Foto: Pixabay
Nutriscore. Mis see on ja kuidas seda arvutatakse?
Viimasel ajal on avalikkuses tekkinud diskussioon Nutri-Score toidumärgistuse ümber, millega on paraku kaasnenud ka eksitavat infot. Segaduse vältimiseks selgitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse nõunik Hellika Kallaste Maablogis süsteemi tegelikku olemust, selle arvutuskäiku ning eesmärki aidata tarbijal teha samas tootegrupis tervislikumaid valikuid.
Nutri-Score on toidupakendi esiküljel asuv märgistussüsteem, mis annab kiire ülevaate pakendi tagaküljel olevast kohustuslikust toitumisalasest teabest, mis on lihtsalt kasutatav igas vanuses inimestele, sealhulgas lastele. Süsteem töötati välja Prantsusmaal ja võeti seal kasutusele aastal 2017. Praeguseks on sellega liitunud ka Belgia, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Hispaania ja Šveits.
AI kokkuvõte:
Nutri-Score on pakendi esikülje märgistus, mis annab kiire ülevaate toote toitumisalastest omadustest. Süsteem kasutab skaalat A-st E-ni.
Hinne arvutatakse 100 grammi või 100 milliliitri kohta, et võrrelda tooteid ühtsel alusel. Miinuspunkte annavad energia, suhkrud, küllastunud rasvad ja sool, plusspunkte aga kiudained, valgud ning puu- ja köögiviljade sisaldus.
Nutri-Score ei ütle, kas toit on tervislik või ebatervislik. Süsteemi peamine eesmärk on aidata võrrelda sarnaseid tooteid ja teha nende seas parem valik.
Kokkuvõtte koostas Labrador AI ja toimetas ajakirjanik.
Euroopas pole sellised märgistused võõrad. Näiteks Leedus ja Põhjamaades on kasutusel Lukuaugu märgistus ning Soomes Südamemärk. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel oli neli aastat tagasi maailmas kokku juba 44 riiki, mis on võtnud kasutusele erinevaid lihtsustatud toitumisalase teabe märgistusi.
Kuidas kujuneb toote hinnang?
Nutri-Score’i hinnang (skaalal A–E koos vastavate värvidega) tuleneb matemaatilisest valemist. Miinuspunkte annavad energiasisaldus (kJ/kcal), suhkrud, küllastunud rasvhapped, sool ja jookide kategoorias ka magusained. Plusspunkte annavad kiudained, valgud ning puu- ja köögiviljade sisaldus.
Lõpphinnang arvutatakse 100 g või 100 ml kohta, kuna pakendil on samuti andmed 100 g või 100 ml kohta. See standard on oluline, et vältida ka tootjatepoolset manipuleerimist ebarealistlikult väikeste portsjonitega. Näiteks karastusjoogi pudelil võib olla portsjoniks märgitud 200 ml, kuigi tegelikult on tarbitav kogus sellest sageli suurem. Seetõttu kasutatakse arvutamisel standardina 100 g või 100 ml teavet, mis tagab objektiivse võrdluse ja takistab portsjonite suurusega manipuleerimist.
Friikartulite roheline märgis ja müüdid
Levinud kriitika on suunatud näiteks sügavkülmutatud friikartulitele, mis võivad saada rohelise hinde. See tuleneb asjaolust, et toodet hinnatakse pakendis sisalduval kujul. Kuigi algselt võib toode olla väherasvane ja soolata, võib kodune valmistusviis seda oluliselt muuta. Nutri-Score’i eesmärk on anda objektiivne hinnang pakendis sisalduvale toidule, sest friikartuleid näiteks kuumaõhufritüüris vähese õliga küpsetades või pannil rohkes õlis praadides on tulemus täiesti erinev.
Eesmärk on sarnaste toodete võrdlemine
Nutri-Score ei ütle, kas toit on tervislik või ebatervislik – see sõltub toidu tarbimise sagedusest ja kogusest. Oluline on toitumine tervikuna. Märgistuse eesmärk on aidata võrrelda sarnaseid tooteid.
“Tarbija ei vali tavaliselt poeriiuli ees hommikuhelveste ja juustu vahel, vaid võrdleb eri tüüpi hommikuhelbeid. Nutri-Score aitab selles olukorras kiiresti tuvastada, milline valik on parema toitainelise koostisega,” selgitatakse süsteemi loogikat.
Miks puudub Euroopa Liidu ülene kokkulepe?
Kuigi Euroopa Komisjon on aastaid otsinud ühtset märgistuslahendust, ei ole riigid ühise kokkuleppeni jõudnud eelkõige erinevate huvide tõttu. Seepärast puudub EL-is praegu veel ühtne ja kõigile liikmesriikidele vastuvõetav teaduslik lahendus. Olemasolevatest lahendustest on ELis kõige levinum Nutri-Score, mida kasutavad sajad Euroopa ettevõtted ja tuhanded brändid, sealhulgas näiteks Bosto ja Nestlé.
Nutri-Score’i arvutamisest
Nutri-Score on loodud Prantsusmaa avaliku sektori terviseasutuste koostöös. Selle arvutusmudel põhineb Ühendkuningriigi Food Standards Agency (FSA) toitaineliste põhijoonte mudelil, mida on koostöös teadlastega Nutri-Score’i jaoks edasi arendatud.
Süsteem on kasutusel 2017. aastast ning seda on ühel korral uuendatud, et suurendada kooskõla riiklike toidusoovitustega, võtta arvesse uusi teadusandmeid ja parandada varasemalt tuvastatud kitsaskohti. Arvutusmudeli uuendamisele eelnes ulatuslik mudeli testimine ja valideerimine, kasutades selleks Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hollandi riiklikke toiduandmebaase [1].
Roheline ei tähenda automaatselt „head“ ja oranž „halba“
Hinnang peegeldab toidu üldist toitainelist koostist. Võrrelda saab üksnes sarnaseid tooteid (nt saia ja sepikut, mitte saia ja õli), mistõttu kahe sarnase toote võrdluses tähistab näiteks roheline B paremat valikut kui oranž D. D või E ei tähenda, et toitu ei tohiks süüa, vaid osutab sellele, et sellist toitu tuleks valida harvem. Juust ja suitsuliha võivad saada hinnanguks D või E suure soola- ja rasvasisalduse tõttu, mitte sellepärast, et need on „halvad”.
Oluline on mõõdukus ja toitumine tervikuna. Mõõdukas tuleks olla ka rohelise hinnanguga toidu tarbimisel. Toidupüramiid näitab, millistest toidugruppidest süüa rohkem ja millistest vähem. Ka kehvema hinnanguga toidud (sageli toidupüramiidi tipuosas paiknevad toidud) võivad olla osaks mitmekülgsest ja tasakaalustatud toitumisest, kuid neid tuleks süüa harva ja väikestes kogustes.
Tootele antav hinnang sõltub selle konkreetse toote koostisosadest. Lisatud suhkur ja sool mõjutavad oluliselt lõplikku hinnangut. See kehtib kõigi toitude puhul, sealhulgas friikartulite, jookide, leibade kui ka näiteks pähklikreemide puhul. Nutri-Score annab toidu toitainelisele koostisele üldise hinnangu, mis aitab poeriiulilt üles leida paremad valikud.
Nutri-Score üksi ei lahenda toitumisega seotud probleeme, kuid teeb keeruka toitumisalase teabe mõistmise lihtsamaks ja on hea tööriist tervist toetavama toidukeskkonna kujundamisel ning tarbijate valikute toetamisel.
[1] Merz, B., Temme, E., Alexiou, H. et al. Nutri-Score 2023 update. Nat Food 5, 102–110 (2024). https://doi.org/10.1038/s43016-024-00920-3
