Irja Lutsar: 1% enim tsiteeritavate hulka kuulumine on vaid üks näitaja

Postimees (23. juuni) tõi välja, et seitseteist Eesti ülikoolide teadlast mahub omas vallas ühe protsendi maailmas enim tsiteeritavate hulka. Miks ei leia nimekirjast ühtegi arsti?

Prof Irja Lutsar selgitab, et tegemist on vaid ühe vaatenurgaga edukatele Eesti teadlastele - näiteks kuidas määratleda Eesti teadlased ja kust jookseb piir, kui nad Eestis ei tööta.

„Nagu Postimehe artiklis öeldakse, on see kuulumine oma eriala 1% hulka - erialad on erinevad ja tsiteeringud on ka erinevad“, toob prof Lutsar välja. „Ka Eesti arstiteadlaste seas on rida neid, kelle töid on perioodil 2001-2011 tsiteeritud kaugelt enam kui 1000 korral,“ tõdeb ta.

„Omaette küsimus on ka see, millisesse kategooriasse artikkel parajasti lahterdatakse. Terve rida arstiteadlasi on oma karjääri, aga ka viimastel aastatel, osalenud erinevates kategooriates - näiteks farmakoloogia, geneetika, kliiniline meditsiin, mikrobioloogia jne,“ ütles Lutsar.

Lutsari sõnul on Postimehe artiklis välja toodud teadlased on aga sageli aastaid vaid selgemalt piiritletud valdkonnaga tegelnud. Seega sageli jagunevad tsiteeringud erinevate valdkondade vahel.

„Kõik ajalehes nimetatud isikud on väga lugupeetud teadlased ja väärivad kahtlemata esiletoomist. See aga ei tähenda, et Eesti arstiteaduse tase kehv oleks. Minu teada kuulub kliiniline meditsiin ühe enamtsiteeritava valdkonna hulka Eestis ja see on pelgalt Eesti arstiteadlaste saavutus,“ on Lutsar veendunud.