähiraviga seotud müüdid: mida usuvad patsiendid ja mida ütleb teadus

  Vähidiagnoosiga kaasneb lisaks meditsiinilisele infole ka märkimisväärne muu informatsioonikoormus, millest osa ei põhine teaduslikel tõenditel. Internet, sotsiaalmeedia arutelud ning patsientide kogemuslood kujundavad sageli arusaamu, mis võivad olla kliiniliselt eksitavad. Need uskumused ei kulge alati tagajärgedeta, vaid mõjutavad patsientide raviotsuseid, ravisoostumust ning seetõttu mõnikord ka patsiendi elu.

• 

  Lapseea uriinipidamatus

  Uriinipidamatust ehk inkontinentsi lapseeas defineeritakse kui tahtele allumatut urineerimist või uriini lekkimist rohkem kui kolm korda kuus üle viieaastastel lastel (1).

• 

  Praktilisi mõtteid kroonilisest valust

  Valu on endiselt olulisim põhjus, miks haiged meditsiiniabi otsivad. Valu on üks sagedasemaid põhjuseid meditsiiniabi otsimiseks ning krooniline valu kujutab endast olulist terviseprobleemi, mõjutades märkimisväärset osa Euroopa täiskasvanud elanikkonnast. Tänapäeval käsitletakse kroonilist valu iseseisva haigusena, mille mõistmine ja ravi eeldab patsiendikeskset ning multimodaalset lähenemist.

• 

  Kopsuturse

  Kopsuturse on seisund, mille korral koguneb vedelik kopsude interstiitsiumisse ja alveoolidesse, põhjustades hingamispuudulikkust ja hüpokseemiat. Kopsuturse tekib kahe põhilise mehhanismi kaudu: kardiogeenne kopsuturse tekib hüdrostaatilise rõhu tõusu tõttu ja mittekardiogeenne kopsuturse on seotud kopsude kapillaaristiku suurenenud läbilaskvusega, mis on põhjustatud provotseerivast faktorist. Nende kahe vormi eristamine on oluline, kuna sellest sõltub patsiendi ravitaktika ja prognoos.

• 

  Sõjalise konflikti mõju naiste vaimsele heaolule perinataalsel perioodil: Ukraina pagulaste kogemus

  Käimasolev sõda Ukrainas mõjutab ühel või teisel viisil kõiki Euroopa riike. Alates sõja algusest on naaberriigid iga päev vastu võtnud ja registreerinud hulgaliselt põgenikke (4, 9, 11). Praeguseks on enam kui 4,2 miljonil Ukraina inimesel olnud võimalus kasutada ajutist põgenike kaitse mehhanismi. Paljud põgenikest on olnud rasedad naised, kes on väga haavatavad ning kelle kiire kohanemine on seetõttu eriti vajalik (22).

• 

  Noppeid 24. Euroopa Sisemeditsiini Kongressilt

  Tänavu märtsikuus toimus Viinis 24. Euroopa Sisemeditsiini Kongress. Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni 30. tegutsemisaastat kogunes tähistama tuhandeid sisehaiguste eriala esindajaid ja sellest huvitunuid. Järgnevalt saab lugeda noppeid kongressil kuuldust.

• 

  Lege Artise teadusuudised

  Mai Lege Artise teadusuudised.