Kairit Sirts.

Foto: Marianne Liiv

Kliiniline psühholoog ja Tartu Ülikooli kaasprofessor: tehisaru võib vaimset tervist toetada, kuid selle jõudmiseks meditsiinisüsteemi on pikk tee

Suurte keelemudelite kiire areng on tekitanud üha kasvava huvi kasutada tehisaru ka vaimse tervise valdkonnas. Seda nii probleemide varajaseks märkamiseks kui ka inimeste toetamiseks digilahendustega. Kliinilise psühholoogi ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia kaasprofessori Kairit Sirtsu sõnul on tehisaru potentsiaal märkimisväärne, kuid enne kui see saab tervishoiusüsteemi osaks, tuleb lahendada veel hulk tehnilisi, kliinilisi ja eetilisi küsimusi.

Aive Mõttus Aive Mõttus Toimetaja

Avaldatud 23.07.2026 - 15:33

Küsimust, kas tehisarust võiks vaimse tervise valdkonnas abi olla, on teadlased uurinud juba 10–15 aastat. Viimase kolme-nelja aasta jooksul on suurte keelemudelite laialdane levik sellele uurimissuunale aga uue hoo sisse andnud.

Individuaalne tellimus

1€ / kuu

Kuutellimuse esimesed 3 kuud tutvumishind 1€ kuus, edasi 19.90€ / kuu. Aastatellimusena mugavalt ühe makse ja arvega 215€ / aasta. Tervishoiutöötaja koodiga tellija saab tellimusega tasuta kaasa ühe vabalt valitud paberajakirja (Perearst, Lege Artis või Pereõde). Kuutellimuse tutvumishinda saad kasutada ühekordselt.

Telli kohe

Arstikeskuse pakett (populaarne)

34.50€ / kuu

Aastatellimusena mugavalt ühe makse ja arvega 377€ / aasta. Sobiv tellimus 2-3 liikmelisele meeskonnale. Ühe paketiga saad kuni 3 tellimust endale ja kolleegidele. Tervishoiutöötaja koodiga tellija saab tellimusega tasuta kaasa kuni kolm vabalt valitud paberajakirja (Perearst, Lege Artis või Pereõde).

Telli kohe

Hulgitellimus asutusele

Ei leidnud sobivat?

Võta ühendust meie klienditeenindusega ja leiame just teile sobiva lahenduse!

Loe edasi

Hinnale lisandub käibemaks 9%.

Sisene

Konverentsid

Partnerite uudised

Tallinna Haigla saab teise juhatuse liikme, et tõhustada haiglate ühendamise ettevalmistusi

AS Tallinna Haigla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogud otsustasid luua Tallinna Haiglasse teise juhatuse liikme ametikoha. Uue juhatuse liikme leidmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss ning valituks osutunud kandidaat hakkab samaaegselt täitma ka Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe ülesandeid, et tugevdada haigla juhtimist ning toetada Tallinna Haigla loomise ettevalmistusi.

Keelekida ei vaja alati lõikust

Keelekida on kaasasündinud limaskestavolt, mis ühendab keelt suupõhjaga. Kui see on liiga lühike, pingul või kinnitub keelele liiga tipu lähedale, võib keele liikuvus olla piiratud. Sellist seisundit nimetatakse anküloglossiaks ehk kinniseks keeleks. Kuigi keelekida olemasolu võib lapsevanemaid ärevaks teha, ei tähenda see automaatselt terviseprobleemi ega operatsioonivajadust, kirjutab Kliinikumi Leht.

Kiirabi liit toob välja 10 põhjust, miks kaheliikmeline kiirabibrigaad ei ole hea mõte

Terviseamet ja Tervisekassa valmistavad ette 2028. aastal rakenduvat kiirabivõrgu uuendust, mille praegune versioon tuli Eesti Kiirabi Liidule üllatusena. Uues võrgumudelis on kavandatud valdavalt kaheliikmelised brigaadid ning öiste brigaadide vähendamine.

ARVAMUS | Kõige olulisem küsimus on, kas Eesti inimene saab pärast neid muudatusi vähemalt sama hea abi kui täna

Üllatav, et nii põhimõttelised muudatused on jõudnud väga konkreetsete seisukohtadeni enne, kui avalikkusele on esitatud terviklik mõjuanalüüs ja riskihinnang, kirjutab kiirabis kavandatavate muudatuste kohta oma Facebooki lehel Tartu Kiirabi juht ning Eesti Kiirabi Liidu juhatuse liige Lauri Kõrgvee.

Tervishoiueksperdid soovitavad ravikindlustuse kohustuslikuks muuta

Tervishoiueksperdid soovitavad muuta ravikindlustuse kõigile kohustuslikuks. Eelkõige mõjutab see tööealisi inimesi, kes ei maksa sotsiaalmaksu. Kui nad vabatahtlikku ravikindlustust ei sõlmiks, siis tekiks riigil õigus nende teistelt tuludelt ravikindlustuse võlg sisse nõuda, vahendab ERR.