Madis Tiik: Eestis ambitsioone ei sallita

Käisite end hiljuti Ameerika Ühendriikides täiendamas. Kus täpsemalt ja mida uut seal õppisite?

Mul õnnestus saada Balti-Ameerika Iseseisvusfondilt aastane stipendium, veetmaks aasta mõnes USA instituudis või ülikoolis. Valisin enda paiknemise kohaks San Diegos asuva Scripps Translational Science Institute (STSI), mille juhtfiguuriks on dr Eric Topol. Topol on kardioloog ja e-tervise pioneer. Ta kuulub kümne maailma kõige enim tsiteeritud arsti hulka, on väga hinnatud esineja konverentsidel ja kirjutanud kaks suurepärast raamatut, mida iga arst peaks lugema. Tema jaanuris ilmunud raamat "The Patient will see you now" on olnud sel kevadel Amazoni müüdumaid raamatuid. Soovitan kindlasti lugeda.
 
STSI on väga noor omapärane instituut. Asudes Scrippsi Instituudi ja Scripps Health nimelise raviasutuse vahel, on ta eesmärgiks seadnud teaduse ja igapäevase arstitöö vahelise barjääri ületamise. Tutvustades arstidele uusi tehnoloogiaid, olles ise maailma tipp-uurimiskeskus, on tegemist väga unikaalse kohaga. Instituudis on 20-30 doktoranti, kellest enamus on keskendunud geeniteadusele, kuid uue valdkonnana on uurimissuunaks võetud e-meditsiini lahendused, eeskätt inimese (patsiendi) kasutatavate seadmete ja portatiivsete seadmete kasutamine.

Kui külastasin 2013. aastal esimest korda STSI-d siis jättis see väga innovatiivse ja koduse mulje ning peale kohtumist dr Eric Topoliga Helsinkis, oma töödest ja ideedest rääkides, tekkiski mõte minna kohapeale pikemaks ajaks, et lähemalt tutvuda USA arendutega e-tervises ja geeniandmete kasutamises.

Pean nentima, et USA tervishoid on väga palju erinev sellest, mida olen Euroopas näinud ja paraku kehtivad seal hoopis teised printsiibid ja reeglid. Tegelikult on neil rohkem õppida meilt, kui meil neilt. See sai üsna koheselt selgeks, et minu õppimine USA-s on pigem õpetamine ja kogemuste jagamine, kui millegi radikaalselt uue õppimine. Küll aga sain palju targemaks sealsest tervishoiukorraldusest, geenide mõjust meie tervisele ja USA ärikultuurist.

Kas saite ka mingisuguseid ideid, mida võiks rakendada Eestis?

Eesti on olnud teenäitaja Euroopas ja maailmas, kuid me ei ole võimelised oma häid lahendusi laialdasemalt propageerima, sest maailmas läbilöömiseks oleme liiga väikesed. Seda mitte asukohalt või suuruselt, vaid ambitsioonikuselt. Me seame endale liiga tagasihoidlikke eesmärke ja saavutame seetõttu palju vähem kui meie võimed seda lubaksid. Mina isiklikult olen seda teadvustanud ja alati seadnud lati kõrgemale, kui ma kunagi oleksin uskunud ennast ületavat. Imekombel olen need eesmärgid saavutanud.