Kõik jaanuari Perearsti artiklid leiate siit!

Perearst jaanuar 2026

• 

  Teeme arengukavas kokku lepitud sammud lõpuks päriselt ära

  Perearstide rahastusmudeli ning töökorralduse muudatused tekitasid eelmise aasta lõpus palju tulist arutelu, mille üle on mul sama tuliselt hea meel – sest perearstid on alati see seltskond, kus julgetakse oma arvamus välja öelda, kuid osatakse kuulata ka teisi ja kõige keskmes on alati patsiendi huvid. Just seepärast on väga uhke tunne olla perearst – ka minul, praegusel sotsiaalministril. Meie eriala tugevus on olnud see, et suudame pingeliselgi ajal üksteisega avameelselt rääkida ja lõpuks teha otsuseid, mis teenivad eelkõige patsienti.

• 

  Karoliina Heinmets: soovin töötada keskkonnas, kus nii patsiendid kui ka kolleegid tunnevad end hoituna

  Peremeditsiini resident Karoliina Heinmets kirjeldab perearsti tööd kui mitmekesist ja vastutusrikast, mille käigus on oluline luua pikaajaline arsti-patsiendi suhe. Ühtlasi selgitab ta noorte perearstide toetamise olulisust ja kirjeldab digilahendusi, mis võiksid tulevikus perearstide töökoormust vähendada.

• 

  Perearsti kvaliteedisüsteemi töölaud perearstidele ja -õdedele on nüüd kasutusvalmis

  Perearsti kvaliteedisüsteem mängib olulist rolli esmatasandi tervishoiu kvaliteedi hindamisel ja arendamisel. See aitab hoida fookust ning keskenduda just nende haiguste ja terviseprobleemide regulaarsele jälgimisele, millega esmatasandil tegelemisel on potentsiaalselt kõige suurem mõju rahva tervisele. Mugavalt kuvatud andmed aitavad oma tööl regulaarselt silma peal hoida ja seda paremini planeerida.

• 

  Euroopa noorte perearstide suurüritus toimub esmakordselt Eestis

  Kümnes Euroopa Noorte Perearstide Liikumise (EYFDM) foorum toimub 30.–31.01.2026. Esimest korda Eestis korraldatavale üritusele oodatakse ligi 350 osalejat üle Euroopa.

• 

  Noored perearstid unistavad töötamisest hästi toimivas ja inimkeskses tervishoiusüsteemis

  Noored arstid on viimastel aastatel oma arvamust aktiivselt väljendanud ning ka tervishoiupoliitika kujundamisse sekkunud. MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) eelmise aasta tegevustest ja tulevikuplaanidest andis ülevaate juhatuse liige Hanna Rimm.

• 

  Onkoloogilise patsiendi hambaravi

  Onkoloogiline ravi võib põhjustada nii lastel kui ka täiskasvanutel suuõõnes erinevaid probleeme: mukosiiti, kserostoomiat, kaariest, igemehaiguseid ja suuavamisraskust, lisaks võib infektsioon suuõõnes mõjutada vähiravi kulgu, raskendada söömist, häirida kõnevõimet ja halvendada patsiendi üldist elukvaliteeti (1). Artikli eesmärk on anda lühike ülevaade onkoloogilise patsiendi suutervisest, hambaravist enne onkoloogilist ravi, selle ajal ja pärast ning innustada kolleege tihedamale omavahelisele koostööle.

• 

  Miks eelistada kaltsiumtsitraatmalaati?

  Kaltsiumtsitraatmalaat on kaltsiumi vorm, mis patenteeriti esimest korda juba 1980-ndatel. Kaltsiumtsitraatmalaat tekib kaltsiumi reaktsioonil õunhappe (malaat) ja sidrunhappega (tsitraat). Selle biosaadavus on suurem kui tavalisel kaltsiumtsitraadil või -karbonaadil. Reieluukaela, kodarluu ja selgroo luutiheduse säilitamisel on kaltsiumtsitraatmalaadil täheldatud vähemalt kolm korda tõhusam toime kui kaltsiumkarbonaadil (1).

• 

  Perekondlik hüperkolesteroleemia – aladiagnoositud risk kogu eluks

  Perekondlik hüperkolesteroleemia (ingl familial hypercholesterolaemia, FH) on grupp geneetilisi defekte, mille korral väikese tihedusega lipoproteiini (LDL) kolesterooli tase on juba sünnist saati märkimisväärselt tõusnud, põhjustades agressiivset ja varases eas algavat ateroskleroosi. Vaatamata selle sagedusele on paraku aga tegemist suuresti aladiagnoositud haigusega.

• 

  Migreeni diagnoosimine ja ravi

  Migreen on olulise haiguskoormusega neuroloogiline haigus, mida on tänapäeval võimalik efektiivse raviga kontrolli all hoida. Migreeniteemalisel veebiseminaril „Migreeni diagnoosimine, ravi ja patsiendi toetamine – teooriast praktikani“ rääkis migreeni ravi põhimõtetest ja praegu kättesaadavatest ravimitest Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise meditsiini instituudi neuroloogia nooremteadur, Medicumi neuroloog ja Ida-Viru Keskhaigla neuroloogia vanemarst Katrin Põld.

• 

  SGLT2 inhibiitorid ja kuseteede infektsioonid

  SGLT2 (sodium-glucose cotransporter type 2) inhibiitorid on tänapäeval valikravim nii 2. tüüpi diabeedi, südamepuudulikkuse kui ka kroonilise neeruhaiguse korral, vähendades kardiovaskulaarset ja üldist suremust ning pidurdades neerupuudulikkuse süvenemist. Selle ravimigrupi kasutamisel suureneb genitaal- ja kuseteede infektsioonide risk, mis võib viia ravi katkestamiseni.

• 

  Harvikhaiguste avarduv maailm – neurofibromatoos ja hüpofosfataasia

  Harvikhaiguste õigeaegne märkamine võib muuta patsiendi elu. Eelmise aasta lõpus, 16. detsembril toimunud veebiseminaril „Harvikhaiguste avarduv maailm. Teekond märkamisest tõhusa ravini – neurofibromatoos ja hüpofosfataasia“ andsid Tallinna Lastehaigla hematoloog-onkoloog Kristi Lepik ning Tallinna Lastehaigla lasteendokrinoloog Kaire Heilman ülevaate neurofibromatoosist ja hüpofosfataasiast.

• 

  Splenomegaalia: põhjused, diferentsiaaldiagnostika ja käsitlus

  Splenomegaalia ehk põrna suurenemine on kliiniline sümptom, mis võib olla mitmesuguste süsteemsete haiguste ilming. Artikkel annab ülevaate põrna normaalsest funktsioonist, suurenemise põhjustest, diferentsiaaldiganostikast ja käsitlusest.

• 

  Kas patsient võib osaleda maratonil – kuidas hinnata?

  Üldteada on fakt, et regulaarne liikumisharrastus, olgu see siis kõndimine, metsajooks, pallimäng, jõusaalitreening või miks mitte ka maratoni läbimine, kui selleks katsumuseks ollakse kehaliselt valmis, on vaieldamatult oluline osa tervislike eluviiside järgimisel, kuna lisab tervena elatud aastaid, parandab elukvaliteeti, üldist heaolu ning on n-ö antidepressant. Kuid vaatamata liikumisaktiivsuse olulisusele tervislike eluviiside järgimisel võib intensiivne treenimine ja võistlemine paradoksaalsel kombel vallandada teatud tingimustes ägedaid terviserikkeid või põhjustada isegi äkksurma.

• 

  Terviseärevus

  Terviseärevus (TÄ) on seisund, mida iseloomustab liialdatud ja püsiv hirm oma tervise pärast, mis võib väljenduda usus, et ollakse raskelt haige või et varsti haigestutakse, hoolimata meditsiiniliste tõendite puudumisest või minimaalsest sümptomaatikast.

• 

  Lapse toitumine esimesel eluaastal

  Lapse toitumine esimesel eluaastal on oluline nii kasvule, arengule, edasiste toitumis-harjumuste kujunemisele kui ka tervisekäitumisele. Kuivõrd esimese eluaasta jooksul on visiite perearsti ja pereõe vastuvõttudele omajagu, oleme meie sageli esimesed, kelle poole pöördutakse toitumisküsimustega.

• 

  Ühepoolsed ninakaebused haigusjuhtude näitel

  Artiklis on kirjeldatud kuut haigusjuhtumit, kus patsientide üks põhikaebusi oli ühepoolne ninakinnisus. Kõik haigusjuhud leidsid aset 2025. aastal Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus.

• 

  Vähikonverents „Vähk algab märkamisest: ennetus, avastamine, toetamine“

  28. novembril toimus Tallinnas vähile keskenduv konverents, mis tõi kokku erinevad tervishoiutöötajad, et arutada, kuidas muuta tõhusamaks vähiennetust, varajast avastamist ning mil moel patsienti selles toetada. Järgnevalt saab lugeda noppeid konverentsilt.

• 

  Luubi all on nahahaigused

  21. novembril toimus suur nahahaigustele pühendatud konverents „Luubi all on nahahaigused“. Käsitleti sagedasemaid nahahaiguseid, aga kuulda sai ka ettekandeid sugulisel teel levivatest haigustest. Küsimusi ja diskussiooni jätkus iga ettekande järel pikemakski, mis illustreeris osalejate suurt huvi teema vastu. Järgnevalt saab lugeda kokkuvõtet konverentsil kuuldust.