Millised rasestumisvastased meetodid on Eestis populaarsed ja mis mõjutab nende kasutamist?

Autor: Katri Ottep, TÜ rahvatervishoiu magistriõppe vilistlane

Soovimatu raseduse eest on end vaja kaitsta peaaegu 30 aastat – see on märkimisväärne aeg naise ja pere elust. Rasestumisvastaste meetodite (edaspidi RVM) kasutamine on muutunud aastatega üha olulisemaks, mõjutades nii naise ja perekonna heaolu kui ka ühiskonda tervikuna. Artikkel annab ülevaate magistritööst, mille tarbeks uuriti, kui paljud rasedust vältida soovivad naised kasutavad kas mittetõhusaid meetodeid või ei kasuta neid üldse ning milliseid barjäärid RVM-ide kasutamist seda takistavad.

Soovimatu raseduse eest on end vaja kaitsta peaaegu 30 aastat – see on märkimisväärne aeg naise ja pere elust (1). Rasestumisvastaste meetodite (edaspidi RVM) kasutamise olulisus on aastatega suurenenud, mõjutades nii naise ja perekonna heaolu kui ka ühiskonda tervikuna. Alles pärast taasiseseisvumist on Eestis kaasaegsed RVM-id olemas, nende valik mitmekesine ning tõenduspõhine informatsioon pereplaneerimise kohta kättesaadav. RVM-i kasutamine sõltub väga paljudest teguritest. RVM-i üks olulisemaid omadusi on meetodi tõhusus ehk kui hästi see kaitseb soovimatu raseduse eest (2).

Kaasaaegsed rasestumisvastased meetodid ja nende tõhusus

RVM-id jaotatakse sageli nüüdisaegseteks ning traditsioonilisteks meetoditeks. Nüüdisaegsete meetodite hulka kuuluvad naiste ja meeste steriliseerimine ja vaske sisaldav emakasisene vahend (Cu-ESV) ning hormonaalsed meetodid: progesterooni sisaldav hormonaalne süsteem (ESS), kombineeritud hormonaalne kontratseptsioon (KHK – pill, plaaster, tuperõngas), depoosüst ning implantaat. Lisaks peetakse nüüdisaegseteks barjäärimeetodeid (kondoomid ja spermitsiidid). Traditsioonilisteks meetoditeks loetakse kalendrimeetodit, katkestatud suguühet ning laktatsiooniamenorröad (3).

Olenemata sellest, kas tegemist on nüüdisaegse või traditsioonilise meetodiga, on RVM-i tõhusus olulisim RVM-i omadus. Kuigi 100% tõhusust ei luba ükski meetod, on eelnimetatud nüüdisaegsete meetodite (v.a kondoom ja spermitsiidid) kasutajatel soovimatuid rasedusi väga harva. RVM-i tõhusust hinnatakse Pearl’i indeksiga (PI). PI näitab raseduste arvu 100 naise kohta, kes tarvitavad teatud meetodit ühe aasta jooksul. Mida suurem on indeks, seda suurem on võimalus seda meetodit kasutades rasestuda. Näiteks indeks kolm tähendab, et sajast naisest kolm rasestub seda RVM-i kasutades aasta jooksul. PI puhul eristatakse korrektset kasutamist ning tüüpilist kasutamist – viimasel juhul vähendab tõhusust näiteks see, kui meetodit kasutatakse ebaregulaarselt või on võimalikud muud, kasutajast tingitud vead (2,3). Väga tõhusad on kõik hormonaalsed meetodid, naise ja mehe steriliseerimine ja Cu-ESV. Kondoomi, mille puhul tuleb ebaregulaarset kasutamist ette kõige enam, ei peeta väga tõhusaks RVM-iks (PI üle 2,5). Traditsiooniliste meetodite PI aga ei ole soovimatu raseduse ärahoidmisel aksepteeritav: kuni iga viies võib seda meetodit kasutades rasestuda.

Oma magistritöös soovisin teada, kui paljud naised, hoolimata sellest, et nad rasestuda ei soovi, kasutavad siiski kas mittetõhusaid meetodeid või ei kasuta neid üldse. Lisaks huvitas mind, kas ja milliseid barjäärid RVM-ide kasutamist takistavad. Magistritöö põhines Eestis 2014. aastal tehtud läbilõikelisel uuringul Eesti naiste tervisest: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Uuringu valimialuseks oli rahvastikuregister, millest võeti Eesti naisrahvastikust kihitatud juhuvalim vanuserühmiti: 16–17, 18–24, 25–34 ja 35–44 eluaastat. Magistritöö valimi koostamise jaoks tuli välja jätta naised, kes RVM-i ei vaja – näiteks naised, kes pole elu jooksul seksuaalvahekorras olnud; partner on samast soost, soovivad rasestuda või on rasedad jne. Lõplikuks valimiks töö jaoks kujunes 1588 naist.

Rasestumisvastaste meetodite levimus Eestis

RVM-i levimus on 15–49-aastaste naiste osakaal, kes ise või kelle partner kasutab käesoleval ajahetkel vähemalt ühte RVM-i, jagatud naiste arvuga, kellel on risk rasestumiseks samal ajahetkel (4,5). Viimase kümne aastaga on mittetõhusate meetodite kasutamine langenud. Mittetõhusaid meetodeid kasutas viimases seksuaalvahekorras 2014. aastal 16,1% naistest, kes tegelikult rasedaks jääda ei soovinud. Suur erinevus on eesti ja vene emakeelega naiste RVM-i valikutes. Oluliselt rohkem on mittetõhusate RVM-ide kasutajaid vene emakeelega naiste seas – 33,8%, võrreldes eesti emakeelega naiste hulgaga 20,4%. Eesti emakeelega naised kasutavad enam hormonaalsed meetodeid (esikohal KHK 29,1%) millele järgneb kondoomi kasutamine 24,4%. Vene emakeelega naistel on esikohal kondoom (30,3%) ja katkestatud suguühe 21,8% (6). Tõhusaid meetodeid kasutasid ka enam kõrgharidusega naised võrreldes madalama haridusega naistega; need, kes ei elanud suuremates linnades ning kellel ei olnud raskusi arvete maksmisega.

Katkestatud suguühe oli sagedasim mittetõhus RVM, mida kasutas Eestis iga viies-kuues naine sõltumata vanusest. Lisaks oli valimis palju naisi, kes viimases seksuaalvahekorras ei kasutanud ühtegi RVM-i (9,1%). Kõige rohkem oli RVM-i mittekasutajaid 16–19-aastaste noorte seas. Lisaks oli selles vanuserühmas ka kõige rohkem katkestatud suguühte ja SOS-pillide kasutajaid. Samas kasutasid naised vanuses 16–19 rohkem kondoomi, võrreldes teiste vanuserühmadega. Vanuse suurenedes kondoomikasutajate hulk vähenes, kuid sagenes pikaajaliste meetodite (emakasisesed vahendid, steriliseerimine) kasutamine. Siiski tõusis vanusega ka spermitsiidide ja kalendrimeetodi kasutajate osakaal.

Barjäärid rasestumisvastaste meetodite kasutamisel

Naiste RVM-i kasutamist võivad mõjutada ka barjäärid, mis takistavad sobiva RVM-i kasutamist. Barjäärid võivad olla seotud RVM-i kättesaadavusega, tervishoiuteenustega ja RVM-alaste teadmistega, sh koolihariduse ja seksuaaleluga (7). RVM-i kasutamist mõjutavad näiteks valeuskumused, mis on seotud puudulike teadmiste ja hirmudega (nt hirm, et hormonaalne RVM mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist); raskustega emakeelse infomatsiooni kättesaamisel ja tervishoiutöötajaga seotud negatiivsete kogemustega, sh juhul kui soovitakse saada nõu RVM-i kohta (7).

Magistritöös enamiku uuritud barjääride ja RVM-i kasutamise vahel seosed puudusid. Kooli seksuaalhariduse (SH) puudumine või selle valdkonna ühekülgne käsitlemine on üks põhilisi barjääre, mis on seotud riskeeriva seksuaalkäitumise, sh tõhusate RVM-ide mittekasutamisega (8). Ebapiisavate seksuaalteadmistega noortel on soovimatu raseduse risk kolm korda suurem võrreldes nendega, kellel on head seksuaalteadmised (9). Eestis koolides on heal tasemel seksuaalharidus ja see on aastatega aina paranenud. Aastal 2004 tehtud Eesti naiste tervise uuringu põhjal kasutasid SH saanud 16–24-aastased naised ligi kaks korda tõenäolisemalt tõhusaid RVM-e võrreldes nendega, kes SH saanud ei olnud (10, 11).

Magistritööle tuginedes ei saa väita, et sagedased barjäärid RVM-i kasutamisel – koolis seksuaalteemade käsitlemine, hirm RVM-i ees, ärevus seksuaalvahekorra eelselt, takistused naistearsti külastamisel ning rahulolu esimese naistearsti külastusega olid Eesti naiste puhul seotud RVM-i kasutamisega. Paljudele võib RVM-i hind olla oluliseks takistuseks soovitud meetodi kasutamisel. KHK on igakuine rahaline väljaminek, mis ei sobi paljudele (12, 13). Ka pikaajalise RVM-i kasutamine võib olla seotud rahaliste kaalutlustega. Ehkki pikaajaliste RVM-ide puhul on ühekordne maksumus küll suurem, teeb pikaajaline kasutamine need kulutõhusaks. Ainsaks barjääriks, millega Eesti naistel RVM-i kasutamine oli oluliselt seotud, olidki rahalised takistused soovitava RVM-i kasutamisel – 8,1% leidis, et rahaline kaalutlus  mõjutab nende RVM-i kasutamist. Analüüsist selgus, et naistel, keda raha RVM-i kasutamisel mõjutab, oli 2,5 korda väiksem šanss kasutada tõhusaid RVM-e võrreldes naistega, keda raha ei mõjuta. Pikaajaliste meetodite soovitamine naistele võib oluliselt suurendada nende kasutamist ning vähendada igakuiste rahaliste kaalutluste mõju RVM-i valikul (14). Kõik ei pruugi olla teadlikud kokkuvõttes odavamatest lahendustest, mistõttu tuleks Eesti tervishoiutöötajatel panna rohkem rõhku nende soovitamisele naistele, kel võivad olla rahalised raskused. Eestis on emakasiseste vahendite paigaldamine arvestatud visiiditasu sisse ja eraldi selle eest maksma ei pea, ehkki vahend ise võib olla mõnele suur rahaline väljaminek. Samuti on aasta pärast sünnitust Cu-ESV võimalik saada raviasutusest tasuta.

Hirmud ja valeuskumused RVM-i kasutamisel on seotud eelkõige tõhusate RVM-ide kasutamisega. Sagedasemad valeuskumised on seotud kehakaalu, viljatuse ning vähiga. Teada on, et RVM ei mõjuta kehakaalu, ei põhjusta viljatust ning on mitme vähi puhul hoopis riski vähendav (KHK – munasarja- ja emakavähk). Kõrvaltoimeid, mida kardetakse, on palju. Mainitud on ebaregulaarset veritsust, kaalutõusu, peavalu, iiveldust, oksendamist, juuste väljalangemist, uimasust, kaalukaotust, rindade suurenemist, aknet jne (15). Sageli on RVM-i toime hoopis vastupidine. Samuti on naistel raskused pillide tarvitamise meelespüsimisega. Arvatakse, et emakasiseste vahendite kasutamine võib suurenda riski seesmiste suguelundite põletikuks, emakaväliseks raseduseks ning viljatuseks. Samuti kardavad naised, et emakasisese vahendi paigaldamine on valulik (16). Mida vanem naine, seda suurema tõenäosusega arvab ta, et pillid on ohtlikud naise tervisele. Vanemate naiste seotust valearvamustega võib selgitada nende nooruses levinud arvamustega terviseriskide kohta, mis ei ole tõenduspõhised (15). Veelgi enam on see seotud puudulike teadmistega (17).

Uuriti rahuolu esimese naistearstikülastuse ja RVM-i kasutamise vahel. Eeldus oli, et naised, kelle esimene visiit naistearsti juurde oli seotud negatiivse kogemusega, on edaspidi hoidunud naistearsti külastamast ning kasutavad seetõttu rohkem mittetõhusaid RVM-e. Sellist seost ei leitud. Tõenäoliselt ei ole pööratud rõhku just esimesele naistearstivisiidile, vaid peetakse olulisemaks kogemusi tervishoiutöötajatega üldiselt. Negatiivne kokkupuude tervishoiuteenuse osutajaga (mitte ainult naistearstide, vaid ka perearstide, õdede, apteekritega jne) võib takistada pöördumist tervishoiuasutusse RVM-alase nõuande saamiseks. Leitud on, et Eestis on 16–24-aastastel naistel naistearsti juurde minemise takistuseks häbitunne ning hirm günekoloogilise läbivaatuse ees (10). Seetõttu tuleks sellel teemal rääkides tagada privaatsus ning konfidentsiaalsus. Muud takistused naistearsti juurde minemisel (ajakulu, kaugus, pikad järjekorrad) ning meetodi maksumus võivad olla olulised barjäärid tõhusate RVM-ide kasutamisel (7). Eesti 16–24-aastastest naistest üle poole leidsid, et neil on esinenud takistusi RVM kättesaadavusel ja see ei mõjutanud nende RVM valikuid (10).

Kokkuvõte – peamised soovitused

Kuigi enamik rasestumisvastaseid meetodeid vajavatest naistest Eestis kasutab tõhusaid meetodeid, oleks siiski vajalik naistele anda rohkem tõenduspõhist informatsiooni, sh traditsiooniliste meetodite vähesest tõhususest soovimatu raseduse ärahoidmisel. Informatsioon RVM-i kohta võiks vastata kasutajate vajadustele – nt olema patsiendi emakeeles. Samuti tuleks soodustada pikaajalise toimega RVM-ide soovitamist tervishoiutöötajate poolt, eelkõige noortele, mis vähendaks igakuist rahaliste kaalutluste mõju RVM-i kasutamisele.

Artikkel ilmus aprilli Lege Artises.