Kõik märtsi Lege Artise artiklid leiate siit!

Ilmunud on märtsikuu Lege Artis. Kõik selles numbris avaldatud artiklid leiate allpool.

Madis Filippov Madis Filippov toimetaja

Avaldatud 25.03.2026 - 19:30 Viimati uuendatud 28.09.2026 - 13:03

Siit leiate kõik Lege Artise 2026. aasta märtsinumbri artiklid. Artiklite lugemiseks on vajalik Med24 digitellimus.

Lege Artis märts 2026

legeartis-märts-2026

Arstiteaduse õppekava uuendamine: kuidas Tartu Ülikool valmistab ette tulevikuarste?

Oleme Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekavaga jõudnud arenguetappi, kus vastavalt tagasisidele Eesti Hariduse Kvaliteediagentuurilt, üliõpilastelt, õppejõududelt ja tööandjatelt oleme ette võtnud õppekava süsteemse uuendamise. Eri osapoolte vajadustele ja ootustele tuginedes on selgeks saanud, et arstiõpe peab olema senisest sidusam, praktilisem ja õppimiskesksem, rõhutades vajadust valmistada tulevasi arste paremini ette kliiniliseks tööks ning tulevikuoskusteks.
Reumatoloogi pilk tervikule: teaduspõhisus, julgus ja oskus hoida jalad maas

Reumatoloog Liis Puisiga võtsime jutuks nii tema teekonna arstiteaduse üliõpilasest reumatoloogiks, kroonilise valu ja vaimse tervise seosed, osteoporoosi, tänapäevase reumatoloogiliste haiguste ravi kui ka võitluse meditsiinimüütidega. See on vestlus arstiga, kes peab lisaks arstiametile oluliseks õpetaja ja ühiskondliku vastutuse kandja rolli.
Patsientide rahulolu eriarstiabi teenusega püsib suur

Viimase aasta jooksul on eriarsti külastanud veidi üle poole Eesti elanikest. Enamik neist on saadud raviga rahul. Tervisekassa ja Emori tehtud uuringu järgi hindab arstiabi kõrgelt 84% vastanutest. Rahulolematus tekib peamiselt sellest, et arsti vastuvõtule ei pääse piisavalt kiiresti.
Erakorralise meditsiini arstid ei toeta kergemate muredega patsientide EMO-st tagasi saatmise määrust

Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts (EEMAS) ei poolda määrust, mis lubab kergemate muredega patsiendid erakorralise meditsiini (EMO) osakonnast tagasi saata, ning soovitab enne rutakate ja suurte mõjudega otsuste vastuvõtmist seada pikem visioon kogu Eesti EMO-de toimimiseks.
Pikaajaline haigusleht ja kohandatud töötamine – arsti roll, kliiniline otsus ja vastutus

Haigusleht ei ole Eesti tervishoiusüsteemis lihtsaltadministratiivnedokument, luba töölt puududa võihaige olemise tõend, vaid kliinilineotsus, millel on meditsiinilised, õiguslikud ja sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Selle alusel makstakse ka haigushüvitist – rahalist toetust, mis aitab haiguse ajal osaliselt säilitada sissetuleku ning annab võimaluse rahulikult paraneda, ilma et inimene peaks kartma sissetuleku või töökoha kaotust.See on osa ravist ja taastumisest.
Erinevad teadusuuringute tüübid kliinilises meditsiinis: mida need tegelikult näitavad?

Tõenduspõhine meditsiin eeldab, et tervishoiutöötaja ei loe teadusartiklit üksnes järelduste pärast, vaid oskab hinnata ka seda, kuidas nende järeldusteni on jõutud.
Ravi piiramine Eesti tervishoius. Miks vajame ühist arusaama ja kuhu oleme teel?

Tänapäevased ravivõimalused lubavad inimese eluprotsesse kaua toetada, kuid kahjuks ei ole elu pikendamine alati patsiendi parimates huvides. Eriti siis, kui elu pikendavad sekkumised suurendavad kannatusi ega paranda halba prognoosi või on vastuolus patsiendi tahtega.
Tuuli Paju: kiirabis on patsiendiohutus igapäevatöö keskmes

Eesti Kiirabi Liidu roll haiglaeelse tervishoiu arendamisel on viimastel aastatel märgatavalt laienenud, ütleb liidu juhatuse esimees Tuuli Paju. Kui varem keskendus selts peamiselt kliinilisele tööle ja koolitustele, siis nüüd on fookuses ka kriisivalmidus, digilahenduste arendamine ja patsiendiohutuse süsteemne tugevdamine. Panustatakse ühtsete standardite loomisse, järelkasvu ettevalmistamisse ja kiirabiteenuse kvaliteedi parandamisse.
Dementsuse Kompetentsikeskus: oleme abiks ja toeks lahenduste leidmisel

„Meie tugevus on praktiline kogemus ja selge fookus nõustamisel – alates anonüümsest infoliinist kuni personaalse toe ja tugigruppideni üle Eesti. Toetame ka tervishoiutöötajaid ja hooldusmeeskondi, et dementsusega inimene ei jääks süsteemis üksi ega „pudelikaela“ kinni,“ selgitasid Dementsuse Kompetentsikeskuse (DKK) spetsialistid Piret Purdelo-Tomingas, Hanna-Stiina Heinmets, Kadi Neubauer, Ragne Heiste ja Larissa Pivovarova. Intervjuuküsimustele vastasid nad kõik koos.
Elu Dementsusega: kogukondlikust toest huvikaitseni

MTÜ Elu Dementsusega asutati kümme aastat tagasi visiooniga luua dementsussõbralikum Eesti aastaks 2020: et kõigil dementsussündroomiga haigetel ja nende lähedastel oleks inimväärne elu.
Dementsuse diferentsiaaldiagnostika

Dementsus on sündroom ehk sümptomite kogum, mitte eraldiseisev haigus. Dementsussündroomi taustal olev haigus tuleb täpsustada kliinilise tervikhindamise ja uuringutega. Süveneva kognitsioonihäire äratundmine ja patsiendi õigeaegne uuringutele suunamine peaks kuuluma kõigi eakate patsientidega kokkupuutuvate tervishoiutöötajate pädevusse.
Alzheimeri tõve tõenduspõhine ravi aastal 2026

Artikkel käsitleb Alzheimeri tõve ravi 2026. aastal, andes praktiseerivale arstile tõenduspõhise juhendi ravivalikuks erinevates haigusfaasides.
Suhtlemine dementsusega inimesega

Kuigi dementsus mõjutab mälu, mõtlemist ja eneseväljendust, ei kao inimese vajadus mõistmise ja turvatunde järele. Rahulik suhtlus, toetav keskkond ja tähelepanelikkus aitavad säilitada väärikust ja parandada igapäevast toimetulekut.
CRS ja HIPEC peritoneaalkartsinomatoosi ravis: kliiniline praktika ja kogemused Hamburgist

Ühelgi ravil ei ole garantiid, nii nagu pole ka elul. Ometi on lihtsam edasi minna, kui olemas on lootus, võimalus ja inimesed, kes on valmis selle nimel pingutama.
Michael Josef Lipp: püüame patsiente ette valmistada halvimaks, kuid samal ajal julgustame lootma parimat

Hamburgis töötav vistseraalkirurg Michael Josef Lipp räägib oma teekonnast peritoneaalse kartsinomatoosi kirurgilise ravi juurde ning tsütoreduktiivse kirurgia ja HIPEC-ravi rollist kaasaegses multidistsiplinaarses onkoloogias.
CAR-T rakuteraapia

Onko-hematoloogia valdkonna areng on viimastel aastakümnetel olnud märkimisväärne ning patsientide elumus on oluliselt pikenenud, samas on teatud tüüpi kasvajate puhul (näiteks B-rakulised leukeemiad, lümfoomid ja hulgimüeloom) endiselt probleemiks ravimite vähene efektiivsus, resistentsuse teke standardravi suhtes (keemiaravimid, märklaudravimid, monoklonaalsed antikehad, tüvirakusiirdamine) ning haiguse retsidiveerumine. Nende patsientide prognoos on halb ning edasised ravivõimalused piiratud, seetõttu tegeletakse pidevalt uute ravimite otsimisega.
Kopsuvähi molekulaarsed alavormid ja sihtmärkravi kättesaadavus Eestis

Artikli eesmärk on anda ülevaade kopsuvähi molekulaarsetest alavormidest, tänapäevasest diagnostikast ja sihtmärkravist.
Amauroosi ehk üürikese pimeduse käsitlus

Amaurosis fugax (kreeka keeles „amaurosis” tähendab pimedat ja ladina keeles „fugax” põgusat), seega on amauroos ehk üürike pimedus, transitoorse isheemilise ataki (TIA) reetina vorm või transitoorne nägemiskadu (transient visual loss, TVL) ajutine nägemise kaotus ühest või mõlemast silmast. Viimast terminit peetakse amauroosi kirjeldamisel tänapäeval parimaks. (1–6)
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja astma koosesinevate haigustena

Astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on kliinilises praktikas kõige levinumad obstruktiivsed kopsuhaigused. Neil on ühised omadused ja sarnane kliiniline pilt. Astma ja KOK-i kattumine on termin, mis kirjeldab patsiente, kellel esinevad nii astmale kui ka KOK-ile sobivad omadused. Artikli eesmärk on anda ülevaade, millised on tüüpilised KOKi- ja astmahaiged ning kuidas ära tunda patsiendid, kellel esineb mõlemale haigusele iseloomulikke jooni.
Rasvtõvega seotud hüpoventilatsiooni sündroom

Rasvtõvega seotud hüpoventilatsiooni sündroomi diagnoositakse inimestel, kelle kehamassiindeks (KMI) on üle 30 kg/m2, kellel esineb päevane hüperkapnia (arteriaalne PaCO2 > 45 mm Hg) ning kelle päevase ja öise hingamishäire põhjuseks ei ole südame-veresoonkonna ega neuroloogiline haigus (1).
Haigusjuht: süsteemne erütematoosluupus

Artiklis kirjeldatakse 60-aastase meespatsiendi haigusjuhtu, kellel süsteemne erütematoosluupus avaldus esmalt nefrootilise sündroomina.
Multidistsiplinaarne konverents Kliinik 2026

Veebruari alguses leidis aset multidistsiplinaarne täienduskonverents Kliinik 2026, mis tõi Tartus Vanemuise kontserdimajas ja veebikeskkonnas kokku sadu tervisevaldkonna töötajaid. Kolme päeva jooksul tegid ettekandeid tipparstid ja teised valdkonna spetsialistid nii Eestist kui ka Soomest ning lisaks arstierialadele said tähelepanu andmepõhine tervishoid, tulevikutehnoloogiad ning abistatud enesetapp ja eutanaasia.
Lege Artise teadusuudised

Märtsi Lege Artise teadusuudised.

legeartis-ajakirjad-2026 lege artis erialad

Powered by Labrador CMS