2027. aasta riigieelarve ja riigieelarveseaduse strateegia tervisevaldkonnas
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud on 2027. aastal kokku u 8,2 miljardit eurot. Ligi kaks kolmandikku sellest kulub pensionidele, hüvitistele ja sotsiaalteenustele ning veidi üle kolmandiku tervisevaldkonnale.
Aive MõttusAiveMõttusToimetaja
Avaldatud
Reklaam
Sotsiaalministeerium avaldas täna olulised suunad tervisevaldkonnas järgmisel, 2027. aastal (vt allpool).
AI kokkuvõte
Tervisekassa 2027. aasta eelarve on 2,67 miljardit eurot. Eesmärk on hoida ravi kättesaadavana ja vähendada eelarve puudujääki.
Tervise- ja sotsiaalabi hakatakse paremini ühendama TERVIKute kaudu.
Arst-residentidel lubatakse alates 2027. aastast retsepte iseseisvamalt välja kirjutada.
Kokkuvõtte koostas Labrador AI ja toimetas ajakirjanik.
***
Kasutame tervishoiu raha targemalt ja hoiame ravi inimestele kättesaadavana.
Inimese jaoks on peamine, et vajalik arstiabi oleks kättesaadav nii praegu kui ka tulevikus. Tervisekassa 2027. aasta eelarve on 2,67 miljardit eurot ning kulud kasvavad ligikaudu 87 miljoni euro võrra võrreldes 2026. aastaga. Samal ajal liigub Tervisekassa eelarve järk-järgult tasakaalu poole: puudujääk väheneb 2027. aastal ligi poole võrra ja praeguse prognoosi järgi jõuab eelarve 2030. aastaks tasakaalu. Prognoosi kohaselt jääb Tervisekassa reserve alles 2030 aastaks 444,19 milj.
Reklaam
Eesmärk on kindlustada, et tervishoiusüsteem oleks pikaajaliselt rahastatav ja samal ajal kaitsta inimeste võimalust saada vajalikku abi. 2027. aastal valmistame ette ka õigusmuudatused, et parandada ravikindlustuse kättesaadavust. Samal aastal valmib analüüs võimalustest jaotada inimeste omaosaluskoormust õiglasemalt, et vähendada tervisealast ebavõrdsust. Selleks, et saada olemasoleva raviraha eest paremaid tervisetulemusi, analüüsime ja uuendame haiglate rahastusmudeleid ning hakkame järk-järgult rakendama teenuste strateegilise ostu põhimõtteid ja tulemuspõhist rahastamist.
Seome tervise- ja sotsiaalabi inimese jaoks tervikuks.
Lõimime tervise- ja sotsiaalsüsteemi senisest paremini, et inimene saaks vajalikku abi terviklikumalt ega peaks ise eri asutuste ja teenuste vahel abi otsima. Selleks loome piirkondlikud tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostöömudelid ehk TERVIKud, mis toovad kokku tervishoiu, sotsiaalvaldkonna ja teised vajalikud partnerid. Nii saab keerukama abivajadusega inimesele vajalikku tuge paremini koordineerida ning vähendada olukordi, kus inimene jääb kahe süsteemi vahele. Kui inimene jõuab õigel ajal just talle sobiva abini, saab vältida ka tarbetuid haiglaravijuhte ja kasutada olemasolevat raha paremini.
Reklaam
Alates 1. oktoobrist 2027 seome rehabilitatsiooniteenuse tervishoiusüsteemiga. Teenust hakkavad osutama haiglavõrgu haiglad ja teised nõuetele vastavad tervishoiuteenuse osutajad. Rehabilitatsiooniteenuse saamine hakkab sõltuma inimese terviseseisundist tulenevast tegelikust abivajadusest, mitte enam puude raskusastmest või töövõime staatusest. Teenuse kinnitatud riigieelarvelised vahendid on 2027. aastal 21,82 miljonit, 2028. aastal 26,21 miljonit, 2029. aastal ja 2030. aastal mõlemal 29,10 miljonit eurot.
Aastatel 2027–2029 viime seni Sotsiaalkindlustusameti korralduses olnud abivahendid järk-järgult Tervisekassasse ning ühendame need meditsiiniseadmete süsteemiga. Edaspidi tekib neile ühine loetelu ja ühtsemad hüvitamise põhimõtted. Inimese jaoks tähendab see selgemat teekonda vajaliku abini, vähem asjaajamist ja pabertõendeid ning paremat ülevaadet talle määratud ravimitest, meditsiiniseadmetest ja abivahenditest. Ka tervishoiuspetsialistidel tekib vajalikust infost terviklikum ülevaade ühes digilahenduses. Koos ülesannetega viiakse Tervisekassasse üle ka nende täitmiseks vajalik raha ning pikemas vaates on ühe ühise süsteemi ülalpidamine riigile soodsam.
Muudatuste ühine eesmärk on lihtsam ja terviklikum abiteekond, kus tervise- ja sotsiaalteenused lähtuvad inimese vajadusest ning toimivad senisest paremini koos. Muudatusi puudutavad eelnõud on Riigikogu menetluses.
Toome vaimse tervise abi inimeseni varem.
Reklaam
Loome varajase abi teenused, et reageerida vaimse tervise probleemidele kiiremini ja vältida raskuste süvenemist. Teenused pakuvad tõenduspõhist varajast abi levinud psüühikahäirete sümptomite korral. Abi võib saada nii iseseisvalt läbitavate digitaalsete eneseabikursuste kui ka spetsialisti juhendatud psühholoogiliste sekkumiste kaudu. Varajase abi teenuste süsteemseks pakkumiseks eraldatakse 2027. aasta riigieelarvest täiendavalt 1,73 mln eurot ja aastatel 2028–2030 eraldatakse 1,90–1,74 mln eurot aastas. Varajase abi eesmärk on tugevdada inimeste toimetulekuoskusi ja leevendada sümptomeid enne, kui vaimse tervise probleemid süvenevad sedavõrd, et inimene vajab juba kliinilise spetsialisti abi.
Alates 2028. aastast saavad Tervisekassa korraldamisel organisatsioonid ja ettevõtted pakkuda digitaalseid eneseabi sekkumisi ning tegevusloaga tervishoiuasutused spetsialisti juhendatud väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi ehk VIPSe.
Aitame sõltuvusprobleeme varem märgata ja abi saada.
Parandame sõltuvusprobleemide ennetamist ja varajast märkamist, et inimene saaks vajalikku abi võimalikult vara. Jätkame Viljandi haiglas narkootikumide võõrutusravi ja statsionaarse sõltuvusravi pakkumist ning arendame edasi noorukitele mõeldud uimastite tarvitamise sõeltestimist, lühisekkumist ja ravile suunamist.
Samuti otsime Eestile sobivaid lahendusi käitumuslike sõltuvuste, sealhulgas hasartmängusõltuvuse ennetamiseks ja abivajajate toetamiseks. Sõltuvusravi pakkumiseks ja laste uimastitarvitamise ennetuseks suunatakse 2027. aasta riigieelarvest täiendavalt 0,5 mln eurot ja aastatel 2028–2030 suunatakse 5,5mln – 6,0 mln eurot aastas.
Reklaam
Aitame patsiendil vajalikud teenused kvaliteetsemalt ja ravimid kiiremini kätte saada.
Uuendame tervishoiuteenuste tegevuslubade süsteemi, et luba ei oleks pelgalt formaalsus, vaid aitaks tagada pakutava teenuse kvaliteeti. Terviseameti kvaliteedikeskus aitab tervishoiuasutustel teenuste kvaliteeti pidevalt parandada ja patsiendiohutust suurendada.
Arst-resident saab edaspidi retsepti välja kirjutada võrdselt vastava eriala omandanud arstiga. See aitab patsiendil saada vajaliku ravimi sujuvamalt ja õigel ajal ning vähendab olukordi, kus retsepti vormistamiseks tuleb oodata teist arsti. Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.
Olulised suunad innovatsioonis
Vähendame tehisintellekti abil perearstide ja kiirabitöötajate dokumenteerimiskoormust.
Tervishoiuspetsialistid kulutavad dokumenteerimisele praegu kuni 40% tööajast. Võtame kasutusele tehisintellektil põhinevad tööriistad, näiteks transkribeerijad, mis muudavad kõne tekstiks ja paigutavad info infosüsteemis õigesse kohta, projektide kulud on järgmise kolme aasta peale kokku 1,92 mln.
Uuendame dokumenteerimissüsteemi, et teavet kogutaks selgemalt ja ilma dubleerimiseta. Nii jääb arstil rohkem aega patsiendi jaoks ning täpsemad andmed aitavad teha paremaid raviotsuseid.
Testime andmepõhiste raviotsuste tuge koostöös Tartu Ülikooliga.
Arstid vajavad süsteemset ülevaadet sellest, milline ravi annab eri patsientidele parima tulemuse. Selleks töötame terviseandmete analüüsi ning digilahenduste ja tehisintellekti abil välja kvaliteedinäitajad.
Alustame südame-veresoonkonna haiguste katseprojektiga Andmering. Teadlaste loodud mudelid aitavad tervishoiutöötajatel märgata seoseid, mida seni ei olnud võimalik näha, ja teha paremini põhjendatud raviotsuseid.
Anname inimesele ja tervishoiutöötajale tervikliku ravimite ülevaate.
Praegu tuleb inimese kasutatavate ravimite ülevaade kokku panna retseptide põhjal. Nii ei pruugi tervik olla nähtav ning osa olulisi ravimeid, näiteks käsimüügiravimid, võib jääda arvestamata.
Uus ravimiskeem annab patsiendile ja tervishoiutöötajale ajakohase ülevaate kõigist vajalikest ravimitest. See aitab vähendada ravivigu ja koostada inimesele sobivama ravimiplaani. Lahendus annab automaatseid hoiatusi võimalike ravimite koostoimete ja neerumõjude kohta ning tulevikus ka geneetikast lähtuvaid soovitusi. Ravimiskeem on juba väikses mahus kasutusel, ent vajab veel täiendavaid töid 0,9 mln ulatuses, et jõuda kõikide inimesteni. Ravimiskeemi rahastab Tervisekassa.
Suuname tervise- ja sotsiaalvaldkonna arendamisse 98,8 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusi ja riiklikku kaasfinantseeringut.
Euroopa Liidu toetuste abil jätkame 2027. aastal pikaajalise hoolduse reformi, arendame laste ja perede tugiteenuseid, tugevdame kogukonnapõhiseid sotsiaalteenuseid ning seome sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid paremini.
Investeeringutega rajame kogukonnapõhiseid toetatud eluasemeid, loome asendushooldust vajavatele lastele peresarnasemaid elamistingimusi ja parandame olemasolevaid tingimusi. Üle 30-kohalisi erihoolekandeasutusi muudame väiksemateks, peresarnasemateks ja kogukonnapõhisemateks.
Jätkame investeeringuid Narva ja Kuressaare maakondlikesse integreeritud heaoluteenuste keskustesse, sealhulgas haiglahoonete energiatõhususse. Samuti arendame tervise- ja sotsiaalvaldkonna digilahendusi ja infosüsteeme, et reforme ellu viia ja teenuseid paremini korraldada.
