Endokrinoloog: diabeetikute jalatüsistusi ei tohiks tähelepanuta jätta

Kas kõikidel diabeeti põdevatel inimestel tekivad aja jooksul jalaprobleemid?

Kindlasti mitte! Kõige suurem oht on jalahaavandid, mis tavaliselt tekivad alles siis, kui juba on välja kujunenud vereringe häired või jalanärvide kahjustus.

Mis suurendab jalaprobleemide esinemise võimalust? 

Suurimad riskifaktorid on diabeedi pikk kestus, halb diabeedi kompensatsioon ja muud kaasuvad haigused nagu kõrge kolesterool ja kõrgvererõhktõbi. Samuti eluviisiga seotud faktorid, peamiselt suitsetamine.

Miks mõjutab diabeet just jalgu?

Diabeet ei mõjuta ainult jalgu, vaid see on üks osa kujunevatest tüsistustest.

Kui on tekkinud jalgade närvikahjustus või vereringehäired, siis on on suur tõenäosus, et esinevad ka muud diabeedi tüsistused. Need võivad olla seotud nii kolesterooli ladestumisest tekkinud ateroskleroosiga, väljendudes südame- või ajuinfarktina, aga ka neeruhaiguse või nägemise kahjustumisena.

Millised on esimesed sümptomid, millele tähelepanu pöörata?

Tihti on esimeseks kaebuses jalgade külmetamine, tuimus, tükitunne päka all ja muu taoline. Võib esineda ka labajalgade valu. Samas, sümptomeid ei pruugi olla, mistõttu on oluline jalgade regulaarne kontroll tervishoiutöötaja poolt vähemalt kord aastas. Kui kahjustus on teada, siis isegi sagedamini.

Millal tuleks kindlasti pöörduda arsti või diabeediõe poole?

Kindlasti tuleb pöörduda kui tekivad eelnevalt nimetatud kaebused esmakordselt. Samuti siis, kui on tekkinud muud visuaalsed muutused – moonded, nahapaksendid, hõõrdumine.

Vähemalt kord aastas on soovitav hinnata jalgade tundlikkushäiret ja verevarustust. Seda isegi juhul, kui kaebusi ei ole.

Millised on kaasaegsed ravisoovitused?

Juba välja kujunenud kahjustused ei parane, mistõttu on oluline ennetus ja võimalikult hea diabeedi ravi kohe algusest peale. Kui närvi- ja veresoontekahjustus on kujunenud, siis on esikohal haavandite ennetus ja varane ravi. Kõige olulisem on, et patsient ise oleks võimalikest tüsistustest informeeritud ja oskaks õigeaegselt pöörduda kui mõni probleem ilmneb.

Milline roll on diabeediõel, endokrinoloogil, jalaspetsialistil ja veresoontekirurgil diabeetilise jala ravis?

Endokrinoloogi roll koostöös diabeediõega on eelkõige ravi koordineerid, vaadates üle, et kõik vajalikud hindamised, uuringud ja analüüsid on tehtud ning ravi optimaalne. Siia kuulub ka jalgade hindamine. Jalaravikabinet peaks olema koht põhjalikuma hindamise jaoks ja juba tekkinud muutuste korral, sh nahapaksendid, seenkahjustus ja tekkinud haavandid. Kui hindamise käigus on tuvastatav häire, siis võib juba ennetavalt vaja minna veresoontekirurgide abi selle häire lahendamiseks, aga tihti läheb veresoontekirurgide, ortpeedide ja üldkirurgide abi vaja juba tekkinud haavandi korral.

Kui peaksite andma diabeeti põdevale inimesele ainult kolm soovitust, kuidas oma jalgu hoida, siis millised need oleksid?

Enne kahjustuse kujunemist on esmatähtis hea diabeedi kontroll – hea veresuhkur, kolesterool ja vererõhk. Kui kahjustus on juba olemas, siis labajalgade igapäevane enesekontroll, sobiv jalanõu ja kohene pöördumine haavandi tekkimisel.