Kõik septembri Perearsti artiklid leiate siit!

Perearst september 2026

• 

  Uute kohustuste asemel vajab perearst abikäsi

  Nagu öeldakse – kõik on uus septembrikuus. Sügis toob alati värskust ja seekord on meil põhjust tunda suurt rõõmu: tervitame südamest kõiki uusi perearste, kes tänavu edukalt residentuuri lõpetasid. Palju õnne teile ja tere tulemast meie sekka!

• 

  Artur Anson: moka otsast öeldud asju tasub perearstitöös ikka väga tähelepanelikult kuulata

  Mõned nädalad tagasi residentuuri lõpetanud, kuid juba mitu aastat perearsti tööd teinud Artur Anson kinnitab, et peremeditsiin on väga huvitav, selles on palju vaheldust ning õppimisvõimalusi. Väga oluliseks peab ta arsti oskust patsienti kuulata.

• 

  A-taseme saavutas 147 perearstikeskust

  25. septembril tunnustati Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil parimaid perearstikeskuseid üle Eesti.

• 

  Eesti Noored Perearstid valisid uue juhatuse ja esindajad

  Eesti Noored Perearstid (NOPE) valisid 3.–4. septembril Roostal toimunud Suvekoolis omale uue juhatuse järgmiseks kaheks aastaks.

• 

  Peremeditsiini residentuur osutus nii populaarseks, et avati lisakohti

  Peremeditsiini residentuuris avati tänavu 45 kohta, kuid põhikonkursil jäi seitse kohta täitmata. Järelkonkurss osutus väga populaarseks – seitsmele kohale kandideeris 14 inimest.

• 

  Arstid sotsiaalmeedias: kas võtta sõna või vaikida?

  Kui tudengina vaktsineerimisteemalise valikaine võtsin, ei osanud ma oodata, et sealt saab alguse sügavam sukeldumine mööda jäneseurgu sotsiaalmeedia erinevatesse paralleelreaalsustesse.

• 

  Pikaajalisel haiguslehel töötamine – mida tasub perearstil teada?

  Norstati värske küsitluse järgi teab pikal haiguslehel töötamise võimalusest vaid 21% inimestest, ent Al Mare Perearstikeskuse perearsti dr Kaia Kiiroja sõnul on tegemist võimalusega, mida tasub senisest enam teadvustada.

• 

  Uuel gripihooajal laienevad tasuta vaktsineerimise võimalused riskirühmadele

  Eelseisval 2026/2027. aasta gripihooajal jõustuvad mitmed olulised muudatused riiklikult rahastatud gripivastase vaktsineerimise korralduses. Kõige suurem muudatus puudutab tööealisi täiskasvanuid: immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel laiendati tasuta gripivastase vaktsineerimise võimalust riskirühma kuuluvatele 18–59-aastastele inimestele.

• 

  Ravimite taandamine raviskeemist

  Polüfarmakoteraapia suurendab ravimitega seotud kõrvaltoimete ja koostoimete riski, mistõttu on oluline patsientide raviskeeme regulaarselt üle vaadata. Artiklis käsitletakse ravimite taandamise eesmärke ja sihtrühmi ning antakse praktilisi juhiseid selle protsessi ohutuks läbiviimiseks.

• 

  Hormoonide analüüsid perearstipraksises – võimalused, piirangud ja vajadus

  Kliinilistest laboritest on võimalik tellida erinevaid hormoonianalüüse, mis näitavad kilpnäärme (TSH, fT3 ja fT4), nais- ja meessuguorganite (SHBG, LH, FSH, E2 ning testosteroon) ning neerupealiste (ACTH ja kortisool) funktsiooni. Nagu ikka, algab analüüside valimine kliinilisest küsimusest, millele soovitakse vastata. Kõigepealt on vaja mõelda läbi, mida, kuidas ja miks tellida. Lisaks sellele tuleb pidada meeles hormoonide tsüklilist eritumist ning teisi patsiendipoolseid tegureid, et saadud tulemused oleksid usaldusväärsed ning kasutatavad.

• 

  Hüpertooniatõve ravieesmärkide saavutamise optimeerimine

  Arteriaalne hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi on Eestis levinuim krooniline haigus ning peamine kardiovaskulaarsete tüsistuste riskitegur, moodustades valdava osa välditavast tervisekaotusest. Artiklis analüüsitakse Eesti tervishoius esinevaid hüpertooniatõve käsitluse ja ravijärgimuse kitsaskohti, toetudes Riigikontrolli 2026. aasta auditi aruandele.

• 

  Krooniliste neeruhaiguste diagnostikas kasutatavad laboriuuringud ja nende tõlgendamine

  Krooniline neeruhaigus kulgeb sageli aastaid märkamatult, mistõttu on selle varajases avastamises keskne roll laboriuuringutel. Artiklis antakse ülevaade KDIGO 2024 uuendatud soovitustest ning selgitatakse, kuidas tõlgendada peamisi neerufunktsiooni näitajaid ja vältida levinumaid tõlgendusvigu igapäevases kliinilises praktikas.

• 

  Rasvumisest organkaitseni: CaReMeLO konverentsi olulisemad sõnumid

  Mai alguses toimus Münchenis järjekorras juba kolmas CaReMeLO (Cardiovascular, Renal, Metabolic, Liver And Obesity) konverents. Konverents toob kokku ühiseks aruteluks perearstid ja eri valdkondade (endokrinoloogia, kardioloogia, nefroloogia, gastroenteroloogia, infektsionistid) spetsialistid.

• 

  Ülekaalu ja rasvumisega patsiendi käsitlus esmatasandil. Ajakohastatud ravijuhend

  2026. aasta kevadel valmis ajakohastatud ravijuhend „Ülekaalu ja rasvumisega patsiendi käsitlus esmatasandil“. Tegemist on algselt 2012. aastal koostatud ning 2019. aastal ajakohastatud ravijuhendi teistkordse ajakohastamisega. Ravijuhend annab suunised ülekaalu ja rasvumisega laste ning täiskasvanute käsitluseks ja nõustamiseks esmatasandil. Artikkel teeb ravijuhendist lühiülevaate.

• 

  Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemise diferentsiaaldiagnostika

  Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on kogu organismi mõjutav progresseeruva kuluga haigus, millele on iseloomulikud ägenemised. Suur osa KOKi-patsientidest on multimorbiidsed. Keskmiselt on KOKi-haigel kuni viis kaasuvat haigust. Kõige sagedamini esinevad arteriaalne hüpertensioon, südamepuudulikkus, koronaararterite haigus, südame rütmihäired, kopsuvähk, pulmonaalhüpertensioon, bronhektaasid, interstitsiaalne kopsuhaigus, ärevus ja depressioon. Artikli eesmärk on pöörata tähelepanu KOK-i ägenemise diferentsiaaldiagnostikale.

• 

  10 küsimust silmaarstile

  Hea silmatervis algab elanikkonna teadlikkuse parandamisest selles valdkonnas. Perearst on sageli esimene märkaja ka paljude kiiret sekkumist vajavate nägemisprobleemide korral. Artikkel annab perearstidele praktilisi juhiseid, millal patsient silmaarstile suunata ja millele patsiendi uurimisel tähelepanu pöörata. Praktilise infovahetuse huvides on artikkel küsimuste ja vastuste vormis.

• 

  eKliinikus kulub visiidi kirjatööle minut, ülejäänud aeg kuulub patsiendile

  Perearsti töö ei koosne üksikutest funktsioonidest, vaid terviklikust töövoost. Ometi kulub jätkuvalt suur osa ajast tarkvaras liiklemisele, info sisestamisele ja dokumentide vormistamisele. eKliinik kohandatakse igas keskuses selle tegeliku töökorralduse järgi, et tarkvara toetaks tööd, mitte vastupidi. „Vestlus visiidiks“ viib selle põhimõtte veelgi edasi: pärast vestlust patsiendiga valmivad sissekanne ja vajalikud dokumendid minutiga.

• 

  Artriitide mitmekesine maailm: autoimmuunne, viiruslik ja bakteriaalne artriit

  Artriidi põhjused ulatuvad infektsioonidest ja kristallide ladestumisest autoimmuunhaigusteni, seetõttu on õige diagnostika sobiva ravi valimisel määrava tähtsusega. Artiklis antakse ülevaade artriidi eri vormide äratundmisest, esmasest käsitlusest ja ravivõimalustest.

• 

  Kui taastumine jääb toppama: tDCS depressiooni käsitluses perearstikeskuses

  Depressiooni ravi suurim paradoks seisneb selles, et haigus ise võib takistada paranemist. Transkraniaalne alalisvoolustimulatsioon (tDCS) on ambulatoorne neuromodulatsioonimeetod, mis võib mõnel patsiendil aidata taastumisprotsessi uuesti käivitada. Artikkel annab ülevaate tDCS-i tõenduspõhisusest, patsiendivalikust ning Jürgenson Perearstikeskuse praktilisest kogemusest.

• 

  Pahaloomuliste nahakasvajate käsitlus esmatasandil

  Nahakasvajate varajases avastamises on perearstil oluline roll, sest kahtlane nahamoodustis võib ilmneda nii patsiendi enda tähelepaneku kui ka muu tervisemure tõttu tehtava läbivaatuse käigus. Artikkel annab ülevaate sagedasemate vähieelsete ja pahaloomuliste nahamuutuste äratundmisest, esmasest hindamisest ning patsiendi edasisest käsitlusest.

• 

  Neerukivitõbi

  Nefrolitiaas on võrdlemisi levinud probleem, mida uroloogidena käsitleme, ja sageli toimub käsitlus tihedas koostöös perearstiga. Riigiti on neerukivide esinemise sagedus erinev, ent öeldakse, et seda võiks esineda ühel inimesel 11-st ja see mõjutab mehi kaks korda sagedamini kui naisi. (1)

• 

  Perearsti teadusuudised

  Septembri Perearsti teadusuudised.